Obsah (7)
§ 168§ 430§ 174§ 164§ 432§ 64§ 661Kohtutoimik 22-1212-9936 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn) Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 11. oktoober 2012 Kohtuasja
§ 168lg 3). I ASJAOLUD 2
(4)Kohtutoimik 22-1212-9936 Harju Maakohtu menetluses on A T , kelle seaduslikuks esindajaks on tema ema J V, hagi JT vastu elatise nõudes. Kohtuistungil 11.10.2012 jõudsid pooled kompromissini, mille kohaselt kostja maksab hageja ülalpidamiseks igakuist elatisraha summas €175 tagasiulatuvalt alates märtsist 2011. Pooled leppisid kokku, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise tähtaega viie päevani arvates määruse kättesaamisest. Pooled kinnitasid, et on teadlikud poolte kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED PKS § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt eeltoodust on nõudeõigus elatise väljamõistmiseks alaealisel lapsel. Sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on käesolevas hagis hagejaks laps A T ning vanem, kelle juures laps elab (so antud juhul lapse ema J V) on menetluses tema seaduslikuks esindajaks. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on kompromissi kinnitamise ajal elatise minimaalmääraks käesoleval ajal 145 eurot. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, millisel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
§ 430lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi 3
(4)Kohtutoimik 22-1212-9936 määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
§ 430
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes hagejaks oleva alaealise lapse huvidest ning poolte heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.
§ 174
’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
§ 174
’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist
§ 174
lg 1-3 sätestatud korras.
§ 164
lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka
§ 168
lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
§ 432
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 64
lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud
§ 64
lg 2 kohaselt lühendada määruskaebuse esitamise õiguse kasutamise tähtaega viie päevani arvates määruse kättesaamisest. Nimetatud sätte alusel võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Ka
§ 661
lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt
§ 661lg 2 viisteist päeva. Raivo Einula 4
(4)