Tsiviilasi nr.2-12-13061 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2012. a, Tallinn Ts

§ 113lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni I V kasuks.

1. Välja mõista I B menetluskulud 555,64 eurot I V kasuks.
2. Välja mõista I B viivis menetluskuludelt 555,64 eurot

§ 113

lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni I V kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 30.03.
2. a esitas I V kohtule hagi I B vastu võlgnevuse 1 279,23 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt asutasid kostja ja hageja üheskoos 25.08.
3. a äriühingu OÜ MI. Asutamisleping on registreeritud notari Jaan Hargi poolt dokumendiga nr XXX. Lepingu punkti 1.
4. kohaselt oli osakapitali suuruseks 40 000 krooni, mis jagati kaheks võrdseks osaks. Mõlemad pooled pidid tasuma nimiväärtuse 20 000 krooni rahalise sissemaksena osaühingu arvelduskontole. Kuna kostjal ei olnud sel hetkel rahalisi vahendeid sissemakse tegemiseks, lepiti kokku, et hageja tasub ka kostja eest sissemakse 20 000 krooni. Kostja lubas 20 päeva jooksul tagastada hagejale sissemakse, kuid käesoleva ajani ei ole kostja nimetatut teinud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1 278,23 eurot ning seadusjärgsed viivised alates 01.09.
5. a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. KOSTJA VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK
6. 19.04.
7. a vastuses kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt andis kostja hagejale notari juures sularahas oma sissemakse 20 000 krooni ning sissemakse tehti hageja kontolt ka kostja eest. Puudub kirjalik või suuline leping, et hageja oleks kostjale selle summa võlgu andnud. Hagiavalduses esitatud väited on valed. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
8. 03.07.
9. a seisukohas märgib hageja, et kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Tõendeid pole, et kostja oleks notari juures andnud hagejale sularahas 20 000 krooni. Ka maksekorraldusest nähtub selgitusena, et sissemakse summas 40 000 krooni on tehtud hageja eest.
10. 12.09.
11. a kohtuistungil jäid menetlusosalised esitatu juurde. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Kohus lahendas asja lihtmenetluses. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
13. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja asutasid koos äriühingu. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja tasus oma arvelduskontolt osakapitali 40 000 krooni asutatud äriühingu kontole. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli olemas kokkulepe selle kohta, et hageja täidab kostja eest osakapitali sissemakse kohustuse ja kostja hüvitab selle hiljem hagejale. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada kostja kohustuse tekkimise aluse olemasolu.
14. Kohtule esitatud 25.08.
15. a sõlmitud äriühingu OÜ MI asutamislepingust nähtub, et hageja ja kostja on asutanud äriühingu osakapitaliga 40 000 krooni, mis jaotus hageja ja kostja vahel vrdseteks osadeks. AS Swedbank teatisest nähtub, et osakpaitali sissemakse äriühigu kontole tegi hageja. Kostja ei ole menetluses seda asjaolu vaidlsutanud, kuid eitab kokkuleppe olemasolu selle kohta, et kostja lubas 20 000 krooni hagejale tagasi maksta. Samuti väidab kostja, et on oma kohustuse täitnud, sest tasus sularahas noati juures hagejale osakapitali sissemakseks vajalikust rahast pool so 20 000 krooni. Tõendied kokkuleppe olemasolu ja sisu ning sularahas tasumise kohta pooled kohtule esitanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et pooltevahelist õigussuhet tuleb käsitleda käsundita aasjaajamisena. 8.

§ 1018

lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Hageja täitis kostja eest kostja kohustuse tasuda osakapitali sissemaks ning selline tegevus vastas kostja huvile. 9.

§ 101lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist.

Kohustuseks on muu hulgas ka käsundita asjaajamisest tekkiv lepinguväline võlakohustus. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1278,23 eurot.

§ 113

lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Hageja on kostjalt nõudnud kohustuse täitmist hagiavalduse esitamisega, seega saab viivist arvestada samuti hagi esitamise ajast mitte alates 01.09.2009 nagu hageja hagiavalduses nõuab. Hageja ei ole põhjendanud viiviste arvestamise aja algust. Kostjalt tuleb välja mõista viivis

§ 113

lg 1 sätestatud määras põhinõudelt iga viivitatud päeva eest alates 30.03.2012 kuni otsuse tegemiseni 26.09.2012 summas 50,71 eurot. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt

§ 113lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

1. Kostja väited ja tõendid selle kohta, et hageja on oma raha tagasi saanud äriühingult, ei ole asjakohased. Võlasuhe on hageja ja kostja vahel ning kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et oleks olnud kokkulepe, mille alusel kostja kohustuse hageja ees täidab äriühing.
2. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi saab kohus lihtmenetluses kindlaks määrata menetluskulud kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 ja § 173 lg 1 ning § 174 lg 1 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 255,64 eurot ja põhjendatud õigusabikulud 300 eurot.

§ 113

lg 1 järgi tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt viivist seadusega sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Kohtunik