Obsah (10)

§ 317§ 187§ 407§ 162§ 173§ 1741§ 144§ 175§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 04. september 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-64029 Tsiviilasi A

§ 317lg 1 p 1 ja lg 3 alusel.

1. Saata kohtuotsuse ärakiri hagejale. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2. Jätta hageja AS Krediidikassa menetluskulud kostja Svetlana Vasilieva kanda.
3. Välja mõista kostjalt Svetlana Vasilieva’lt hageja AS Krediidikassa kasuks menetluskulu kogusummas 485,72 (nelisada kaheksakümmend viis eurot 72 senti) eurot, s.o hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot, menetlusdokumendi 1 Ametlikes Teadaannetes avaldamise riigilõiv summas 6,39 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 287,60 eurot.
4. Menetluskuludelt tuleb kostjal Svetlana Vasilieva’l tasuda hagejale AS Krediidikassa menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s
5. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud, menetluse käik AS Krediidikassa (edaspidi hageja) ja Svetlana Vasilieva (edaspidi kostja) sõlmisid 01.09.

1. a laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu summas 958,67 eurot. Kostja kohustus hagejale laenusumma koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt maksegraafikule, kuid kostja ei täitnud kohustust, mistõttu hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad. Vastavalt laenulepingu punktile 4.1.
2. ütles hageja laenulepingu üles ning saatis kostjale teatise laenulepingu ülesütlemisest. Lepingu punkti 1.3.1 kohaselt on kostja kohustatud tasuma intressi 4% kuus, seega on ka viivisemäär 4% kuus, s.o 0,13% päevas. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 1178,09 eurot, kuid nõuab viiviste tasumist summas 710,36 eurot. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 908,63 eurot, intressid 198,22 eurot ning viivised 710,36 eurot. 29.12.2011 esitas hageja AS Krediidikassa Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi kostja Svetlana Vasilieva vastu võlgnevuse 908,63 euro ja kõrvalnõuete nõudes. 03.01.
3. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hagimaterjalid edastati hagiavalduses märgitud kostja aadressile, kust menetlusdokumendid tagastati kohtule. 05.01.2011 palus kohus hageja esindajal esitada kohtule kostja aadress, et oleks võimalik talle hagimaterjalid kätte toimetada. 2 25.01.2012 saabus kohtusse politsei vastus kostja Svetlana Vasilieva asukoha kohta, mille kohaselt viibib politsei andmetel Svetlana Vasilieva *, kuid täpsem asukoht on teadmata. 30.01.2012 esitas hageja taotluse menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. 07.06.2012 kohtumäärusega toimetati kostjale menetlusdokumendid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagiavaldusele vastust esitanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 29.12.

1. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-6/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. 29.12.2011 esitatud hagiavaldusega taotles hageja põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 908,63 eurot, intresse summas 198,22 eurot ja viiviseid summas 710,36 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule tõenditena: 01.09.
2. aastal hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu /tlk 7-9/; laenu tagastamise graafiku /tlk 10/; Svetlana Vasilieva isikutunnistuse koopia /tlk 11/; krediidikassa hinnakirja /tlk 12/; 13.01.
3. a kostjale saadetud võlateatise /tlk 15/; 08.07.
4. a kostjale saadetud hagihoiatuse /tlk 16/ ja 07.05.
5. a kostjale saadetud teatise laenulepingu ülesütlemisest /tlk 17/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 3 VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja on lepingu sõlmimisel leppinud kokku intressimääras 4% kuus (s.o 0,13% päevas). Seega tuleb viivise määraks lugeda lepinguga kokkulepitud intressimäär, s.o 0,13% päevas. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Svetlana Vasilieva’lt hageja AS Krediidikassa kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 1817,21 eurot, millest põhivõlgnevus on 908,63 eurot, intressid 198,22 eurot ja viivis 710,36 eurot. Kuna kostjale on menetlusdokumendid senises menetluses kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis on kohus seisukohal, et kohtulahend tuleb kostjale samuti kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

§ 317lg 1 p 1 ja lg 3 alusel.

Menetluskulud Hageja palub menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 4 Hageja on esitanud koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 287,60 kokku seega 479,33 eurot. Kohtule esitatud taotluses menetlusdokumentide avaldamiseks Ametlikes Teadaannetes palub hageja avaldamiskulud (riigilõiv 6,39 eurot) panna kostja kanda. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 191,73 eurot /tlk 20/, mille tasumist on kohus kontrollinud 29.12.2011 /tlk 22/ ning menetlusdokumendi väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisel tasunud riigilõivu summas 6,39 eurot.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianuse Õigusbüroo OÜ ning hageja esindamise eest on Julianuse Õigusbüroo OÜ esitanud hagejale arve nr 1211528 summas 287,60 eurot /tlk 19/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot, menetlusdokumendi väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisel tasutud riigilõivu summas 6,39 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 287,60 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (485,72 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5