KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Virgo Saarmets, Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-121 Haldus

) § 143 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel tagastati. Maksuhaldur leidis, et vaie ei olnud esitatud tähtaegselt. Maksuotsus saadeti 30.09.2010 posti teel väljastusteatega ning ka elektrooniliselt volitatud esindajale.

§ 54

lg 6 ls 2 kohaselt loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Eesti Post AS postisaadetise nr RR 156627638EE väljatrükist nähtub, et Majaekspert Invest AS-le on teade tähtkirja saabumise kohta jäetud 01.10.

1. Seega oleks vaie tulnud esitada 01.11.
2. Maksu- ja Tolliameti 16.12.2010 otsusega nr 6-2/2070 jäeti Majaekspert Invest AS kaebus maksuhalduri 10.11.2010 otsuse peale rahuldamata. Õige ei ole Majaekspert Invest AS käsitlus, et maksuotsus tuleb lugeda kättetoimetatuks esindaja e-postile edastatud maksuotsuse dekrüpteerimisest 05.10.
3. Maksuotsus tuleb lugeda kättetoimetatuks Eesti Post AS poolt 01.10.2010 teate jätmisest juriidilise isiku aadressil Viru
4. Nimetatud kuupäeval soovis Eesti Post AS maksuotsust Majaekspert Invest AS-le üle anda ning selle võimatusel jättis samal kuupäeval postkasti teatise tähtkirja saabumise kohta. Tähtkiri tagastati 19.10.2010 maksuhaldurile märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Vaide tagastamise otsusele oli lisatud Eesti Post AS postisaadetise väljatrükk, kust nähtub kuupäevaliselt ja kellaajaliselt maksuotsuse liikumine, teatise trükkimine ning kättetoimetamise katse. Pole alust kahelda nimetatud tõendi õigsuses. Vaides ei olnud esitatud põhjendusi vaide tähtaja ennistamiseks, samuti puudusid alused, mis oleks andnud alust tähtaja ennistamiseks maksuhalduri enda algatusel (

§ 50lg 2).

Puuduvad etteheited maksuhalduri tegevusele haldusakti kättetoimetamisel.

1. Majaekspert Invest AS kaebuses paluti maksuhalduri 10.11.2010 ja 16.12.2010 otsused tühistada ning kohustada maksuhaldurit vaidemenetlust jätkama. Kaebuse põhjendused olid järgmised: 1) kaebaja sai maksuotsuse oma esindaja kaudu elektrooniliselt kätte 05.10.2010, mistõttu on vaie esitatud tähtaegselt; 2) tõendatud ei ole, et Eesti Post AS töötaja jättis 01.10.2010 tähtkirja saabumise kohta teate kaebaja registrisse kantud aadressil asuvasse postkasti. Postisaadetise väljatrükk nimetatud asjaolu ei tõenda. Postiasutuse vigu ei saa täielikult välistada; 3) väide juriidilise isiku kohustusest hoolitseda registrijärgsel aadressil posti kättesaamise eest muutub aktuaalseks siis, kui on tõendatud sellel aadressil teate jätmine isiku postkasti. Seda tõendamiskoormust peab kandma maksuhaldur, sest kaebajal on negatiivse asjaolu tõendamine võimatu; 4) maksuotsuse kättetoimetamise viisist tulenevalt ei olnud kaebamise asjaolud üheselt selged. Maksuotsus saadeti nii volitatud esindajale kui esindatavale, kuid vaidlustamisviitest ei olnud võimalik aru saada, millal ja kellele kättetoimetamist loeb maksuhaldur kaebetähtaja osas primaarseks.
2. Maksuhaldur palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes 10.11.2010 ja 16.12.2010 otsustes toodud seisukohtade juurde. 2

§ 52lg-s 1 nimetatud viisil maksuotsus maksukohustuslasele kätte toimetada.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole maksuhaldurile avaldanud soovi, et talle edastataks dokumendid e-postiga. Seega on maksuhaldur edastanud maksuotsuse kaebaja juhatuse liikmele ja advokaadile e-postiga maksuhalduri initsiatiivil täiendavalt lisaks posti teel edastamisele; 2) tõendid selle kohta, et äriühingu seaduslik esindaja R S oleks maksuotsuse elektrooniliselt kätte saanud, kohtul puuduvad. Vaidlust ei ole selles, et Vahur Kivistik sai maksuotsuse kätte 05.10.2010; 3) vaidlus seisneb seega selles, kas maksuotsuse tähtkirjaga edastamist saab lugeda varasemaks kui 05.10.

1. Ainus tõend postisaadetise liikumise kohta on Eesti Post AS väljatrükk postisaadetise RR 156627638EE liikumise kohta. Sellest nähtuvalt on 01.10.2010 kell 12:11 toimunud kättetoimetamise katse. Vaidlust ei ole selles, et büroos tähtkirja üle ei antud ning ühestki tõendist ei nähtu, miks seda teha ei saadud. J Hi ja R S kinnitusel on büroo tööpäeviti lahti, tegemist oli reedega ning kõigi eelduste kohaselt oleks pidanud saama saadetise büroos allkirja vastu üle anda. Eesti Post AS menetlusdokumentide kättetoimetamise teenustingimuste p 7.2.
2. kohaselt tagastatakse saadetis saatjale kohe pärast esimest katset juhul, kui saaja keeldub saadetist vastu võtmast. Kuna seda 01.10.2010 ei tehtud, võib järeldada, et saadetise üleandmise ebaõnnestumise taga ei saanud olla kaebaja poolne vastuvõtmisest keeldumine; 4) 01.10.2010 kell 12:06 ehk siis kättetoimetamiskatsele eelnevalt on Eesti Post AS väljatrükil kirjas „teatise trükkimine“. Maksuhalduri sõnul kinnitab see postisaadetise kohta teatise panemist kaebuse esitaja postkasti. Kuid seda ei saa lugeda tõendatuks, kuna see ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, eelkõige J Hi ja R S istungil antud ütlustega. Mõlemad on küll kaebaja juhtorganite liikmed ning seetõttu asja lahendist isiklikust huvitatud, kuid asjaolusid kogumis hinnates võib jõuda järeldusele, et nende ütlused on usaldusväärsed selles osas, et 01.10.2010 postkasti väidetavalt jäetud teatist kaebuse esitaja Viru 21 aadressilt postkastist kätte ei saanud. Mõlemad isikud on ka kinnitanud, et maksuotsus oli neile oluline ning nad olid huvitatud selle kättesaamisest; 5) Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas 3-11-925 leidnud, et ehkki teade tähtkirja saatmise kohta kaebajale jäeti, ei saa sellega lugeda vaideotsust kättetoimetatuks, kuna teate postkasti panemine ei ole tõendatud ja usutav on, et see pandi hoopis kõrvalasuvasse postkasti. Ka käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et tähtkirja teatise postkasti panemist peale selle väljatrükkimise fikseerimise eraldi ei dokumenteerita ning see teebki vaidluse korral saadetise jätmise tõendamise problemaatiliseks. Maksuhalduril ei lasu iseenesest kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud. Kui aga teatise kättesaamise üle tõusetub vaidlus, peab maksuhaldur teatise jätmist suutma tõendada. Valides menetlusdokumentide kättetoimetamise teenuse asemel odavama, ühekordse kättetoimetamisega postiteenuse, võtab maksuhaldur endale riski, et vaidluse korral ei suuda ta tõendada kättetoimetamise fakti; 6) postisaadetise teatis on välja trükitud ka 06.10.
3. R S kinnitusel ei saadud kätte ka seda teatist. Kuna aga advokaat sai maksuotsuse 05.10.2010 kätte, ei ole nimetatud küsimus vaidluse lahendamisel määrav; 7) maksuhaldur ei teinud kaebajale ettepanekut taotleda tähtaja ennistamist. Juhul, kui isik ise loeb oma vaide esitatuks tähtaegselt, ei pea ta vaides esitama igaks juhul tähtaja ennistamise taotlust ning selle põhjendusi. Seda tuleks isikult pärast vaide esitamise tähtaja 3

§ 54

lg 2 ja lg 6 sisutühjaks, mis seaks maksuhalduri ebaproportsionaalselt raskesse olukorda, kus maksuhaldur peaks suutma tõendada võimatut, st tähtkirja saabumise kohta teate jätmist isiku postkasti; 2) puudub alus kahelda Eesti Post AS teenuse osutamise kvaliteedis ja saadud teabe õigsuses. Kohus ei uurinud Eesti Post AS-lt täiendavalt (ega palunud seda osa täiendavalt tõendada ka maksuhalduril), miks ei olnud postitöötajal võimalik tähtsaadetist kaebuse esitajale üle anda ning kas seda püüti teha. Eesti Post AS 05.10.2011 vastusest maksuhalduri järelepärimisele nähtub, et tähtsaadetise vastuvõtmisest keelduti. Eesti Post AS on samuti selgitanud, et tähtposti kättetoimetamisega Viru 21 aadressile on ka varasemalt probleeme olnud. Dokumentide kättetoimetamisega on olnud raskusi samuti revidendil maksumenetluse ajal; 3) asjakohane ei olnud viide ringkonnakohtu määrusele haldusasjas 3-11-925, kuna puuduvad tõendid, et väljastusteade oleks jäetud kõrvalasuvasse postkasti. Nii R S kui ka J H on tunnistanud, et postiljon on nende vana tuttav ning käinud samal aadressil juba neli aastat, mistõttu tuleb pidada tõenäolisemaks, et sama aadressi pikaaegselt teenindav postiljon postkastiga ei eksi; 4) ei maksuhalduril ega postiteenuse osutajal ei ole võimalik teate postkasti jätmist tõendada muul viisil kui väljatrükiga. Seni, kuni pole kahtluse alla seatud postiteenuse kvaliteeti ja teenuse reaalse osutamise usaldusväärsust, ei peaks ka kohus pidama teate jätmist mitteusaldusväärseks. Kaebaja ei ole varem esitanud Eesti Post AS tegevusele kirjateenuse osutamisel pretensioone; 5)

-st ei tulene, et maksuhaldur peaks vaidetähtaja rikkumise tuvastamisel küsima tähtaja ennistamise taotlust.

§ 142

kohaselt peab maksuhaldur üksnes juhtima tähelepanu puudustele nõuetes, mis on märgitud

§-s 139. Vaide esitamise tähtaja ning selle ennistamise küsimused on aga reguleeritud

§-des 138 ja

1. Vaide tagastamisega ei võetud vaide esitajalt õigust esitada ennistamistaotlus omal algatusel; 6) kaebaja ei ole pöördunud maksuhalduri ega Eesti Post AS poole, uurimaks, kuhu maksuotsus on jäänud ning miks ei ole seda kätte toimetatud. Seega oli kaebaja teadlik, et maksuotsus on äriühingule ka paberkandjal väljastatud ning ootab selle kättetoimetamist postiasutuses, kuid teadlikult eiras dokumendi kiiret kättetoimetamist; 7) käesolevas asjas ei saanud kaebuse esitajal jääda petlikku muljet, et maksuotsuse edastamisega kaebaja esindaja e-posti aadressil hakkas kaebetähtaeg kulgema. Kaebaja ei olnud maksumenetluses taotlenud maksuotsuse edastamist e-posti teel ning seega pidi kaebajal olema selge, et kättetoimetamine toimub esmalt just posti teel.
2. Majaekspert Invest AS palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuues muuhulgas esile järgmist: 1) halduskohus on põhjendatult järeldanud, et kui asjas on vaidlus postisaadetise teatise jätmise kohta postkasti, siis postisaadetise liikumise väljatrükk ei ole piisav, tuvastamaks teate jätmist postkasti. Tunnistajad andsid ütlusi selle kohta, et kaebaja ei ole 01.10.2010 ega hiljem saanud mingisugust teadet 30.09.2010 maksuotsuse saabumise kohta. Tähtkirja teatise postkasti panemist ei ole Eesti Post AS poolt eraldi dokumenteeritud. Postisaadetise liikumise väljatrüki kirje „teatise trükkimine“ ei kinnita teatise jätmist postkasti; 4

§ 54

lg 6 ei sätesta täpsemaid reegleid, kuidas peaks toimuma või olema korraldatud tähtkirjade üleandmine või teate jätmine postkasti. Kui eesmärgiks on dokumentide kättetoimetamine, siis ei ole maksuhaldurile ülemäära koormav arvestada seejuures maksumaksja õigustega ja valida selline kättetoimetamise kirjateenus, mis on paindlikum ja suunatud erinevate kättetoimetamiskatsete kaudu tulemuslikule kättetoimetamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Kaebajale on maksuotsus kätte toimetatud posti teel tähtsaadetisena, mille puhul loetakse vastavalt

§ 54

lg 6 ls-le 2 dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle juriidilise isiku registrisse kantud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale maksuotsust üle ei antud. Asja lahendamiseks ei ole vaja tuvastada, millal kaebaja reaalselt maksuotsuse kätte sai, vaid hinnata tuleb, kas on tõendatud kaebaja registrijärgsel aadressil teate jätmine postkasti.

1. Teate jätmise kinnitamiseks on maksuhaldur esitanud Eesti Post AS väljatrüki postisaadetise liikumise kohta, kust on näha, et 01.10.2010 kell 12:11 on toimunud kättetoimetamise katse ning kell 12:06 teatise väljatrükkimine. Ringkonnakohtu hinnangul rohkem dokumentaalseid tõendeid teate postkasti jätmise kohta koguda ei ole võimalik. Ringkonnakohus jättis 15.05.2012 määrusega asja juurde võtmata maksuhalduri poolt esitatud täiendavad tõendid (Eesti Post AS kirjad, millest nähtuvalt keeldus kaebaja 01.10.2010 tähtkirja vastu võtmast ning et ka varasemalt on olnud probleeme kaebajale kirjade kättetoimetamisega), sest need olid esitatud liiga hilja. Lisaks märgib ringkonnakohus siinkohal, et need dokumendid ei sisalda teavet, mis on vajalik käesoleva haldusasja lahendamiseks. Viide tähtsaadetise vastuvõtmisest keeldumisele on paljasõnaline ega ole kooskõlas maksuhalduri 16.12.2010 otsuses väljendatuga, et tähtsaadetis tagastati maksuhaldurile märkega „hoiutähtaja möödumisel“. See, et kaebajale posti kättetoimetamisega on olnud probleeme, ei tõenda ega ka lükka ümber asjaolu, kas kaebaja registrijärgse aadressi postkasti jäeti 01.10.2010 teade tähtsaadetise saabumise kohta.
2. Kaebaja on omakorda tuginenud statistikale, mille kohaselt ei ole posti kättetoimetamine 100%-liselt edukas. Vande all kuulati üle kaebaja seaduslik esindaja R S, kelle seletuse kohaselt pidi maksuotsuse üle andmine olema võimalik ning postkastid on äriühingul olemas. Sama kinnitas tunnistaja J H.
3. Vastupidiselt halduskohtule loeb ringkonnakohus usaldusväärsemaks postiasutuse väljatrüki, kust nähtub kättetoimetamise katse ja teatise väljatrükkimine. Postiasutusel ei ole otstarbekas kunstlikult luua veel mingeid täiendavaid tõendeid, mis tõendaksid vahetult teatise postkasti panemise fakti. Kui eelistada R S ja J Hi seletusi, tuleks asuda seisukohale, et 5

§ 142

ei nimeta tähtaja rikkumist vaide puuduseks, ei tähenda see, et vaide tähtaja rikkumisele ei tuleks kaebaja tähelepanu juhtida ning anda talle võimalus tuua välja tähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused. Selgitamiskohustus kehtib ka maksumenetluses. Seda eriti olukorras, kus kaebetähtaja kulgema hakkamine on sõltuvusse seatud kaebajaga mitteseotud näitajatest (lihtkirja üleandmine postiasutusele või tähtkirja teate postkasti panemine). Eeltoodu ei too aga käesolevas asjas kaasa kaebuse rahuldamist. Kaebaja on antud asjas vastu vaielnud eelkõige teate postkasti panemisele. See vastuväide ei leidnud tunnustamist. Muid põhjusi, miks kaebust tähtaegselt ei esitatud, kaebaja välja toonud ei ole. Kaebaja on küll ka viidanud, et maksuotsuse kättetoimetamise viisist tulenevalt ei olnud kaebamise asjaolud üheselt selged. Maksuhaldur on sellele seisukohale vastu vaielnud ning ringkonnakohus nõustub vastustajaga. Kaebajat esindas juba maksumenetluse ajal kogemustega esindaja, kes on eeldatavasti väga hästi kursis dokumentide kättetoimetamise regulatsiooniga maksuõiguses. 12. Eeltoodud põhjustel rahuldab ringkonnakohus maksuhalduri apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsusega, millega jätab kaebuse rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaire Pikamäe Virgo Saarmets Ruth Plaks 6