3-11-2602/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2602 Haldusasi M. R ( R) kaebus Kaarma Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata M. R poolt 4.09.2009 esitatud vaie läbi Menetlustoimingud Kolmandate isikute kõrvaldamine menetlusest, menetluse peatamise taotluse lahendamine ja kaebuse menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
2. Kõrvaldada menetlusest sellesse põhjendamatult kolmanda isikuna kaasatud J. P ja V. S.
3. Jätta vastustaja rahuldamata. taotlus menetluse peatamiseks
4. Lõpetada käesoleva asja menetlus.
5. Tagastada AS Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu kaebaja esindaja Tuus ja Tuus Õigusabi OÜ pangaarvele Nordedea Bank Finland PLC Eesti filiaalis 17002345219 kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15, 97 eurot.
6. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja põhjendatud ja kantud õigusabikulud summas 576 eurot.
7. Sekretäril saata määruse ärakiri menetlusosalistele, kolmandatele isikutele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale, välja arvatud resolutsiooni punkt 2 peale, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tallinna Halduskohtu menetluses on M. R ( R) kaebus Kaarma Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata M. R poolt 4.09.2009 esitatud vaie läbi. Kohus võttis kaebuse kohustamiskaebusena menetlusse kohtunik Aivar Koppeli määrusega
9. novembril 2011 ja kaasas menetlusse kolmanda isikuna J. P ning V. S.
10. 29.12.2011 vastuses kaebusele teatas vastustaja, et nõustub kaebaja poolt vastustajale 4.09.2009 esitatud vaide läbi vaatama Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 sätestatud tähtaegadel.
11. 17.01.2012 saabus kohtusse kaebaja seisukoht vastustaja 29.12.2011 vastusele, milles kaebaja muuhulgas leiab, et kohus saab teha kaebuse asjas õigeksvõtule tugineva otsuse kohtuistungit pidamata. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on kaebuse õigeks võtnud ning on asunud vaiet menetlema.
12. 17.02.2012 edastas vastustaja kohtule vaideotsuse ning palunud kohtul lõpetada menetluse haldusasjas nr 3-11-2602 määrusega Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuivõrd kaebuses nõutav haldusakt on antud.
13. Tallinna Halduskohtu 28.02.2012 kohtunõudega paluti kaebuse esitajal teatada kohtule esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 7.03.2012, kas kaebaja taotleb menetluse jätkamist.
14. 7.03.2012 saabus kaebaja vastus kohtunõudele, milles kaebaja ei nõustu vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et kaebuses nõutud haldusakt on antud. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd Kaarma Vallavalitsus on vaadanud tema 4.09.2009 vaidest läbi ning lahendanud üksnes osa selles esitatud nõuetest, puudub alus HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaldamiseks ning menetluse lõpetamiseks.
15. Kaarma Vallavalitsus esitas 15.03.2012 menetluse peatamise taotluse. Vastustaja märgib, et kaebaja on 29.12.2008 esitanud hagiavalduse J. Pi ja A. S vastu kinnisasjale juurdepääsu nõudes Laheküla külas asuvalt Mäeniidi (Ehitaja põik 16) kinnistult avalikult kasutatavale teele üle Jüri (Ehitaja põik 14) ja Lõokese (Ehitaja põik 12) kinnistute. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja on teinud 6.06.2011 määruse tsiviilasjas nr 2-08-91507, mis on edasi kaevatud. Vastustaja leiab, et kohtuotsus haldusasjas nr 3-11-2602 ja vastustaja edasised toimingud haldusmenetluses sõltuvad kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-08-91507, mistõttu taotleb vastustaja kohtult menetluse peatamist haldusasjas nr 3-11-2602 HKMS § 95 lg 1 alusel.
16. Tallinna Halduskohtu 15.03.2012 kohtunõudega paluti kaebajal esitada omapoolne seisukoht vastustaja taotlusele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 23.03.
18. 23.03.2012 saabus kohtusse kaebaja vastus 15.03.2012 kohtunõudele, milles kaebaja leiab, et vastustaja taotlus menetluse peatamiseks ei ole põhjendatud.
19. 18.04.2012 edastas kaebaja kohtule menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega. Ühtlasi taotles kaebaja jätkuvalt asjas vastustaja õigeksvõtule tugineva kohtuotsuse tegemist, s.o Kaarma vallavalitsusele ettekirjutuse tegemist kaebaja poolt 4.09.2009 esitatud vaide läbivaatamiseks osas, milles see on seniajani läbivaatamata.
20. 24.04.2012 edastas kaebaja kohtule Kaarma vallavalitsuse 20.04.2012 korralduse nr 136 „Vaide täiendav läbivaatamine“ koos lisaga, mille vastustaja saatis kaebaja esindajale 23.04.
21. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22. Kohus leiab, et HKMS § 21 lg 5 alusel tuleb asja lahendamisel kõigepealt menetlusest kõrvaldada sellesse põhjendamatult kaasatud kolmandad isikud. Kohus põhjendab oma seisukohta asjaoluga, et menetlusse võetud kohustamisnõue vaide läbivaatamiseks ei puuduta kolmandate isikute õigusi. Kolmandate isikute õigusi saab puudutada küll vaide läbivaatamisel läbiviidav haldusmenetlus, kuid mitte vastustaja kohustamine vaide läbivaatamiseks. Kohus on seisukohal, et 2 ainult haldusmenetlus(t)e läbiviimise käigus võivad kolmandate isikute õigused ja kohustused olla puudutatud. Samuti on neil õigus sel juhul kasutada kõiki seaduses sätestatud võimalusi oma õiguste ja kohustuste teostamiseks ja kaitseks. Seetõttu leiab kohus, et kolmandad isikud olid menetlusse kaasatud põhjendamatult ja nad tuleb menetlusest kõrvaldada.
23. Vastustaja on taotlenud käesoleva haldusasja peatamist HKMS § 95 lg 1 alusel seoses tsiviilasja nr 2-08-91507 menetlusega. Kaebaja vaidles vastustaja taotlusele menetluse peatamiseks oma 23.03.2012 vastuses 15.märtsi 2012 kohtunõudele vastu. Kaebaja märgib, et käesolevas haldusasjas on kaebaja nõudeks kohustada vastustajat läbi vaatama kaebaja 4.09.2009 vaie. Vallavalitsus vaatas läbi ja lahendas 14.02.2012 kaks 4.09.2009 vaides esitatud taotlust, kuid kaks vaides esitatud taotlust on jätkuvalt läbi vaatamata. Tsiviilasjas nr 2-08-91507 on kaebaja nõudeks mootorsõidukitega juurdepääsu asukoha määramine kaebajale kuuluvale kinnistule üle naabritele J. Pile ja V. Sle kuuluvate Jüri ja Lõokese kinnistute. Kaebaja leiab, et põhjendatud ei ole vastustaja seisukoht, mille kohaselt sõltub kaebaja poolt vallavalitsusele esitatud vaide läbivaatamine vallavalitsuse poolt eelnimetatud tsiviilasjas tehtavast lahendist. Vastustaja poolt esitatud taotluses ei ole näidatud, kuidas on tema arvates kaebaja taotluste läbivaatamine vallavalitsuse poolt sõltuvuses tsiviilasjas 6.06.2011 tehtud lahendi jõustumisest. HMS
24. peatükis ei ole nähtud ette vaide läbivaatamise menetluse peatamist. Seaduse kohaselt tuleb vaie HMS §-s 84 märgitud tähtaegade jooksul lahendada, mida Kaarma vallavalitsus teinud ei ole. Põhjendamatu on ka see vastustaja väide, et käesolevas haldusasjas sõltub kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-91507 tehtavast lahendist. Vallavalitsus ei ole ka oma nimetatud väidet põhistanud. Kaebaja hinnangul on vastustaja motiveerimata ja põhjendamata taotluse esitamisega rikkunud HKMS § 28 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt ning asunud haldusasja menetlust venitama.
25. HKMS § 95 lõike 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus leiab, et käesoleval juhul HKMS § 95 lg-s 1 sätestatud olukorraga tegemist ei ole. Kohus nõustub siinkohal kaebaja seisukohtadega, et vastustaja taotlus on põhistamata, kuivõrd ei selgu, mille poolest sõltub käesoleva haldusasjas lahendamine tsiviilasjas nr 2-08-91507 tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Seda enam, et Kaarma Vallavalitsuse 14.02.2012 korraldusest nr 44 ning 20.04.2012 korraldusest nr 136 nähtub, et vastustaja on saanud selgesõnaliselt lahendada kolm kaebaja 4.09.2009 vaides esitatud taotlust ilma, et tsiviilasjas nr 2-08-91507 oleks lõpplahend jõustunud. Kohtu hinnangul, on vastustaja sisuliselt lahendanud ka kaebaja poolt esitatud neljanda taotluse, mida põhjendab määruse järgnevates punktides. Seetõttu puudub kohtu hinnangul menetluse peatamiseks ka vajadus, sest vastustaja poolt kõigi vaides toodud taotluste lahendamisel esineb alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Eeltoodust lähtuvalt tuleb vastustaja taotlus menetluse peatamiseks jätta rahuldamata. Kaebuse menetluse lõpetamine
26. Tulenevalt HKMS § 152 lg 1 punktist 4 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Käesoleval juhul on kaebaja taotlenud vastustaja kohustamist lahendada kaebaja 4.09.2009 vaie kõigi selles esitatud nõuete ulatuses. 3
27. Kohus leiab, et nähtuvalt kohtule edastatud Kaarma Vallavalitsuse 14.02.2012 korraldusest nr 44 ning 20.04.2012 korraldusest nr 136, on kaebaja 4.09.2009 vaides esitatud taotlused sisuliselt lahendatud, nõutud haldusaktid andnud ning toimingud sooritanud. Kohus nõustub kaebajaga selles, et ei Kaarma Vallavalitsuse 14.02.2012 korralduses nr 44 ega 20.04.2012 korralduses nr 136 ei ole eraldiseisva korraldusega lahendatud tema taotlust tuvastada vaides nimetatud ehitiste õigusliku aluseta püstitamine. Samas on kohus, uurinud põhjalikult eelpoolnimetatud korraldusi, seisukohal, et kaebaja taotlus tuvastada ehitiste õigusliku aluseta püstitamine on sisuliselt rahuldatud nimetatud korralduste tekstis. Vastustaja märgib oma korralduses nr. 44 , et „…Vallavalitsus on oma 03.08.2009 kirjas nr 7-210/592-1 sedastanud, et E. Pa ei ole metalltarinditega piirdeheki rajamisel jälginud ehitusprojekti ja on selle rajanud aiamajast ca 2,5 m kaugemale, kui lubatud.“. (tl 63 pöördel). Samuti on vastustaja seoses Ehitaja põik 12 katusealuse/kuuriga selgesõnaliselt leidnud et, „… EHS § 40 lg 2 kohase meetme rakendamine rikuks V. S omandi kaitset, tekitaks talle varalist kahju ja ehitise lammutamisettekirjutuse tegemine oleks vallavalitsuse poolt karistusena ainuüksi omavolilise ehitamise eest ebaproportsionaalne meede…“ (tl 64). Lisaks on vastustaja selgitanud oma 20.04.2012 korralduses, et käsitles oma 14.02.2012 korralduse otsustava osa punkti 1 tekstis koos nii laudadest kuuri kui ka metalltugedega katusealust ning on seega lahendanud ka vaide punktis 3.
28. esitatud taotluse. Kohus märgib siinkohal selgitavalt, et vastustaja on eelpooltoodust tulenevalt kohtu hinnangul selgelt leidnud, et vaidlusaluste ehitise puhul on tegu ebaseaduslike ja õigusliku aluseta püstitatud ehitistega, sest vastasel juhul ei oleks vastustajal võimalik kaaluda ehitusseaduse § 40 lg 2 rakendamise võimalust ja vajalikkust. Nimetatud säte käib ainult õigusliku aluseta püstitatud ehitiste lammutamise kohustuse määramise ja täitmise kohta. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et juhul kui keegi nimetatud korralduses puudutatud isikutest seal tuvastatuga ei lepi või on ta jäänud menetlusse õigusvastaselt kaasamata, on tal õigus nimetatud korraldus seaduses ettenähtud korras vaidlustada.
29. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et nähtuvalt vastustaja esitatud kaebuse lõplikust eesmärgist – saavutada olukord, kus on tagatud Mäeniidu kinnistule mootorsõidukiga juurdepääs ja kõrvaldatud seda takistavad asjaolud, on vastustaja käesoleva määruse andmise ajaks lahendanud kõik esitatud taotlused ja tunnistanud, et neid ei ole varasemalt nõuetekohaselt lahendatud ehk tunnistanud oma tegevuse õigusvastasust vaide lahendamisel.
30. Kohus märgib täiendavalt, et tsiviilasjas 2-08-91507 6.06.2012 tehtud Pärnu Maakohtu lahendiga on rahuldatud kaebaja sisuline põhitaotlus ja määratud Saare maakonnas Kaarma vallas Laheküla külas asuva Mäeniidu kinnistult (Ehitaja põik 16) mootorsõidukitega juurdepääs üle Jüri (Ehitaja põik 14) ja Lõokese (Ehitaja põik 12) kinnistute piki nende ühist piiri piiripunktide 54 ja 53 vahel mööda MTÜ-le Aiandusühistu Ehitaja kuuluva teekinnistu avalikult kasutatavale riigimaanteele nr 76 Kuressaare ringteele. Eelpoolmainitud Pärnu Maakohtu kohtuotsus ei ole veel küll lõplikult jõustunud, kuid kohus märgib, et selle õiguspärasust on tunnistanud Tallina Ringkonnakohus oma 27.06.2012 kohtumäärusega, millega jäeti Pärnu Maakohtu 06.06.2011 määrus tsiviilasjas nr. 2-08-91507 muutmata ja J. P ja V S määruskaebus rahuldamata.
31. Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2012 kohtumääruses on kohus muuhulgas märkinud, et „Apellatsioonikohtus võtsid vaidlevad pooled omaks, et n.ö. projektivälised rajatised ei ole takistuseks juurdcpääsutee sõidukitega kasutamiseks.“. Sellest omaksvõtust nähtuvalt on kaebaja kohtumenetluses tunnistanud, et nimetatud ehitised ei ole maakohtu poolt määratud juurdepääsutee kasutamisel talle probleemiks. Kohus järeldab sellest kohtulikult fikseeritud omaksvõtust, et need ei riku järelikult kaebaja subjektiivseid õigusi seoses oma kinnistule ligipääsuga kohtuotsuses määratud teed kasutades ning ei saa seega olla aluseks menetluse jätkamiseks HKMS § 152 lg 2 toodud alusel. 4
32. Kohus peab vajalikuks märkida, et tulenevalt seadustest ja õiguspraktikast on lisaks õigusliku aluseta rajatud ehitiste lammutamiseks kohustamisele (EhS § 40 lg 2) võimalik ka nende seadustamine. Vastava otsuse langetab kaalutlusõiguse alusel ehitusjärelvalvet teostav kohalik omavalitsus. Kohtule teadaolevalt on kaebaja käesoleva määruse esitamise ajaks vaidlustanud halduskohtus vastustaja 14.02.2012 korralduse ja taotleb haldusasjas 3-12-563 selle tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata M. Ri taotlused Laheküla küla Jüri ja Lõokese kinnistu omanikele vallavalitsuse korraldusega lammutamisettekirjutuste tegemiseks ning teha vallavalitsusele ettekirjutus vaadata nimetatud taotlused uuesti läbi. Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja asunud juba realiseerima oma tegelikku eesmärki ja käesoleva vaidluse jätkamiseks puudub tal igasugune muu ratsionaalne põhjendus.
33. Eelpooltoodust lähtuvalt leiab kohus pärast kõigi asjas kogutud tõendite analüüsimist, et kõik kaebaja poolt vaides esitatud taotlused on lahendatud ehk kohustamiskaebuses ettenähtud haldusaktid antud ja toimingud sooritatud ning vastustaja on tunnistanud oma tegevusetuse õigusvastasust, kaebaja õiguste kaitsmiseks menetluse jätkamise läbi ei esine HKMS § 152 lg 2 nimetatud põhjusi ja vajadust ning käesoleval juhul esinevad alused kohtumenetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja lõpetab sel alusel asja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 155 lg 6 on menetluse lõpetamisel HKMS § 43 sätestatud tagajärjed.
34. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja poolt kebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas kuulub talle tagastamisele.
35. Vastavalt HKMS § 108 lg 6 kannab menetluskulud vastustaja, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
36. Kaebaja on esitanud kohtule menetluskulude hüvitamise taotlused
37. jaanuaril 2012 õigusabi eest summas 408 eurot ja riigilõivu eest 15,97 eurot ning
38. aprillil 2012 õigusabi eest summas 168 eurot (õigusabi summad sisaldavad käibemaksu).
39. Kohus, kontrollinud muuhulgas HKMS § § 108 lg 12 tuginedes menetluskulude põhjendatust, leiab, et menetluskulud (õigusabikulud) on arvestades käesoleva kaebuse mahtu ja keerukust põhjendatud ja vajalikud ning mõistab nad täies ulatuses vastustajalt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 5