← Eesti

2-11-36267/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli
  2. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-36267 Tsiviilasi KŽ ja J Ž hagi SZ vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja I KŽ (isikukood xxx7, elukoht Xxx); Hageja II J Ž (isikukood xxx, elukoht Xxx); Hagejate seaduslik esindaja IR(isikukood XXX, elukoht Xxx, ); Kostja SZ (isikukood XXX, elukoht XXX). 10.juuli 2012.a. Kohtuistungil osalesid hagejate seaduslik esindaja IR ja kostja SZ esindajad kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista SZ igakuine elatis 300 (kolmsada) eurot poegadele KŽ (sündinud XXX.a) ja J Ž (sündinud XXX.a.) nende ülalpidamiseks alates 20.09.2011.a kuni 04.01.
  5. a. ja sealt edasi 150 (üks sada viiskümmend) eurot kuni XXX.a.
  6. IR on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord 1

(3)Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Hageja nõue ja põhjendused IR alaealiste hagejate seadusliku esindajana esitas kohtule 03.08.2011.a. maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 20.09.2011.a. hagiavalduse SZ vastu elatise nõudes nende lastele KŽ ja J Ž . Alates 10.03.2011.a. laste vanemad ei ela koos ja lapsi kasvatab ning peab ülal ainult ema. Taotleb välja mõista laste ülalpidamiseks elatise alates hagi esitamisest 20.09.2011.a. suuruses 150 eurot lapse kohta. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle elatise väljamõistmisele vastu, kuid leiab, et ei suuda elatist tasuda, sest on töötu ja finantsraskustes. Temalt on elatis välja mõistetud ka kahe vanema lapse ülalpidamiseks, kuid ka selles osas on temal võlgnevus. Teeb juhutöid ja aitab oma vanemaid, vanemad omakorda toetavad tema ülalpidamist. Kohtuotsuse põhjendused IR ja SZ poeg KŽ on sündinud XXX.a. ja poeg J Ž XXX.a. Peale vanemate eraldi elama asumist elavad lapsed koos emaga. Pooltel on laste ühine hooldusõigus. Kostja lapsi materiaalselt toetanud ei ole. Toodud asjaolude osas vaidlust ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist 150 eurot kummalegi lapsele. Väidab, et laste vajadused on suuremad, kuid ta arvab, et laste isa ei ole võimeline maksma ka miinimumi. See veendumus on 11-aastasest kooselust, kui abikaasa ei suutnud pidada püsivaid töökohti ega toetada vajalikul määral perekonna ülalpidamist. Kostja ei tööta ja selle tõestamiseks esitanud Eesti Töötukassa otsuse 14.03.2012.a. (t.l.42), millest nähtub, et ta on töötuna arvele võetud 14.03.2012.a. Kostja väidab, et aasta tagasi sai trauma, jalaluumurru, mis segas tööle asumist. Käesolevalt ei ole leidnud sobivat tööd ja käib kohati juhutöödel. Tema ülalpidamist toetavad tema vanemad. Kostjal on kohustus ülal pidada kahte vanemat last: I Z – sündinud XXX.a. ja J Z – sündinud XXX.a. Seega on tütar 19-aastane ja poeg saab XXX.a. Nende laste ülalpidamiseks on elatis välja mõistetud minimaalsuuruses. Kostja väitel ta ei pea elatist maksma tütrele, kuid sissenõuet teostatakse, sest tal on elatise võlgnevus eelnevast perioodist. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. 2
(3)Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on tõendanud, et peale alaealiste hagejate on ta kohustatud ülal pidama ka oma 17aastast poega. Tütar on täisealine ja tema ülalpidamiskohustus on lõppenud. Kohus ei arvesta kostjal tekkinud elatise võlgnevust, mis on tekkinud kostjal tema vanema hoolduskohustuse täitmata jätmisest. Kostja on terve, elu-ja tööjõuline mees ning puuduvad igasugused mõjuvad põhjused, mis takistaksid temal täita oma laste ülalpidamiskohustust. Kostja ei soovi mõjuvate põhjusteta täita vanema kohustust, hoolitseda oma laste eest, neid kasvatada ja ülal pidada ning on jätnud selleks kasutamata igasugused võimalused. Eeltoodust tulenevalt, hinnates kogutud tõendeid ja poolte selgitusi peab kohus põhjendatuks kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suuruseks määrata hageja poolt nõutud 150 eurot lapse kohta alates hagi esitamisest. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 3 tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.