lg 7 vabastada AT kohustusest hüvitada riigituludesse ühekordse maksena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus rahuldas 16.08.2012 määrusega kostja riigi õigusabi taotluse ja määras anda kostjale AT riigi õigusabi kohustusega hüvitada ühekordse maksena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Seetõttu, tulenevalt
lg 7 vabastab kohus kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest kompromissi sõlmimise tõttu. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada KÜXXX(registrikood XXX ) arvelduskontole nr XXXXXXXXXX SEB Pangas hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, so €239,67 (kakssada kolmkümmend üheksa eurot ja 67 senti). Hageja on tasunud kohtuasjas riigilõivu kahes osas: 1)11.04.2012 €431,40 (nõude esitamine hagimenetluses) 2)04.12.2011 €47,93 maksekäsu kiirmenetlus) Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on KÜXXX hagi AT vastu võlgnevuse nõudes. 2 Kohtuasi 2-11-59426 Asja läbivaatamiseks määratud kohtuistungil 10. oktoobril 2012 jõudsid hageja lepinguline esindaja, kostja ja kostjale menetluses määratud esindaja kompromissini, mille palusid kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled avaldasid ühtlasi, et nad ei soovi menetlust lõpetavat ja kompromissi kinnitavat kohtumäärust apellatsioonikorras vaidlustada. Kokkuleppe kohaselt kostja kohustub alates oktoobrist 2012 tasuma hageja pangakontole 30 järjestikuse kalendrikuu jooksul võlgnevuse summas €2520, mis moodustub võlgnetavast põhivõlgnevusest ja osaliselt vähendatud viivisest kokku summas €2000 ja hageja menetluskuludest kokku summas €520, igakuise osamakse suuruses €84 igakuist elatusraha summas 145 eurot. Kokkuleppe kohaselt ei soovi pooled kompromissi kinnitavat kohtumäärust apelleerida. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Kostjale määras kohus 16.08.2012 määrusega riigi õigusabi. Kohus rahuldas kostja riigi õigusabi taotluse ja otsustas anda kostjale AT riigi õigusabi kohustusega hüvitada ühekordse maksena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes hageja ja kostja huvidest ning hageja esindaja ja kostja ning tema esindaja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.
lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Ka
lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt
lg 2 viisteist päeva.
’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile kannab kostja hageja menetluskulud 3 Kohtuasi 2-11-59426 (pool riigilõivust, õigusabi kulud ja kohtutäituri tasu), ei määra kohus eraldi kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Ka
lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus peab vajalikuks eraldi märkida, et kooskõlas
lg 7 peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks vabastada kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, milline tal lasunuks vastavalt eelpool nimetatud 16.08.2012 kohtumäärusele. Kohus jätab riigi kanda need kulud, mis on seotud kostja esindamisega menetluses temale määratud riigi õigusabi andmise korras. Seega ei pea kostja riigile hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid. Hageja palus tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. See taotlus on kooskõlas
Hageja on tasunud riigilõivu järgmiselt: 1) maksekäsu kiirmenetluses €47,93 04.12.2011 kontole nr XXXXXXXX viitenumbriga XXXXXXXXXXX esitamisel €431,40 11.,04.2012 kontole nr 2) hagiavalduse XXXXXXXXXX viitenumbriga XXXXXXXXXX Kokku tasus hageja kohtuasjas riigilõivu €479,33, millest pool on €239,67.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Raivo Einula 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.