KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lauri Madise, Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 09.08.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-224 Haldusasi Andrei Grišini kaebus Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 03.12.2010 käskkirja nr 1182-d tühistamise nõudes Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 09.03.2012 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Andrei Grišini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Andrei Grišin Vastustaja: Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta Andrei Grišini apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.03.2012 otsus haldusasjas 3-11-224 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 10.09.2012, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul. Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 03.12.2010 käskkirjaga nr 1182-d karistati kinnipeetav Andrei Grišinit vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p 14.3.7 rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Lisaks piirati kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt VangS § 48 kohaldamist. Käskkirja põhjendused: 3-11-224 1) 03.11.2010 kell 13.05 pani kinnipeetav Andrei Grišin vangistussektsioonide esisel platsil olles toime raske distsipliinirikkumise, kasutades vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel ebatsensuurset väljendit. Rikkumise kohta 03.11.2010 koostatud ettekandest nr 2241 nähtub, et valvur P S andis kaebajale korralduse asetada nimesilt nähtavale kohale, mille peale ütles kinnipeetav valvurile ebatsensuurse väljendi. Valvur P S on hiljem täpsustanud, et kaebaja täitis korralduse asetada nimesilt nähtavale kohale, siis pöördus seljaga valvuri poole ja ütles vaiksel häälel valvurile ebatsensuurse väljendi. Kaebaja eitab ebatsensuurse väljendi kasutamist; 2) vanglateenistuse ametnikul ei ole ühtki põhjust fikseerida sündmusi tegelikkusest erinevalt. Seega puudub igasugune alus kahelda ettekande koostanud ametniku sõnades; 3) ebatsensuursete väljendite kasutamine näitab kinnipeetava lugupidamatut suhtumist nii vanglateenistuse ametnike kui ka kehtiva õiguskorra suhtes ning annab halba eeskuju teistele kinni peetavatele isikutele. Kinnipeetav on teadlik, et suhtluses vanglateenistuse ametnikega on keelatud väljendada end ebaviisakalt ning kasutada ebatsensuurseid väljendeid. Seega on kinnipeetava käitumine olnud süüline, ta on toime pannud raske distsipliinirikkumise, mistõttu on vajalik tema karistamine distsiplinaarkorras. Igasugust vanglateenistuse ametnike autoriteedi kõigutamist vaadeldakse raske rikkumisena. Selline käitumine on tegevus, mis seab ohtu vangla sisekorra ja julgeoleku; 4) süüd raskendava asjaoluna tuleb arvestada kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, kergendavaid asjaolusid ei esine. Rikkumise raskust arvestades ei ole eesmärgipärane määrata karistusena noomitust või ühe lühiajalise kokkusaamise keeldu, kuna see oleks ilmselgelt liiga leebe karistus. Ühe pikaajalise kokkusaamise keelamine ei täidaks samuti eesmärki, kuna kinnipeetaval ei ole pikaajalisi kokkusaamisi toimunud. Töölt eemaldamist ei ole otstarbekas määrata, kuna kinnipeetav ei ole tööga hõivatud. Proportsionaalne karistus on kinnipeetava kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. Tallinna Vangla 20.01.2011 vaideotsusega jäeti Andrei Grišini vaie vangistusosakonna juhataja 03.12.2010 käskkirja nr 1182-d kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
- Andrei Grišin esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 03.12.2010 käskkirja nr 1182-d tühistamist. Kaebuse põhjendused: 1) valvur P S kirjutas kaebaja kohta põhjendamatu ettekande. Kaebaja ei rääkinud valvuriga üldse. Valvur P Sil on ilmne psühholoogilise trauma avaldumine, jälitusmaania või mingi varjatud vaen kaebaja suhtes; 2) hiljem küsis valvur kaebajalt, kas ta kavatseb seletuskirja kirjutada. Kui kaebaja küsis, mille kohta ettekanne kirjutati, ütles valvur, et kaebaja teab seda isegi. P S keeldus kaebajale ettekannet tutvustamast. Ka järgmisel päeval ei näidatud kaebajale ettekannet, millega rikuti kaebaja õigusi, mis tulenevad VangS § 64 p-st 2 ning Euroopa vangistusreeglistikust; 3) õige ei ole vastustaja seisukoht, et vangla töötajatel puudub põhjus kinnipeetavate kohta alusetuid ettekandeid kirjutada. Kaebaja teada saavad vangla töötajad iga sellise kirjutatud ettekande eest hüvitist; 4) valvur P S on varasemalt alusetuid ettekandeid kirjutanud. Töötades
- sektsioonis, kirjutas ta ettekande ühe kinnipeetava kohta seetõttu, et see väidetavalt suitsetas tualetis. Hiljem selgus, et P S õppis selle kinnipeetavaga ühes koolis ning P Sit oli kooliajal kiusatud. Järelikult kirjutas ta kinnipeetava kohta ettekande mingi kooliaja solvumiste pärast. See kinnitab veelgi tema ebanormaalset psüühilist seisukorda.
- Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud haldusaktis ning vaideotsuses esitatu juurde. Vastuseks kaebusele märkis vastustaja järgmist: 1) selleks, et vanglateenistuse ametniku suhtes ebaviisakat väljendit kasutada, ei ole ilmtingimata vajalik kinnipeetava ja vanglaametniku vaheline vestlus või vanglateenistuse ametniku poole näoga seismine; 2
(5)3-11-224 2) kaebajat teavitati 03.11.2010 ettekande koostamisest. Lisaks on kaebaja 09.11.2010 ettekande allkirjastanud ning sellele omakäeliselt kirjutanud, et teda on teavitatud distsiplinaarmenetlusest. Seega teavitati kaebajat ettekande koostamisest suuliselt samal päeval ning ettekannet tutvustati kuue päeva pärast. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et kaebaja on distsipliinirikkumise päeval, so 03.11.2010 kirjutanud seletuskirja, mille sisust võib järeldada, et ta oli teadlik, et tema distsipliinirikkumine seisnes vanglateenistuse ametniku suhtes ebatsensuurse väljendi kasutamises. Seega on alusetu kaebaja väide VangS § 64 lg 2 rikkumisest; 3) kaebaja väide, et P S on ka varem valetanud, on paljasõnaline ja põhjendamatu. Samuti ei vasta tõele väide, et vanglateenistuse ametnikud kirjutavad ettekandeid põhjusel, et iga ettekande eest on ette nähtud hüvitis.
- Tallinna Halduskohtu 09.03.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused: 1) valvur on 03.11.2010 teinud ettekande nr 2241, milles on kirjeldatud kaebaja poolt toime pandud rikkumist. Ettekandel on märkus, mille kohaselt on kinnipeetavat teavitatud ettekande koostamisest ning et kinnipeetav keeldus seletuskirja andmisest. Lisaks on ettekandel kaebaja 09.11.2010 kinnitus, et ta on ettekande sisust teadlik. Samuti on kaebaja 03.11.2010 kirjutanud vangla direktorile seletuskirja, kus küll märgib, et talle ettekannet ei tutvustatud ning ta ei tea ettekande sisu, kuid nimetatud seletuskirjas on kaebaja andnud sisulise seletuse ettekandes kirjeldatud asjaolude kohta. Eeltooduga on ümber lükatud kaebaja väited selle kohta, et ta ei teadnud, mille kohta tuleb tal seletus kirjutada ning et talle ettekande sisu ei tutvustatud; 2) tõendamata ja paljasõnaline on kaebaja väide, et valvur on kinnipeetavate kohta kirjutanud ebaõigeid ettekandeid. Kohatud on kaebaja viited valvuri tervisele; 3) käskkirjas ei heideta kaebajale ette vanglaametniku poolt antud korralduse täitmata jätmist, vaid ebatsensuurse väljendi kasutamist pärast korralduse täitmist. Selleks, et kasutada isiku suhtes ebatsensuurset väljendit, ei pea isikuga suhtlema; 4) VangS § 67 lg-st 1 ning Tallinna Vangla kodukorra p-st 14.3.7 tulenevalt peab kinnipeetav suhtlemisel kontrollima oma hääletooni, väljendeid ja kehakeelt ning käituma viisakalt. Vanglaametnik on kirjutanud ettekande kaebaja poolt toime pandud õigusrikkumise kohta ning hiljem kinnitanud ettekande õigsust. Hinnates asjas kogutud tõendeid, ei ole alust vanglaametniku tunnistuses kahelda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Andrei Grišini apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 09.03.2012 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja kordab halduskohtule esitatud kaebuses toodut. Vastuväited halduskohtu otsusele on järgmised: 1) kohtuotsuse põhjendustes on öeldud, et kaebaja tutvus ettekandega alles 09.11.2010, vahejuhtum toimus aga 03.11.
- See tõendab, et vastustaja poolt rikuti VangS § 64 lg-t 2 ja Euroopa vanglareeglistikku; 2) kohus märgib, et 03.11.2010 kaebaja ei rääkinud vanglaametnikuga. See tõendab veelkord, et ettekanne on kirjutatud põhjendamatult. Kaebaja rääkis teiste kinnipeetavatega ning mingeid ebatsensuurseid väljendeid ei kasutanud.
- Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja jääb varasemalt avaldatud seisukohtade juurde, lisades järgmist: 1) VangS § 64 lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Euroopa vanglareeglistiku p 59a kohaselt tuleb distsipliinirikkumises süüdistatavat vangi koheselt ja üksikasjalikult teavitada 3
(5)3-11-224 tema vastu esitatud süüdistuse laadist talle arusaadavas keeles. Neid norme ei ole kaebaja suhtes rikutud. Kaebajat teavitati ettekande koostamise päeval ettekande sisust ning kaebajal oli võimalik anda distsipliinirikkumise kohta seletus; 2) kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega põhjendust, miks vanglateenistuse ametnik oleks pidanud tema kohta alusetu ja tõele mittevastava ettekande kirjutama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited uusi asjaolusid ei sisalda.
- Seoses VangS § 64 lg 2 ja Euroopa vanglareeglistiku väidetava rikkumisega märgib ringkonnakohus, et vaidlust ei ole selles, et 03.11.2010 ettekannet kaebajale samal päeval allkirja vastu ei tutvustatud. Eelnimetatud normid ka sellist tutvustamist ei nõua. Ettekandega tutvumise kohta allkirja võtmine on eelkõige vajalik vanglateenistuse jaoks, et tõendada kinnipeetava informeerimist distsipliinirikkumisest. Asjaolu, et valvur selgitas 03.11.2010 kaebajale suuliselt distsipliinirikkumise iseloomu, on tõendatud sellega, et kaebaja on 03.11.2010 koostanud vangla direktorile seletuskirja, kus märgib järgmist: „Valvuri enda sõnade järgi sai ettekanne minu kohta koostatud selle eest, et ma olevat talle midagi ebatsensuurset öelnud või midagi sellist“. Eeltoodust tulenevalt ei ole distsiplinaarmenetluse käigus kaebaja õigusi rikutud. Ringkonnakohus möönab, et kõige efektiivsem viis kinnipeetava distsiplinaarrikkumisest informeerimiseks on ettekande vahetu tutvustamine, kuid informeerimine käesolevas kaasuses toimunud viisil ei kujuta endast menetlusviga.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et ebatsensuurse väljendi kasutamine vanglateenistuse ametniku suhtes võib toimuda ka otsese vestluseta, sh ametniku poole seljaga seistes.
- Vaidluse all ei ole, kas ettekandes nr 2241 nimetatud väljend on ebatsensuurne, vaid see, kas kaebaja seda väljendit kasutas. Sündmuse kohta on vaid kaebuse esitaja ning intsidendiga seotud valvuri seletused. Kuigi juures viibisid ka teised kinnipeetavad, on vangla esindaja vastuseks halduskohtu 12.10.2011 kohtunõudele selgitanud, et menetluse käigus ei tehtud kindlaks, milliste kaaskinnipeetavatega kaebaja vestles, kui ta valvuri suhtes ebaviisakat väljendit kasutas. Ka kaebaja ei ole välja toonud juuresviibinud kinnipeetavate nimesid. Hinnates kaebaja ja valvur P Si seletusi, leiab ka ringkonnakohus, et puudub alus kahelda koostatud ettekande õigsuses. Kaebaja on viidanud, et P S on ka varasemalt koostanud valeettekandeid, kuid kaebaja pole oma väidet täpsustanud, mistõttu ei ole see kontrollitav. Ilmselgelt põhjendamatu on kaebaja väide, et vanglateenistujatele makstakse ettekannete eest hüvitist. Puudub igasugune arusaadav põhjus, mis lisahüve vangla saaks kinnipeetavate distsipliinirikkumiste võimalikult suurel hulgal fikseerimise eest. Halduskohtu 31.01.2012 istungil ütles kaebaja, et tal oli varasemalt mingi konflikt P Siga, kuid konflikti sisu kaebaja ei avanud. Kuna puuduvad tõendid ettekande nr 2241 ebaõigsuse kohta ning samas on kaebajal karistuse vältimise eesmärgil motiiv distsipliinirikkumist eitada, tuleb distsipliinirikkumise toimumine ettekandes nr 2241 kajastatud moel lugeda tõendatuks.
- Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajale määratud karistus proportsionaalne. Vastustaja on veenvalt põhjendanud, miks kujutab ebatsensuursete väljendite kasutamine endast rasket rikkumist ning miks ei oleks leebema karistuse kohaldamine eesmärgipärane. 4
(5)3-11-224 Kaire Pikamäe Lauri Madise Ruth Plaks 5
(5)