M Ä ÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2669 Haldusasi Vaidlustatud kohtulah

) § 18 lg-le 1 võib esitada jälitusasutuse juhile või jälitusasutuse kõrgemalseisvale asutusele vaide või prokuratuurile kaebuse jälitusasutuse tegevuse peale jälitustoimingute teostamisel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on õigus seaduses ettenähtud korras pöörduda kohtusse, kui jälitustoiminguga on rikutud isiku õigusi ja vabadusi.

§ 19

lg 1 kohaselt kontrollivad jälitusasutuste kõrgemalseisvad organid nende haldusse kuuluvate ametkondade jälitustegevuse seaduslikkust ja põhjendatust.

§ 19

lg 2 kohaselt teostab prokuratuur järelevalvet uurimisasutuseks oleva jälitusasutuse poolt sama seaduse § 9 lg 1 p-des 1, 2, 3 ja 71 nimetatud ajenditel alustatud jälitusmenetluse üle. Konkreetsel juhul on kaebajale korduvalt Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt teatatud, et tema suhtes pole teostatud jälitustegevust. Järelevalvet jälitustegevuse seaduslikkuse üle teostab prokuratuur, kelle pädevusse kuulub ka kaebuse lahendamine jälitustoimingu ja sellega seotud toimingute vaidlustamises. Uurimisasutuse (politsei) ja prokuratuuri tegevuse peale kaebuste esitamine toimub seejuures kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-des 228 ja 229 sätestatud korras. Käesoleval juhul saab kaebaja esitada kaebuse Riigiprokuratuurile. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. T. Rohtma esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 11.01.2012. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohus on põhjendamatult kohaldanud

§ 18

lg-t 1 ja teinud eksliku järelduse, et antud juhul saab ta esitada kaebuse Riigiprokuratuurile. Käesoleval juhul kohaldub

§ 18

lg 2, kuna nimetatud säte määratleb täpselt, milliste jälitusasutuste toimingute peale võib isik esitada kaebuse kohtule. Kaebaja märgib, et on korduvalt pöördunud jälitusasutuste juhtide poole ja seega ammendanud

§ 18lg-s 1 sätestatud võimalused.

Kuna kaebuse esitaja suhtes ei ole kriminaalmenetlust alustatud, on põhjendamatud halduskohtu viited KrMS §-dele 228 ja

1. Kaebaja leiab kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku E. Kergandbergi arvamusega, et kohtumenetlusõiguses kuulub isiku kaebuse lahendamine, mis on esitatud väljaspool kriminaalmenetlust teostatava jälitustegevuse peale, halduskohtu pädevusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebus tuleb rahuldada.
3. Halduskohus on kaebuse tagastanud halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Halduskohtu pädevuse määrab ära halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 4 lg 1, mille järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb halduskohtu pädevuse kontrollimiseks kõigepealt kontrollida, kas tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. Jaatava vastuse korral tuleb kontrollida, kas sellise avalikõigusliku vaidluse lahendamiseks on olemas teistsugune menetluskord. Kui sellist teistsugust menetluskorda ette nähtud ei ole, on tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega.
4. Kaebaja on vaidlustanud Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt enda suhtes väidetavalt teostatud jälitustegevuse. Kaitsepolitseiamet ja Politsei- ja Piirivalveamet on täidesaatva riigivõimu organid. Tegevus on omistatav Eesti Vabariigile. Seega osaleb õigussuhtes avaliku võimu kandja, mis on avalik-õigusliku suhte üheks eelduseks. 2 Jälitustegevus on reguleeritud jälitustegevuse seaduses. Jälitustegevust võivad teostada ainult

§-s 6 nimetatud riigiorganid. Seega on jälitustegevus antud konkreetsete erisubjektide ülesandeks. Kui avaliku võimu kandjale on seadusega omistatud ülesanne, mida eraisikud teostada ei saa, siis on selle ülesande täitmise raames tekkivad õigussuhted avalik-õiguslikud. Suhte avalik-õiguslikuks kvalifitseerimise kasuks räägib ka

§ 1

, 2 ja 5 sätestatu, mis viitab sellele, et jälitustegevus toimub subordinatsioonisuhtes ja avalikes huvides. Ka teleoloogiliselt on õige kvalifitseerida jälitustegevus toimuvaks avalikõigusliku suhte raamides. Seega on iseenesest tegemist avalik-õigusliku vaidlusega. 7. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas selle vaidluse lahendamiseks on sätestatud teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1). Ehkki halduskohtu määruses ei ole selgeid seisukohti väljendatud, võib määrusest siiski järeldada, et halduskohus ei välistanudki iseenesest õigussuhte avalik-õiguslikku olemust, kuid leidis, et vaidluse lahendamiseks on kehtestatud erikord ja selle lahendajaks on prokuratuur. Sellise seisukohaga ei saa nõustuda.

§ 18

lg 1 sätestab, et igaüks võib esitada jälitusasutuse juhile või jälitusasutuse kõrgemalseisvale asutusele vaide või prokuratuurile kaebuse jälitusasutuse tegevuse peale jälitustoimingute teostamisel. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et igaühel on õigus seaduses ettenähtud korras pöörduda kohtusse, kui jälitustoiminguga on rikutud tema õigusi ja vabadusi.

§ 18

lg-st 1 ei tulene, et enne kohtu poole pöördumist sama paragrahvi teise lõike järgi peaks isik olema esitanud vaide või kaebuse prokuratuurile.

§ 18lg 1 ei kehtesta kohustuslikku kohtueelset vaidluste lahendamise korda.

Riigikohus on selgitanud, et kohtusse pöördumise õigust on kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõudega võimalik piirata üksnes tingimusel, et kohtueelse menetluse läbimise nõue on seaduses sätestatud selgesõnaliselt (RKHKm 3-3-1-63-02, p 10). Kuidagi ei ole võimalik

§ 18lg-t 1 tõlgenda selliselt, et see kehtestab kohustusliku kohtueelse menetluse.

8. Samuti on halduskohus viidanud

§ 19lg-le 2, mille kohaselt teostab järelevalvet jälitusasutuse üle prokuratuur.

Ka sellest sättest ei saa mingil juhul teha järeldust, et prokuratuuri poole pöördumine enne jälitustegevuse peale kohtusse kaebuse esitamist oleks kohustuslik ja kujutaks endast vaidluse lahendamise erikorda HKMS § 4 lg 1 mõttes. Järelevalve ei hõlma endas automaatselt kaebuste lahendamist. Veel vähem hõlmab see kaebuste lahendamist kohustusliku kohtueelse menetlusena.

1. Veel on halduskohus viidanud KrMS §-dele 228 ja 229 kui normidele, mille järgi toimub uurimisasutuse tegevuse peale kaebuste esitamine. KrMS § 228 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Sellest sättest tuleneb, et KrMS § 228 ja 229 on kohaldatavad üksnes juba algatatud kriminaalmenetluse raames menetlustoimingute vaidlustamisel. Käesolevas asjas puuduvad andmed selle kohta, et kriminaalmenetlus oleks algatatud. Seetõttu ei ole praegu vaidluse lahendamiseks kohaldatavad ka KrMS §-d 228-
3. Eelnevast nähtus, et käesoleva vaidluse lahendamiseks ei ole seadusega ette nähtud teistsugust menetluskorda. Seega on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille 3 lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda ja mis kuulub HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt seega halduskohtu pädevusse. Halduskohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asja menetluse jätkamiseks halduskohtule. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse kuulumine halduskohtu pädevusse ei välista selle läbivaatamatult tagastamist mõnel muul HKMS §-s 121 lg-s 1-2 sätestatud alusel. Madis Ernits Maili Lokk 4 Agu Timmi