lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest.
Lepinguväliste 3 kohustuste puhul tuleneb kohustuse sisu seadusest ning sellest lähtudes peab ka kohustuse täitma. Hageja on tuginenud oma nõudes
§-le 1045 lg 1 p 8, samuti
§-le 1047. Kohus on seisukohal, et
kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu elementideks on tegu, kahju ja põhjuslik seos. Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu need on eespool nimetatud. Juhul, kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Hageja on seisukohal, et kostja kahju tekitav tegevus seisnes 10.09.2009.a politseile ebaõigete andmete avaldamises ja kuriteoteate esitamises. Kohus selgitab, et isiku au on võimalik teotada ebaõige faktiväite (
lg 1) või ebakohase väärtushinnanguga (
Kui kellegi kohta väidetakse, et ta on toime pannud kuriteo, siis ainult üks seda sündmust kirjeldava fakti kahest loogilisest tähendusest (tõene või väär) on tõene. Kohtu hinnangul on antud juhul Lõuna Politseiprefektuurile esitatud avaldusest nähtuvalt tegemist faktiväidete esitamisega kostja poolt (hageja väidetav laudade ja seinapaneelide varastamine, tl 76). Samas on isiku au teotamine
kohaselt võimalik juhul, kui see on toimunud tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega. Mõiste “asjaolu avaldamine” on sünonüümiks mõistele “faktiväite avaldamine”. Andmete avaldamine
Hageja tugineb asjaolule, et eelpool toodud väide avaldati ja see oli ebaõige. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole toimunud andmete avaldamist
lg 1 tähenduses, s.t, et politsei ei ole kolmandaks isikuks
lg 1 tähenduses, samuti ei ole süüteoteate esitamise juhtudel tegemist andmete avaldamisega. Antud juhul nõustub kohus kostjaga ning asub seisukohale, et süüteoteate esitamine on iga isiku õigus, kui on tekkinud kahtlus võimaliku süüteo toimepaneku osas. Vastav uurimisorgan viib läbi uurimistoimingud ning alles seejärel on võimalik anda hinnang süüteo toimepaneku asjaolude üle. Antud juhul ei ole kriminaalmenetlust alustatud (tl 79), seega puudub selgus väidetava süüteo asjaolude osas. Kohtule ei nähtu esitatud tõenditest kostjapoolne kahju tekitav tegevus. Põhjusel, et andmete avaldamist ei ole kostja poolt toimunud puudub kohtul vajadus võtta seisukoht faktiväidete õigsuse/ebaõigsuse kohta. Kuna andmete avaldamist pole toimunud, pole kostja tegu õigusvastane (
lg 1 p 4 koosmõjus
Lisaks
hageja au teotavate andmete avaldamise õigusvastasusele on hageja tuginenud oma nõuetes ka
§-le 1045 lg 1 p 8, leides, et kostja õigusvastane käitumine seisnes heade kommete vastases tahtlikus tegevuses. 4 Kohus selgitab, et nimetatud õigusvastane tegu sisaldab teotunnusena tahtlust ja heade kommete vastasust. Selle sätte kohaldamine eeldab seega kohtu hinnangut, kas kahju tekitaja tegu oli kooskõlas heade kommetega või mitte ning kas kahju tekitaja tahtlus oli suunatud kannatanu kahjustamisele. Kannatanu peab tõendama nii teo õigusvastasuse kui ka kahju tekitaja tahtluse. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja kinnitanud, et esitas süüteoteate trotsi tõttu (tl 77, tl 79-80) põhjusel, et M. K. süüdistab teda tema enda ähvardamises. Laudade võtmine M. K. poolt toimus tema elukohas, kuid nad jõudsid M. K. selles osas kokkuleppele, ei soovi M. K. karistamist ega kriminaalasja menetlemist (tl 77). Kostja kinnitas 31.08.2012.a kohtuistungil, et ei esitanud süüteoteadet eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Hageja on kohtule tõendina esitanud 15.09.2009.a koostatud seletuskirja (tl 78), milles eitab varguse toimepanekut. Tunnistaja A. I. .08.2012.a kohtustungil) ütlustest nähtuvalt ta väidetava varguse toimepaneku ajal kostja juures ei töötanud ning varguse toimumise kohta talle midagi ei öeldud, seega asub kohus seisukohale, et tunnistaja ei oma adekvaatset ülevaadet väidetava varguse asjaoludest. Hageja on ka ise kohtuistungil selgitanud, et ei tea, kes informatsiooni levitas või kuidas jutud xxxx vallas liikvele läksid, seega puudub eeltoodud juttude levimisel tõendatud seos kostjaga. Ainuüksi süüteoteate esitamine ei ole käsitletav heade kommete vastase teona. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks kostja tahtlik heade kommete vastane tegu. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud faktilised asjaolud peavad olema kohtule esitatud tõenditega tõendatud ja kontrollitavad. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt teeb kohus esitatud tõendite alusel kindlaks poolte nõuded ja vastuväited või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja esitanud tõendeid ebaõigete faktiväidete avaldamise kohta. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue kahju hüvitamise ja faktiväidete parandamise nõudes on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda. Hele Ilisson kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.