lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Järgnevalt kontrollib kohus nõude loovutamise asjaolusid. Hageja nõue põhineb AS EM ja kostja vahel sõlmitud lepingutest nr XXX ja XXX (hageja ei tuginenud lepingule nr XXX) tulenevatest kohustustest ja hagetav nõue (väiksemas ulatuses) moodustab arvetest nr XXX 01.01.2009 summas 1000 krooni nr XXX 02.12.2008 (lk 28) summas 400 krooni nr XXX 01.11.2008 arve summas 233,58 krooni Hageja poolt kohtule esitatud teatisega 30.09.2010 (lk 45) on EEAS teatanud kostjale, et ta on loovutanud nõude summas 1641,00 kr kostja vastu Julianus Inkasso OÜ-le. Teatisest ei nähtu, millistest lepingust ja millistest üksikutest kohustusest tuleneva nõude kostja vastu on EEAS hagejale loovutanud. Hageja esitatud kinnituskirjast 12.04.2012 (lk 76) nähtuvalt on EEAS kinnitanud, et ta on loovutanud 30.09.2010 hagejale nõude kostja vastu summas 104,88 € koos viiviste ja kõrvalnõuete õigusega ja et see tuleneb kõikidest EEAS-ga sõlmitud lepingutest, lisadest ja sideseadmete müügilepingutest ning et võlanõue kostja vastu oli Lindorff Eesti AS menetluses 17.02.2009-29.09.2010. Kostja poolt kohtule esitatud EEAS kinnituskirjast 19.04.2012 (lk 84) nähtuvalt on EEAS loovutanud lepingutest nr XXX ja XXX tulenevad nõude summas 318,98 kr (4990,95 kr) koos viiviste ja kõrvalnõuete õigusega Lindorff Eesti AS-le. Võrreldes kahte esitatud kinnituskirja (hageja poolt saadetud ja kostja poolt saadetud), mis on koostatud vaid 7 päevase vahega, leiab kohus, et EEAS on loovutanud hagetavatest lepingutest (nr XXX, XXX) tuleneva võlanõude kostja vastu nii Lindorff Eesti AS-le kui Julianus Inkasso OÜ-le, samas ei nähtu neist kirjadest, millise konkreetse kohustuse täitmata jätmisest tulenev võlanõue on neile loovutatud. Kui vaadelda kostja esitatud nn Lindorff Eesti AS-i maksekokkuleppe pakkumist (lk 85, 02.06.09), milles võlausaldajana tegutseb kreeditor Lindorff Eesti AS (vt vastav rida kokkuleppel), siis nähtub sellest, et kostja võlg tema ees oli 4991 kr, millele lisanduvad viivised, kokkuleppe tasu, nõudekulud. Vaadeldes hageja poolt kohtule esitatud arveid nr XXX3
lg 3 sätestab, et kui võlausaldaja korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et nõue, mille EEAS loovutas 30.09.2010 hagejale, on hilisem ja ei kehti seega kostja suhtes, sest nõude loovutus Lindorff Eesti AS-le on toimunud varem. Seega ei ole hageja saadud nõude järgi asunud senise võlausaldaja asemele
Asjaolu, et Lindorff Eesti AS nõudis kostjalt sisse 233,27 € ja ülejäänud jäi sisse nõudmata, ei tähenda, et osa nõudest oleks jäänud Lindorff Eesti AS-le loovutamata. Kostja kinnitas ärakuulamisel, et teda ei ole ei EEAS ega Lindorff Eesti AS informeerinud sellest, et mingi nõudeosa oleks EEAS-le tagasi loovutatud. Kohtul puudub alus kostja seletustes kahelda, sest mitte üheski nõude loovutamise teates, mis on saadetud kostjale, ei ole viidet sellele, et osa nõudest oleks jäänud kostja vastu Lindorff Eesti AS-le kas loovutamata või oleks Lindorff Eestile loovutatud nõudest mingi osa EEAS-le tagasi loovutatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole kohane võlausaldaja ning tal ei ole lepingust tulenevat nõudeõigust
lg 1, §101 lg 1, § 108 lg 1 ja 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist kostjalt ning täitmisega viivitamise korral viivist. Hagi jääb seetõttu rahuldamata. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.