) § 164 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anad alepingu alusel üle teisele isikule ning nõude loovutamisega asutb uus võlausaldaja senise asemele. Kohus tuvastas, et 05.01.2006.a. on OÜ Multicom (töövõtja) ja Analan Auto OÜ (tellija) vahel sõlmitud töövõtuleping (t.l. 7-8, 116-118, 127-129, 140).
lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (täitja ehk töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu p 1 järgi tellija esitab tellimuse ja täitja kohustub teostama etttevõtte juhtimissüsteemi analüüsi- ja rekonstrueerimistöid, koostama vajalikke metoodilisi materjale ja teostama kontrolli väljatöötatud ettepanekute rakendamise üle.
Seega töövõtulepingu kohaselt pidi OÜ Multicom teostama ettevõtte juhtimissüsteemi analüüsija rekonstrueerimistöid, koostama vajalikke metoodilisi materjale ja teostama kontrolli väljatöötatud ettepanekute rakendamise üle. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 08.05.2006.a. konsultatsiooniteenuste osutamise akt-tellimusega tellis OÜ Multicom OÜ-lt Analan Auto konsultatsiooni 8 000 krooni + 18 % eest (t.l. 24, 139). Kostja väide, et OÜ Multicom pidi teostama tööd, millised on märgitud kostja
Hageja on kohtule esitanud tõendid, et OÜ Multicom on 05.01.2006.a. töövõtulepingu alusel andnud kostjale üle tööd vastavalt tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktidele. Asjaolu, et kostja kohtumenetluse käigus ei saa esitatud arvetest aru, missugused konkreetsed tööd olid teostatud, ei lükka ümber tööde üleandmist kostjale OÜ Multicom poolt. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktidega ja OÜ Analan Auto direktori Andrei Konopljovi allkirjadega aktidel on tõendatud, et OÜ Multicom on OÜ-le Analan Auto üle andnud tööd 18.05.2006.a., 25.05.2006.a., 01.06.2006.a., 08.06.2006.a., 14.06.2006.a., 01.07.2006.a., 13.07.2006.a. ja 07.08.2006.a (t.l. 9-16, 119-126). Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja eelnimetatud aktide alusel tööde teostamise eest maksnud ei ole. Hageja on veenvalt põhjendanud, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel koostati kostjale arved ning arvetel kajastuvad summad, mis tuleb tasuda vastavad tööde üleandmisevastuvõtmise aktides kooskõlastatud tööde mahule ja hinnale.
lg 2 järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
lg 1 alusel loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
lg 3 järgi § 647 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks
§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Pooled ei vaidle, et kui kostja OÜ-lt Multicom tööd vastu võttis, ei olnud tal töövõtjale tehtud töö kohta pretensioone, ta oli töö üle vaadanud ja aktsepteeris töö eest tasumisele kuuluva summa. Seega ei ole kostja tõendanud, et kostja poolt vastuvõetud töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Samuti ei ole kostja tõendanud, et peale töö vastu võtmist kostja oleks mõistliku aja jooksul töövõtjale teatanud väidetatavalt lepingutingimustele mittevastavast tööst ja palunud lepingus kokkulepitud tingimustel väidetavad puudused kõrvaldada määrates selleks töövõtjale täiendava tähtaja. Seega kohus ei tuvastanud, et OÜ Multicom töö ei oleks vastanud poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kostja ei ole tõendanud, et OÜ Multicom töö ei vastanud lepingutingimustele. Kuna kohus tuvastas, et OÜ Multicom on oma kohustuse töövõtulepingu järgi töö üleandmisega tellijale täitnud, siis on kostjapoolne töövõtulepingust ülesütlemine alates 02.02.2009.a. (t.l. 43) tühine, sest kostjal ei olnud seadusest tulenevat õigust lepingut üles öelda.
lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle Lk 4 / 6 2-09-38871 ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kuna töövõtja on tellijale töö üle andnud, siis on tellijal kohustus tasuda tehtud töö eest.
lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ostiti, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisest. Kohus tuvastas, et 18.05.2006.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on kostjale koostatud arve nr 37 summas 9440 krooni (t.l. 9, 18), 25.05.2006.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on koostatud arve nr 41 summas 25 960 krooni (t.l. 10, 22), 01.06.2006.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on koostatud arve nr 43 summas 44 840 krooni (t.l. 11, 21), 08.06.2006.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on koostatud arve nr 46 summas 16 520 krooni (t.l. 12, 20), 14.06.2006.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on koostatud arve nr 47 summas 9 440 krooni (t.l. 13, 19), 01.07.2006.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on koostatud arve nr 48 summas 9 440 krooni (t.l. 14, 23), 13.07.2006.a. tööde üleandmisevastuvõtmise akti alusel on koostatud arve nr 49 summas 16 520 krooni (t.l. 15, 137) ja 07.08.2006.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on koostatud arve nr 50 summas 9 440 krooni (t.l. 16, 138). Vaidlust ei ole, et kostja temale esitatud arvete alusel kokku 141 600 krooni ehk 9 049.89 eurot tasunud ei ole, kuigi arvete tasumise tähtpäev on saabunud. Asjaolu, et kostja leiab, et arved ei vasta raamatupidamise seaduse ja käibemaksu seaduse nõuetele ei lükka ümber isiku kohustust tasuda töövõtulepingu alusel temale osutatud teenuste eest.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole tasunud töövõtulepingu alusel temale esitatud arvete alusel kokku 9 049.89 eurot, siis on hagi tõendatud ja nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt
§-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse
§-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et on kokku leppinud, et rahalise kohustuse tähtaegselt täitmata jätmisel tasub võlgnik viivist 0,05 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivise alates viimase arve sissenõutavaks muutumisest ja vaidlust ei ole, et alates 07.08.2006.a. kuni hagiavalduse esitamiseni 15.06.2009.a. on kostja olnud viivituses 141 600 krooni maksmisega Lk 5 / 6 2-09-38871 1018 päeva ja võlgneb seega viivist 72 074.40 krooni ehk 4 606.39 eurot. Seega on hageja viivise nõue tõendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 4 606.39 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivise nõue alates 16.06.2009.a. on tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates 16.06.2009.a. põhivõlgnevuselt (9 049.89 eurot) 0,05 % päevas kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Kohus ei hinda tõendina 18. mai 2006.a. arvet nr 35 (t.l. 17), sest poolte vahel ei ole vaidlust, et see arve oleks kostja poolt tasumata, seega ei ole sel tõendil asja lahendmisel tähtsust. Vaidlust ei ole, et pooled kohtuvälist kokkulepet saavutanud ei ole (t.l. 25-26). Asja lahendamisel ei oma tähtsust ka kostja võlgnevuse andmete avalikustamine AS Krediidiinfo kaudu, sest kolmanda isiku arvamus võlgnevusest ei ole käesolva asja lahendamisel siduv (t.l. 44-47). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses siis jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik Lk 6 / 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.