3-11-1913/27

M ÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 17.oktoober 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-1913 Haldusasi Lembit Lillemetsa kaebus Jõgeva maavanema 06.04.

1. a korralduste nr 205, 206, 208 ja 210 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.09.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lembit Lillemetsa määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada määruskaebus.
4. Tühistada Tartu Halduskohtu
5. septembri
6. a määrus. Teha asjas uus määrus, millega lugeda Lembit Lillemetsa kaebus Jõgeva maavanema
7. aprilli
8. a korralduste nr 205, 206, 208 ja 210 tühistamiseks tähtaegselt esitatuks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
9. Jõgeva maavanema 06.04.
10. a korraldustega nr 205, 206, 208 ja 210 anti XXX, XXX, XXX ja XXX katastriüksused AS P ajutiseks kasutamiseks.
11. L. Lillemets esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Jõgeva maavanema 06.04.
12. a korralduste nr 205, 206, 208 ja 210 tühistamiseks. Eelpool nimetatud korraldused rikuvad kaebaja õigusi, kuna tema oli ka esitanud taotluse nimetatud maaüksuste kasutusvaldusesse saamiseks.
13. Tartu Halduskohtu 07.09.
14. a määrusega lõpetati menetlus. Kaebaja ei ole vaidlustatud haldusaktide puhul adressaat, kellele tulnuks haldusaktid koheselt väljastada ning kuna haldusaktid on suunatud kolmandale isikule, peab jääma kolmanda isiku kaitseks kehtima õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõte. Kaebaja pole koheselt astunud samme haldusaktide tühistamiseks ega õigeaegselt kontrollinud haldusaktide olemasolu. Käesoleval juhul ei ole kaebus tähtaegselt esitatud ega pole ka võimalik rahuldada kaebaja taotlust kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvate põhjuste puudumise tõttu ja seega lõpetatakse asjas menetlus. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
15. L. Lillemets esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 07.09.
16. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebajat ei ole menetlusosalisena menetlusse haaratud. Maavanem oleks pidanud ette nägema, et maa kasutusse andmise haldusakt võib puudutada kaebaja õigusi. Kaebajale ei ole isegi vaidlustatud haldusakte teatavaks tehtud ega mingit infot haldusaktide kohta välja antud. Ebamõistlik on kohtu poolt välja öeldud arvamus, et kaebaja oleks saanud informatsiooni haldusaktide kohta maavalitsuse dokumendiregistrist. Isikul on põhiseadusest tulenev õigus eeldada, et riik tegutseb lähtudes hea halduse põhimõttest ning teavitab isikuid nende suhtes läbi viidavatest menetlustest. Vastustaja poolt esitatud tõenditest ei ole näha, millisel kuupäeval kirjed vaidlustatud korralduste kohta dokumendiregistrist näha olid. Kaebus on esitatud nelja erineva korralduse tühistamiseks, mille iga teatavaks tegemist oleks pidanud vaatama eraldi. Seega ei oleks kaebaja kuidagi pidanud aru saama, et viidatavad korraldused just teda huvitavate katastriüksuste kohta käivad. Lisaks ei ole Jõgeva maavalitsuse dokumendiregistrist lingina dokumente võimalik avada. Kaebus Jõgeva maavanema korralduste 205, 206, 208 ja 210 peale on esitatud tähtaegselt. Kuna maavanem ei kaasanud kaebajat menetlusse, siis hakkas kaebetähtaeg kulgema 06.04.
17. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
18. Jõgeva maavanem palub jätta L. Lillemetsa määruskaebuse rahuldamata. Vastustaja jääb kaebuse tähtaegsuse osas 22.08.
19. a kirjas nr 1.3-12/2850-4 toodud seisukohtadele ja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu. Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg 3 kohaselt võib kohus kaebetähtaja ennistada ainult siis, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud tähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjuseid. Vaba põllumajandusmaana välja selgitatud maaüksuste ajutiseks kasutamiseks andmine ei riku vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamist taotletava isiku õigusi. Kuna vaidlusaluse maavanema korraldusega on lahendatud ainult AS P poolt maavalitsusele maa ajutiseks kasutamiseks esitatud taotlused, ei saa kaebaja, kes ei ole maa ajutiseks kasutamiseks taotlust esitanud, olla maa ajutiseks kasutamiseks andmisel menetlusosaline. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et kohus on asunud kaebust sisuliselt lahendama, märkides, et kaebaja ei tulnud maa ajutiseks kasutamiseks andmise menetlusse kaasata ega haldusakti kätte toimetada. Tõele ei vasta väited, et vastustaja poolt on vaidlusaluste korralduste andmete dokumendiregistris avaldamise aeg tõendamata. Huvi tundmise korral oleks kaebaja saanud informatsiooni vaidlusaluste katastriüksuste ajutisse kasutusse andmise taotlusest ja maa ajutisse kasutusse andmise menetlusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.Määruskaebus tuleb rahuldada.
20. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et L. Lillemetsale ei ole vaidlustatud haldusakte pärast nende andmist vastavalt haldusmenetluse seaduse nõuetele teatavaks tehtud. Samuti on 2 ümber lükkamata L. Lillemetsa väide, et ta sai vaidlustatud korralduste olemasolust teada alles pärast Jõgeva maasekretäri poolt nende saatmist e-posti teel 05.07.
21. Kaebus jõudis halduskohtusse 01.08.
22. Seega oleks neid asjaolusid arvestades kaebus esitatud HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud 30-päevase kaebetähtaja sees.
23. Halduskohtu määrusest ei selgu üheselt, milliseid õigusnorme kohus kohaldas, kui ta luges kaebetähtaja eeltoodust hoolimata möödunuks. Halduskohus on heitnud kaebajale ette, et ta ei ole „astunud samme koheselt haldusakti väljanõudmiseks, et selgusele jõuda, kas haldusakt võib tema õigusi rikkuda“. Sellest võib järeldada, et halduskohus on viidanud Riigikohtu pikaajalisele praktikale (vt nt RKHKm 3-3-1-52-00, p 2; 3-3-1-60-01, p 5; 3-3-1-56-02, p 9; 3-3-1-70-06, p 11). Juba 01.09.2006 on see põhimõte sätestatud HKMS § 9 lg-s 9, mis näeb ette, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus, kas asjas on täidetud HKMS § 9 lg 9 kohaldamise eeldused.
24. Halduskohtu määrusest ei nähtu, mille alusel on kohus teinud järelduse, et L. Lillemets on praeguses asjas haldusaktidest muul viisil teada saanud enne Jõgeva maavanema korralduste kättesaamist 05.07.
25. Ringkonnakohus asja materjalidest selliseid asjaolusid ei näe. Halduskohus on üksnes viidanud vastustaja seisukohale, mille kohaselt „on olnud võimalik saada andmeid Jõgeva Maavalitsuse dokumendiregistrist arvuti vahendusel ning vastava päringu sisestamisel on olnud võimalus teavet saada kaevatavast haldusaktist ning näha ka haldusakti väljaandmise kuupäeva.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei ole HKMS § 9 lg 9 kohaldamise eelduseks see, kui isikul on olnud kõigest võimalus haldusakti olemasolust teadasaamiseks. Sätte sõnastusest nähtub selgelt, et selle kohaldamise eelduseks on, et isik oleks haldusakti olemasolust juba teada saanud. Praeguses asjas ei ole tuvastatud, et L. Lillemets oleks vaidlustatud haldusaktidest saanud teada enda poolt väidetust varem. Seega ei saa kaebajale ette heita HKMS § 9 lg-st 9 tuleneva ebamõistliku viivituse keelu rikkumist.
26. Lisaks leiab ringkonnakohus, et halduskohtu ja vastustaja seisukoht, et kaebajal oli võimalik saada haldusakti kohta andmeid Jõgeva Maavalitsuse dokumendiregistrist päringu abil, on ebamõistlik. Isikult ei saa eeldada, et ta teostaks pidevalt päringuid haldusorganite dokumendiregistrisse, et näha, kas teda huvitavate maaüksuste suhtes on välja antud mingeid haldusakte. Selline kohustus ei tulene ühestki õigusaktist ning selliste päringute tegemise kohustuse panemisega isikutele ei saa asendada haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusorgani kohustust menetlusosaliste kaasamiseks ja neile haldusaktide teatavakstegemiseks. Avalikust infokandjast haldusaktiga tutvuda soovimine eeldab seda, et isikul oleks üldse ajend seda infot otsida. Seda ajendit ei ole praeguses asjas tuvastatud (vrdl ka RKHKm 3-3-1-31-03, p 30).
27. Kuna ümber lükkamata on kaebaja seisukoht, et sai vaidlustatud Jõgeva maavanema korraldustest teada alles 05.07.2011, ning kaebuse on ta esitanud sellest kuupäevast arvates vähem kui 30 päeva jooksul – 29.07.2011, siis tuleb kaebus lugeda tähtaegseks.
28. Kuna kaebus tuleb lugeda tähtaegseks, mitte ennistada, siis on asjakohatud halduskohtu viited kolmanda isiku õiguspärasele ootusele ja väidetavale haldusaktiga antud õiguse realiseerima asumisele. Halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu seisukohad kaebaja õiguste ja kolmanda isiku õiguspärase ootuse kaalumisest on antud kaebetähtaja ennistamise kontekstis (RKHKo 3-3-1-57-02, p 20). Täiendavalt märgib ringkonnakohus siiski, et halduskohtu 3 määrusest ei nähtu mingil määral, miks on kolmanda isiku AS P huvid praegusel juhul kaalukamad kui kaebaja huvid. Halduskohus on piirdunud üksnes väitega, et AS-ga P on sõlmitud maa ajutise kasutamise leping ja seega on kolmas isik hakanud oma õigusi realiseerima. Tuvastamata on seegi, kas ja kuidas on tegelikult selle lepingu alusel AS P oma õigusi realiseerima hakanud.
29. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse ning loeb L. Lillemetsa kaebuse Jõgeva maavanema 06.04.
30. a korralduste nr 205, 206, 208 ja 210 tühistamiseks tähtaegselt esitatuks. Madis Ernits Maili Lokk 4 Agu Timmi