3-11-959/18

M Ä ÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-959 Haldusasi Aleksei Kramskoi kaebus Ida-Viru maavanema korralduste 27.01.
2. a nr 1.1-2/149 ja 22.02.
3. a nr 1.1-2/244 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.06.
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Kramskoi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Määruskaebus rahuldada.
6. Tühistada Tartu Halduskohtu 28.06.
7. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
8. Ida-Viru maavanema 27.01.
9. a nr 1.1-2/149 ja 22.02.2011 nr 1.1-2/244 korraldustega anti luba Jõhvi linnas XXX ja XXX ning XXX asuvate kinnisasjadega piirnevate maa-alade erastamiseks maareformi seaduse § 22 lg 12 alusel.
10. A. Kramskoi esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Ida-Viru maavanema 27.01.
11. a ja 22.02.2011 . a korralduste tühistamiseks. Vastustaja tegevusega on kaebaja jäetud ilma võimalusest osaleda kogu erastatava maa-ala erastamisel, mis aga mõjutab kaebaja kinnistutega liidetava maa-ala jagamise proportsioone võrdsuse tagamisel. Tegemist on olulise menetlusõiguse rikkumisega, sest kaebajat ei kaasatud haldusmenetlusse, kuigi tegemist oli kaebaja õigusi oluliselt puudutavate haldusaktidega.
12. Tartu Halduskohtu 28.06.
13. a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata. Maareformi seaduse § 22 lg 12 kohaselt on sätestatud, et kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse saab algatada eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel, kuid sellest ei tulene, et sellel isikul oleks õigust nõuda maavanemalt luba kindla suuruse ja piiridega maatüki erastamisele määramist. Tegemist ei ole erastamismenetluse käigus antava eelhaldusaktiga vaid kooskõlastusega, mis on suunatud kohalikule omavalitsusele. Niisugune luba on menetlustoiming, millega ei määrata lõplikult ära menetluse tulemust. Kaebajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
14. A. Kramskoi esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 28.06.
15. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Tegemist ei ole erastamismenetluse käigus antava eelhaldusaktiga, vaid kooskõlastusega, mis on suunatud kohalikule omavalitsusele. Kaebajal on olemas kohtusse pöördumise õigus. Nii maareformi seadusest kui ka Korrast tuleneb, et tegemist on maavanema kaalutlusotsusega, mis on halduse üksikakt ning mille peale saab esitada kaebuse halduskohtule. Maavanema eelhaldusaktid on sedavõrd olulise veaga, et erastamismenetluse tulemusena antav haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Korraldused on ebaseaduslikud, kuna ühel maaüksusel on algatatud kahe maa-ala/riba erastamine. Maavanema eelhaldusaktid rikuvad kaebaja õigusi sõltumata lõpptulemusest, sest kaebajal ei võimaldata erastamismenetluses osaleda, kuna maa-ala soovitakse liita konkreetse maaüksusega. Ebamõistlik oleks oodata lõpptulemuste vaidlustamise võimalust, tagamata kaebaja õiguste efektiivse kaitse. Menetlustoimingud on vaidlustatavad, kuna need puudutavad otseselt ja lõplikult isiku õiguspäraseid huve. KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
16. Jõhvi Vallavalitsus esitas seisukoha A. Kramskoi esitasid määruskaebuse suhtes. Kaebajal puudub ilmselgelt kohtusse pöördumise õigus, sest vaidlustatud korraldused ei ole haldusaktid, vaid menetlustoimingud, mis ei määra lõplikult menetluse lõpptulemust. Vaidlustatud menetlustoiming ei saa kaebaja õigusi kuidagi rikkuda, sest toiming ei puuduta teda, vaid annab hinnangu kohalikule omavalitsusele erastatava maa sobivuse kohta. Maavanema loa andmise toimingut ei muuda haldusaktiks selle vormistamine korraldusena, kuna vaidlustatud toimingud ei riku ega piira kaebaja õigusi, siis ei pidanud kohus andma kaebajale võimalust kaebuse täpsustamiseks, sest ka õigusvastasuse tuvastamise taotluse oleks kohus jätnud samadel põhjustel läbi vaatamata.
17. JEWE Keskus OÜ esitas seisukoha A. Kramskoi esitasid määruskaebuse suhtes. Kaebajal puudub kohtusse pöördumise õigus maavanema toimingute vaidlustamiseks ning seega on halduskohtu määrus õige ja põhjendatud. Isegi juhul, kui kaebajat käsitleda paljude reformimata maaüksuste piirinaabrina, millised omavad tinglikku kokkupuudet ka maavanema korraldusega piiritletud maaüksusega, ei tähenda see õigust sellise maaüksusse erastamiseks. Maavanem ei ole loa andmisel eiranud Korra nõudeid. Maavanema loa tühistamine ega õigusvastaseks tunnistamine ei aita kaebaja eesmärgi saavutamisele kaasa, seega on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
18. Ida-Viru Maavalitus palub jätta A. Kramskoi määruskaebuse rahuldamata. 2 Maavanema poolt loa andmine kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks ei tähenda piirneva kinnisasja omaniku jaoks erastamisõiguse saamist. Maavanema poolt loa andmine on vaid eelduseks, mis annab piirnevate kinnisasjade omanikele õiguse esitada kohalikule omavalitsusele taotlus, mitte ei anna õigust maa erastamiseks. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise õigus tekib kaebajal alles maavanema erastamise otsuse alusel, mitte maavanema poolt kohalikule omavalitsusele antud seisukoha/kooskõlastuse alusel. Asjaolu, et maavanema poolt loa andmine kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks vormistatakse korraldusena, kuigi on menetlustoiming ning korraldus sisaldab vaidlustamisviidet, ei anna õigust haldusvälistel isikutel menetlusse sekkumiseks. Kaebaja on vaidlustanud menetlustoiminguid, mille vaidlustamise õigus tal puudub, seega ei ole rikutud tema õigused ega piiratud tema vabadused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 28.06.
20. a määruse ja saadab haldusasja menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.
21. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikus-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusaktiks on kohtupraktikas peetud iga otsustust, mis vastab vaidlustatud määruse tegemise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 4 lg 1 tunnustele. Riigikohtu halduskolleegium on 14.09.
22. a otsuse nr 3-3-1-49-09 p-s 15 leidnud, et MRS § 22 lg 12 alusel läbiviidavas erastamisemenetluses antava maavanema loa näol ei ole tegemist kooskõlastusega, mis on käsitatav menetlustoiminguna. Samuti ei saa seda pidada ka HMS § 52 lg 1 p 1 tähenduses eelhaldusaktiks, sest sellega ei tehta õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid ega määrata osaliselt kindlaks lõpliku haldusakti sisu. Loa andmise otsusega otsustatakse menetluse jätkamine. Seda, et tegemist on haldusaktidega, on sisuliselt tunnistanud ka Viru maavanem ise, kuna on vormistanud need korraldustena ja märkinud ära ka vaidlustamisviite.
23. Kuna Riigikohtu lahendi seisukohtadele tuginedes on ka käesolevate korralduste puhul tegemist haldusaktidega, siis on nende kaebaja poolt vaidlustamine lubatud ja halduskohtul puudus alus jätta kaebust läbi vaatamata HKMS vr § 23 lg 3 p 1 alusel selle perspektiivituse tõttu. Seega tuleb haldusasi saata menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Maili Lokk Madis Ernits 3 Agu Timmi