2-11-61250/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2012 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-61250 Tsiviilasi MMT hagi M T vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MMT(isikukood XXX elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja MTV (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja M T(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine 15.08.2012 kohtuistungil RESOLUTSIOON
2. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
3. Suurendada M T MMTülalpidamiseks Harju Maakohtu 22.01.2010 otsusega välja mõistetud elatise suurust.
4. Välja mõista M T(T ) MMT kasuks igakuine elatis summas 161 (ükssada kuuskümmend üks ) eurot kuus alates 01.01.2012 kuni MMT täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.
5. Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja MTV arveldusarvele XXXXXXX AS-is Swedbank.
6. Perioodil 01.01.2012 kuni 28.09.2012 MT poolt hageja ülalpidamiseks tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses suurendada elatise suurust 241 euroni kuus alates 01.01.
7. Harju Maakohus vähendas 22.01.2010 M T poja MMT ülalpidamiseks MTV kasuks väljamõistetud elatusraha 97,47 euroni kuus. Tulenevalt MT töövõimetusest paranemisest ja stabiilsest sissetulekust ei tohiks lapse elatis olla alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Seoses üleüldise elukalliduse ja lapse kasvamisega on ka kulud oluliselt suurenenud. Käesoleval ajal maksab kostja lapsele elatist summas 97,47 eurot, mis on lapse kulutuste juures naeruväärselt vähe. Terve eelmise aasta on kostja korrektselt tegelenud oma elatise võla maksmisega, mis näitab ka seda, et kostja on võimeline lapsele suuremat summat maksma. Hageja igakuised kulutused ühes kuus on: eluasemele 80 eurot, toidule 120 eurot, transpordile 26 eurot, sidele 10 eurot, tervishoiule 26 eurot, hügieenitarvetele 15 eurot, lasteaiale u 69 eurot, riietele ja jalanõudele 52 eurot, huviringile/trennile 52 eurot ja muud vältimatud kulud 32 eurot. Kokku kulub hageja ülalpidamiseks ühes kuus 482 eurot. Hageja esitas 10.04.2012 seisukoha kostja vastusele, milles ei nõustu kostja seisukohtadega mis seavad kahtluse alla hageja kulutused. Hageja käib ka teatris, kontserdil, kinos, liuväljal, suusaradadel, mis kõik asuvad Tallinnas või kaugemalgi. Samuti on lasteaias traditsioon pidada rühmakaalaste sünnipäevi, mis on ka seotud kuludega. Hageja on allergik ja sellest tulenevad ka kulud tervishoiule. Hageja külastab 4-5 korda aastas kostjat ja vanaema Saaremaal. Kostja pole kordagi huvi ilmutanud Tabasalu-Kuressaare-Sandla transpordikulude kompenseerimiseks ning see kõik on olnud hageja kulu. Kostja on esitatud tõendites arvestanud iseenda kuludeks OÜ Prügimees arve, mis on esitatud prügiveo eest Sandla külas ja ei saa kuidagi olla seotud kostja valduses oleva eluasemega . Kostja on üürinud 3-toalise korteri eluasemeks, mis on selgelt ebaotstarbekas ja põhjendamatult kallis üksi elavale inimesele. Juhul, kui kostja elab seal koos elukaaslasega või kaasüürilisega, siis see ei ole tervikuna kostja kulu vaid kuulub jagamisele. Kostja väitel on tema poolt võetud rahalised kohustused kuus 221,93 eurot ning kostjale jääb igakuiselt 521,23 eurot. Hageja on nõus kompromissiga, kui kostja maksab hagejale igakuiselt elatist 220 eurot. Kohtuistungil 15.08.2012 vähendab hageja nõuet 200 euroni. Kostja vastuväited hagile Kostja võtab hagi õigeks osaliselt ja on nõus maksma hageja ülalpidamiseks elatusraha igakuise elatisena 145 eurot kuus. Tõele vastab hagiavalduses väidetu, et 22.01.2010 kohtuotsuse alusel on kostja lapse ülalpidamiseks tasunud elatist ühes kuus 97,47 eurot. Kostja leiab, et hageja vajadused on üle paisutatud ning osaliselt tõendamata. Hagiavalduse kohaselt on hageja eluasemekulud ühes kuus 80 eurot. Eluasemekulude tõendamiseks on hageja esitanud S OÜ arved alates 31.07.2011-31.12.2011, mille kohaselt ühe kuu keskmiseks eluasemekuluks on 197,
8. Kostjale teadaolevalt on hageja pere 4-ja liikmeline, seega hageja kuluks ühes kuus eluasemele on 49,48 eurot (197,94/4). Kostja leiab, et kulutused toidule 120 eurot kuus on üle paisutatud. Hageja on 6 aastane, päeviti viibib lasteaias, kus ta saab 3 korda päevas süüa. Kostja leiab, et mõistlik kulu toidule, arvestades eelkõige hageja vanust, on 60 eurot kuus. Tõendamata on kulutused transpordile. Hageja elab Tabasalus ning käib ka lasteaias Tabasalus. Kostjale on teadmata, mis asjaoludel tekib hagejal igakuine transpordikulu nii suure summa ulatuses. Mõistlik kulu transpordile on 13 eurot kuus. Kostja nõustub sidekuludega 10 eurot kuus. 2 Tõendamata on ka hageja kulutused tervishoiule 26 eurot ulatuses igas kuus. Kostjale teadaolevalt on hageja terve, mingeid kroonilisi haiguseid tal ei esine. Kostja leiab, et mõistlik kulu tervishoiule ühes kuus on 10 eurot. Kulutused hügieenitarvetele on samuti üle paisutatud, mõistlik kulu hügieenitarvetele ühes kuus on 10 eurot. Hageja on hinnanud kulutusteks lasteaiale u 69 eurot. Eeldades, et kulutusi lasteaiale soovib hageja tõendada AS Swedbank maksekorraldustega, mis on tasutud hageja seadusliku esindaja poolt Harku Vallavalitsusele, siis vastavalt esitatud tõenditele on kostja seisukohal, et hageja kulu lasteaiale ühes kuus on 65 eurot (47,82+75,36+72.30+66,18+63,12/5=64,95) Ülepaisutatud ja tõendamata on hageja kulutused riietele ja jalanõudele 52 eurot kuus. Kostja leiab, et mõistlik kulu on 26 eurot kuus. Kulutusteks huvialaringidele on hageja hinnanud ühes kuus 52 eurot. Vastavalt hagiavaldusele lisatud maksekorraldustele MTÜ-le XXX ja MTÜ-le XXX, on hageja kulutused alates oktoobrist huvialaringidele ühes kuus 30 eurot. Kostja leiab, et 30 eurot kuus on mõistlik kulu, kusjuures huvialaringide tegevus ei toimu aastaringselt 12 kuu jooksul, vaid enamasti 9 kuud aastas. Kostja ei nõustu ka hageja muude vältimatute kuludega summas 32 eurot kuus. Kostjale on arusaamatu, missugused on need vajalikud kulud, mida hageja saab lisaks eelpool nimetatule veel igas kuus nii suure summa ulatuses teha. Mõistlik kulu igas kuus ootamatute vajaduste rahuldamiseks on 6 eurot. Eeltoodust tulenevalt hindab kostja hageja vajadusteks ühes kuus kokku 279,48 eurot, millest kostja kanda peaks olema pool. Kuivõrd igakuine elatis PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, siis on kostja nõus tasuma hageja ülalpidamiseks elatist summas 145 eurot kuus. Kostja töötab TIEP OÜ-s ja saab igakuiselt töötasuna peale maksude mahaarvamist välja keskmiselt 743,16 eurot. Kinnisvara kostja ei oma. Vallasvarast kuulub kostjale mopeed. Muud reaalset müügiväärtust omavat vallasvara kostja ei oma. Kostja rahalised kohustused on kuus kokku u 221,93 eurot, millest eluasemekulud on 190,64 eurot kuus ja sidekulud 31,29 eurot. Kostja sissetulek igas kuus on keskmiselt 743,16 eurot ning igakuine püsikulu kohustuste näol on 221,93 eurot. Juhul, kui kohus hagi rahuldab hagiavalduses toodud ulatuses ning kostjal lisandub elatise tasumise kohustus lapse ülalpidamiseks 241 eurot kuus, siis jääb kostjal enda igapäevavajaduste rahuldamiseks 280 eurot kuus (toit, hügieenitarbed, ravimid, riided, jalanõud jne). Kostja leiab, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna hageja on esitanud hagi ilma, et oleks üritanud lahendada lapse ülalpidamisega seonduvat kohtuväliselt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ning kostja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, kuna eelmise kohtulahendi aluseks olnud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suuruse muutmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 3 Materiaalõiguslikult kehtib PKS § 99 lg 1, mille kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohus on oma 17.05.2011 kohtuotsuses nr 3-2-1-33-11 p-s 26 märkinud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Samas lahendi p-s 25 on riigikohus ka märkinud, et elatise suuruse muutumisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi, st eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadustest ning arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga. Eeltoodust tulenevalt peab kohus järgnevalt võtma seisukoha lapse vajaduste ja kostja varalise seisundi osas ning kohtul tuleb tuvastada kas need asjaolud on muutunud võrreldes 22.01.2010 kohtuotsuse aja seisuga. Harju Maakohus vähendas 22.01.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-0946121 M T poja MMT ülalpidamiseks MTV kasuks välja mõistetud elatusraha alla seaduses sätestatud miinimummäära 1525 kroonini (97,47 eurot) kuus, kuna hageja oli 60% töövõimetu. Hagiavalduses on hageja tuginenud elatise suurendamise nõude esitamisel asjaolule, et tulenevalt kostja töövõimetusest paranemisest ja stabiilsest sissetulekust ei tohiks elatis olla alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Seoses üleüldise elukalliduse ja lapse kasvamisega on ka kulud oluliselt suurenenud. Kohtule esitatud TIPE OÜ palgalehe kohaselt on kostja keskmiseks neto töötasuks 743,16 eurot kuus. Seega on tõendamist leidnud, et kostja ei ole enam töövõimetu ja tema varaline seisund on paranenud võrreldes 22.10.2010 kohtuotsuse tegemise aluseks olnud asjaoludega. Seega on alus elatise suuruse muutmiseks. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2012 290 eurot kuus. Seega ei tohi elatis olla väiksem kui 145 eurot. Kostja on nõus maksma lapsele 145 eurot kuus PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Hageja seaduslik esindaja vähendas 15.08.2012 toimunud kohtuistungil oma nõuet 200 euroni kuus. Hageja igakuised kulutused ühes kuus on: eluasemele 80 eurot, toidule 120 eurot, transpordile 26 eurot, sidele 10 eurot, tervishoiule 26 eurot, hügieenitarvetele 15 eurot, lasteaiale u 69 eurot, riietele ja jalanõudele 52 eurot, huviringile/trennile 52 eurot ja muud vältimatud kulud 32 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja tõendatud on järgmised lapse kulutused. Põhjendatud ja tõendatud eluasemekuludeks hindab kohus 31 eurot kuus. Toidukuludeks hindab kohus 100 eurot. Üldteada asjaolu on, et toit on kallis ja kasvav laps vajab täisväärtuslikku toitu. Kohtu hinnangul kulub transpordile 26 eurot, sidele 10 eurot ja hügieenitarvetele
9. Tervishoiule kulub kohtu hinnangul 20 eurot. Hageja seadusliku esindaja kohtuistungil antud seletuste kohaselt vajab hageja atoopilise dermatiidi tõttu vastavat kreemi ning kreem maksab 20 eurot. 17.08.2012 esitas hageja seaduslik esindaja kohtule JP OÜ tõendi, millest nähtub, et hageja põeb atoopilist dermatiiti. Samuti Eesti kliimat arvestades esineb lastel tihti ülemiste hingamisteede haigusi ning ravimid on kallid. Kohtule esitatud maksekorralduste kohaselt on tasutud MTÜ-le XXX 16 eurot kuus ja MTÜ-le XXX ühes kuus 14 eurot. Seega on hageja tõendanud kulutused 4 huviringidele 30 euro ulatuses. Hagi esitamise ajal käis laps lasteaias ja lasteaiakulud olid u 65 eurot kuus. Käesoleval ajal käib hageja koolis ning lasteaiakulud saab suunata koolitarvete, vältimatute kulude (sünnipäevad, vabaaeg) katteks ning talvel suurenevate kommunaalkulude katteks. Hageja ei ole tõendanud kulutusi riietele ja jalanõudele 52 eurot kuus. Kohtu hinnangul on mõistlikud kulud riietele ja jalanõudele 30 eurot kuus. See teeb aastas riietele ja jalanõudele 360 eurot, mis on kohtu arvates piisav. Elatise puhul ei kuulu arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel arvestatakse lapse põhjendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hageja elab küll emaga, aga kostjal külas olles kannab hageja kulud kostja. Seega on hageja mõistlikud ja põhjendatud kulud ühes kuus kokku 322 eurot ning kummagi vanema kanda jääb 161 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 161 eurot alates 01.01.
10. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Maie Seppo kohtunik 5