3-11-1488 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 12.oktoober 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-11-1488 Haldusasi OÜ Kaarna Koda ka

§ 66lõikes 6 sätestatud eelisostuõigus.

Maa-amet oli seisukohal, et Möldri ja Otsa kinnistute enampakkumise tulemused tuleb kinnitada enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud isiku kasuks. 4.OÜ Kaarna Koda esitas vastuväite nimetatud kirjale ,kuid keskkonnaministri 26.05.2011 käskkirjaga nr 748 kinnitati enampakkumise tulemused ning tunnistati kinnisasja omandamiseks õigustatud isikuks enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud OÜ Nor-Est Wood Invest . 5.15.06.

1. a. esitas OÜ Kaarna Koda Tallinna Halduskohtule kaebuse keskkonnaministri 26.05.
2. a. käskkirja nr 748 „Avaliku kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine“ tühistamiseks. 22.06.
3. a. esitas kaebaja täiendava nõude: kaebuse rahuldamisel teha vastustajale ettekirjutus ennistada käskkirja andmisele eelnenud olukord. II KAEBUSE MOTIIVID 6.Keskkonnaministri käskkiri nr 748 on õigusvastane ning rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Käesolevas asjas on küsimus

§ 66

lg 6 tõlgendamises ning selles, kas ja kuidas käsitleda mõistet „piirnev maatulundusmaa“. Kaebajale kuuluval Pärnametsa kinnistul on ühine piir riigile kuuluva Möldri kinnistuga.

1. Vastustaja seisukohaga, et tegemist on piiripunktiga ning see ei ole käsitatav piirnemisena riigivaraseaduse § 66 lg 6 mõistes, ei nõustu kaebaja alljärgnevatel põhjustel. 7.
2. Ükski Eesti Vabariigis kehtiv õigusakt ei defineeri mõistet "piirnema". Riigikohtu 21.06.
3. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-39-10 tuleneb otsuse punktidest 34 ja 35, et piirnemine tähendab seda, et isikud on piirinaabrid. Kuigi tegemist on maareformi seaduse sätetele antud tõlgendusega, siis ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ei kohalduks sama seisukoht käesoleval juhul ning vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendus ei ole arvestatav. Mõistet piirinaabrid kasutavadki samas tähenduses muuhulgas näiteks maakatastriseadus, maakorralduse seadus ja maareformi seadus. Nendest nähtub, et piirinaabrina käsitletakse kinnistuid, millel on vähemalt üks ühine piiripunkt (sellest lähtutakse näiteks piiride muutmise või määramise kooskõlastamisel maakatastriseaduse § 20 lg 51 alusel või piiri asukoha määramisel maakorralduse seaduse § 15 lg 1 alusel). 7.
4. Asjaolu, kas piir puutub kokku ühes punktis või on see mõõdetav mingis pikkusühikus, ei saa olla enam oluline – tegemist on piirinaabritega. Vastasel juhul peaks hakkama arutlema selle üle, et milline peab olema kahe kinnisasja piirnemine (kas 1 cm, 1 m või 10 m).
5. Tähtsusetu ei ole asja juures ka see, et OÜ-le Kaarna Koda on eelnevalt saadetud Maa-ameti poolt teade järgmise sõnastusega: edastame Teile alljärgneva enampakkumise teate, kuna Teil võib olla 2 õigus kasutada piirneva kinnisasja omaniku eelisõigust vähemalt ühe allolevas teates nimetatud metsamaad sisaldava maatulundusmaa ostmiseks. Selline asjaolu, kus haldusorgan on pidanud isikut menetlusosaliseks ja andnud talle sellekohast infot võib olla määrava tähtsusega (näiteks Riigikohtu 25.11.
6. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-10 p 16). Just eeltoodud teate põhjal tekkis OÜ-l Kaarna Koda huvi Möldri ja Otsa kinnisasjade vastu.
7. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et just Maa-ameti teate alusel on OÜ Kaarna Koda seejuures teinud kulutusi ning tellinud metsamajandamiskavad nii Möldri kui Otsa kinnisasjale. Kuigi vastav teade ei ole haldusakt, siis haldusorgani antud infot ja teateid võib isik usaldada - ei saa eeldada, et haldusorgani antud info ei vasta tõele ning see on vale. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 10.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ,peab kaebust alusetuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 11.Kaebaja ei tee vahet mõistetel „piirnev kinnistu“, „naaberkinnistu“ ja „piirinaaber“ ning samastab meelevaldselt mõisted „piiripunkt“ ja „piir“. Vale on kaebuse väide, mille kohaselt kaebajale kuuluval Pärnametsa kinnistul on ühine piir riigile kuuluva Möldri kinnistuga. Samuti ei oma Pärnametsa kinnistu ühist piiri Otsa kinnistuga, vaid tal on Otsa kinnistuga puutumus vaid Otsa kinnistu piirile ulatuva piiripunkti kaudu. Üks ja ainuke ühine piiripunkt ei moodusta ühist piiri, kuna piir saab eksisteerida vähemalt kahe piiripunkti vahel. 12.Olukorras, kus ükski seadus ei anna mõiste „piirnev kinnisasi“ legaaldefinitsiooni, tuleb seaduse sätte tõlgendamisel ja seaduse ja õiguse analoogia rakendamisel lähtuda TsÜS sätestatud põhimõtetest, sealhulgas põhimõttest, et kui seaduses ei ole antud mõiste legaaldefinitsiooni, tuleb lähtuda mõiste tavatähendusest. Käskkirja nr 748 õiguslike põhjenduste osas on võetud aluseks „Eesti keele seletav sõnaraamat“. Ka Eesti keele sõnaraamatu järgi tähendab sõna piirnema „piiridega kokku puutuma“. Seega piirnemine eeldab ühise piiri olemasolu. 13.Sõna „piir“ grammatilisel tõlgendusel „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ järgi on tegemist eri piirkondi, valdusi vms eraldava tingliku joonega maastikul või kaardil. Eeltoodust järelduvalt saab piirnevate kinnisasjadena käsitleda üksnes selliseid kinnisasju, millel on ühine piir ehk kinnisasju eraldav tinglik joon maastikul või kaardil.Tõlgenduse korral, kus piiripunkt on käsitatav nii piirjoonena tervikuna kui piirjoone osana s.o.piiripunktina, oleks tulemuseks võrdus, kus punkt on sama mis joon.
8. MaakatS § 2 punktide 9.1 ja 10 ja AÕS § 128 lg 1 sätete ja neis toodud mõistete grammatilise ja loogilise tõlgendamise tulemusena saab tõdeda, et piiripunkt on osa kinnisasja välispiirist, kuid piiripunkti ei saa käsitleda kinnisasjade vahelise piirina. Kinnisasju, mis on üksteisega puutumuses vaid piiripunktiga ja millel puudub ühine piirijoon, ei saa lugeda piirnevateks kinnisasjadeks. 15.Kaebuses viidatud Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-3-1-39-10 ei ole asjakohane, sest kohus ei ole selles arutlenud ega väljendanud oma seisukohta kinnisasjade piirnemise fakti üle ega tõlgendanud mõisteid „kinnisasja piir“ ega „piirnev kinnisasi“. Samuti ei määratle MaaKatS § 20 lg 5.1 ja MaaKA§ 15 lg 1 sisalduv piirinaabrite käsitlus ära, milliseid kinnisasju saab lugeda piirnevaks kinnisasjaks .Eelosundatud sätted käsitlevad kinnisasja piiride kindlaksmääramist ja selle dokumenteerimist piiriprotokollina. 3 16.

§ 66

lg 6 sõnastusest tulenevalt ei ole seadusandja ette näinud eelisõiguse kohaldamise regulatsiooni juhuks, kus kinnisasjad on üksteisega puutumuses vaid ühe piiripunkti kaudu ja / või kui enampakkumisel osaleb kas üks või mitu ainult ühe ühise piiripunktiga puutumuses oleva kinnisasja omanikku. 17.

§ 68

lg 6 ja keskkonnaministri 28.04.2010 määruse nr 14 § 15 lg 9 tulenevalt sai kaebajat lugeda menetlusosaliseks, kellel võis tekkida kinnisasja omandamise suhtes mistahes õigustatud ootusi alates sellest, kui isik enampakkumisel osales, mitte aga ei muutunud ta menetlusosaliseks Maa-ameti poolt temale enampakkumise teate saatmisega. Enampakkumise teate avaldamine ei ole piiratud vaid seaduses loetletud viiside ja konkreetsete isikutega. Üldsusele suunatud avaliku teate saamisega ei saa ühelgi isikul tekkida õigustatud ootusi kinnisasja omandamise õiguse osas. Lihtkirjalik teade saadeti 128-le Harjumaal Keila ja Kernu vallas kinnisasju omavale isikule, sealjuures valim tehti maakatastrisse kantud kinnisasjade ühiste piiripunktide andmete alusel ning isikuid teavitati, et neil võib olla õigus kasutada piirneva kinnisasja omaniku eelisõigust. 18.Lisaks eeltoodule on keskkonnaministri 22.12.2010 käskkiri nr 1897“Riigivara tasu eest võõrandamine“ sisuliselt haldusesiseseid suhteid reguleeriv haldusakt, mis paneb kohustusi üksnes volitatud asutusele Maa-ametile. Enampakkumise teadete saatmise ja avaldamise puhul on tegemist seadusest tuleneva kohustusega teha konkreetsed menetlustoimingud, mille tegemine ei ole vaidlustatav. Seega ei oma viidatud käskkiri nr 1897 ega ka enampakkumise avaldatud ja saadetud teated mingit mõju haldusväliste isikute subjektiivsetele õigustele. Kaebuse esitaja on ekslikult rajanud väidetavalt kaitstava usalduse enampakkumise menetluse raames tehtud menetlustoimingule, milleks on enampakkumise teate saatmine. Kui OÜ Kaarna Koda on tellinud metsamajandamiskavad ja teinud kulutusi kinnisasjadele, mille omanik ta ei ole, siis on see OÜ Kaarna Koda võetud risk, mis õigust

§ 66

lg 6 sätestatud eelisõiguse rakendamiseks ei anna.

alusel läbiviidava enampakkumise teel võõrandamise menetluses ei saa ühelgi isikul tekkida õigustatud ootusi kinnisasja omandamise suhtes enne, kui enampakkumise menetlus on lõpule viidud ja selle tulemused kinnitatud. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 19.Kolmas isik leiab, et kaebuses toodud väited ei anna alust õiguspärase ja põhjendatud käskkirja tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks vastustajale käskkirja andmisele eelnenud olukorra ennistamiseks. 20. Kolmanda isiku seisukohad toetavad vastustaja seisukohti ning kolmas isik leiab, et vaidlustatud käskkirjaga ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. 21.Täiendavalt märgib kolmas isik, et ka juhul, kui kohus siiski tuvastab, et vaidlustatud käskkiri rikub kaebaja õigusi, puudub õiguslik alus käskkirja andmisele eelnenud olukorra ennistamiseks kaebaja poolt soovitud viisil. Tulenevalt kaebaja seisukohast, et tühistada tuleb nii Otsa ja Möldri kinnistute müügilepingud kui ka asjaõiguslepingud TsÜS § 87 alusel, leiab kolmas isik, et kui

§ 66

lõige 6 sisaldaks keeldu võlaõigusliku müügilepingu sõlmimiseks enampakkumise võitnud isikuga, juhul kui võõrandatavat kinnistut soovib omandada piirneva kinnistu omanik, ei too see kaasa asjaõiguslepingu tühisust. Riigikohus on 27.10.

1. a otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-100-08 punktis 25 märkinud, et tingimused, mis teevad müügi kahjulikuks saavad sisalduda võlaõiguslikus müügilepingus, mitte aga asjaõiguslepingus, millega antakse üle vaid omand. Seega ka siis, kui antud asjas esineksid kinnistute võlaõiguslike müügilepingute 4 tühistamise faktilised ja õiguslikud alused, ei tooks see kaasa omandi üleandmise kokkuleppe (asjaõiguslepingu) tühisust. 22.Kaebusega nõutud haldusakti tagasitäitmise viis oleks antud juhul sobimatu ka seetõttu, et kahjustaks kolmanda isiku õiguspärast ootust, mis on põhiseaduslikult kaitstav hüve. Õiguspärane ootus tekkis kolmandal isikul sellest, kui anti välja Käskkiri, mille punkt 1 ja 2 tunnistasid ta Otsa ja Möldri kinnistute enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud isikuks ja sellest tulenevalt nimetatud kinnisasjade omandamiseks õigustatud isikuks. Kaebaja poolt 25.02.
2. a avalduse esitamine sooviga kasutada

§ 66

lõikest 6 tulenevat õigust, ei saanud veel kaasa tuua õiguspärast ootust, et esitatud taotlus ka rahuldatakse. V KOHTU SEISUKOHT 23. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et keskkonnaministri 26.05.2011 käskkiri nr 748, millega kinnitati enampakkumise tulemused, sealhulgas leiti, et Mõldri ja Otsa kinnisasja enampakkumisel võõrandamisel ei kuulu OÜ Kaarna Koda suhtes

§ 66

lg 6 kohaldamisele ning tunnistati kinnisasja omandamiseks õigustatud isikuks enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud OÜ Nor-Est Wood Invest,on õiguspärane ja sellega OÜ Kaarna Koda õigusi ei rikuta, mistõttu tühistamisnõue põhjendatud ei ole ning tuleb jätta rahuldamata. 24. Käesolevas haldusasjas on vaidlus tõusetunud selle üle, kas kaebuse esitajal kui Harjumaal Nissi vallas Mustu külas asuva maatulundusmaa sihtotstarbega Pärnametsa kinnistu (katastritunnus 51802:003:0511) omanikul on

§ 66

lg 6 tulenev eelisostuõigus Otsa ja Mõldri kinnistute enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud OÜ Nor-Est Wood Invest ees.

§ 66

lg 6 sätestab: Riigi omandisse jäetud metsamaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja enampakkumisel võõrandamisel on võõrandatava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult, et kasutab seda õigust. Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse võõrandatava kinnisasjaga pikemat ühist metsapiiri omava kinnisasja omanikku. Vaidlus on tõusetunud selle üle, kas kaebuse esitaja vastas viidatud sättes sisalduvale ühele ostueesõiguse teostamiseks sätestatud kriteeriumile , mille kohaselt on ostueesõigus antud võõrandatava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa omanikule. Pooled tõlgendavad sättes kasutatud mõistet ”piirnev maatulundusma” erinevalt.

1. Maa-ametile 25.02.2011 OÜ Kaarna Koda esitatud avalduses on märgitud „Kaarna Koda OÜ osales enampakkumisel 16-ndal veebruaril ja soovib kasutada piirinaabri eelisostuõigust Möldri ja Otsa kinnistute omandamisel. Naaber kinnistu on Pärnametsa“ ( tl 161). Ekslik on kaebuse väide, mille kohaselt ”Käesolevas asjas on kaebajale kuuluval Pärnametsa kinnistul ühine piir riigile kuuluva Möldri kinnistuga.” Koos kaebusega kohtule esitatud Maa-ameti kaardiserveri väljatrükist (tl 10) nähtuvalt ei ole Pärnametsa kinnistul (katastritunnus 51802:003:0511) ühist piiri ega ka piiripunkti Harju maakonnas Kernu vallas Kustja külas asuva maatulundusmaa sihtotstarbega Möldri kinnistuga (katastritunnus 29701:006:0164). Vaidlus puudub menetlusosalistel selles, et Harju maakonnas Kernu vallas Kustja külas asuval maatulundusmaa sihtotstarbega Otsa kinnistul (katastritunnus 29701:006:0247) ja kaebajale kuuluval Pärnametsa kinnistul on puutumus ühise piiripunkti kaudu katastriüksuse moodustamisel määratud koordinaatidega X=6551213,9 ja Y=523613,
2. 5
3. Kohus nõustub kaebajaga selles, et ükski Eesti Vabariigi kehtiv õigusakt ei anna mõiste „piirnev kinnisasi“ legaaldefinitsiooni , selles ei ole ka menetlusosaliste vahel vaidlust, kuid kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et käesoleval juhul ei ole vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendused arvestatavad seetõttu, et haldusorgan oleks pidanud seaduse kohaldamisel tõlgendama mõistet „piirnema“ lähtuvalt Riigikohtu otsuse haldusasjas nr 3-3-1-39-10 p 34 ja 35, mille kohaselt piirnemine tähendab, et isikud on piirinaabrid ning arvestades, et nähtuvalt maakatastriseaduse (MaaKatS), maareformi seaduse( MaaRS) ja maakorralduse seaduse(MaaKS) sätteist käsitletakse piirinaabritena kinnistuid, millel on vähemalt üks ühine piiripunkt. Kaebuses viidatud Riigikohtu lahendis oli peamiseks vaidlusküsimuseks, kuidas tuleb vallavolikogul kohaldada MRS § 23³ lg-t 6 olukorras, kus ühte põllumajandusmaad soovivad kasutusvaldusesse saada mitu isikut, kellel on õigus kasutusvaldust saada ja kes ei ole saavutanud omavahel kokkulepet. Kohtuotsuse II alajaotuses tõlgendas kolleegium MRS § 23³ lg-t 6 (kuni
4. märtsini 2009 kehtinud redaktsioonis), et selgitada, milliseid eelistuskriteeriume tuleks vallavolikogul kohaldada juhul, kui sama põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejaid on mitu. Sealjuures oli vaidlusaluseks MRS § 23³ lg 6 lause: "Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat," Viidatud kohtuotsusest nähtuvalt vastasid käsitletaval juhul MRS § 23³ lgtes 2 ja 6 sätestatud tingimustele kaks avalduse esitanud isikut, sealjuures nähtuvalt kohtulahendist mõlema maad piirnesid taotletava maaga ja kes ei jõudnud omavahel kokkuleppele. Kuigi MRS § 23³ lg 6 käsitletud redaktsiooni kohaselt oli üheks eelistuskriteeriumiks maa piirnemine taotletava maaga ning Riigikohus on kasutanud lahendis väljendit „piirinaaber“, jagab kohus vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta, et selles kohtulahendis ei ole Riigikohus tõlgendanud mõistet „piirnev kinnisasi“või „kinnisasja piir“ ega väljendanud oma seisukohta kinnisasjade piirnemise fakti üle (sest sellele tingimusele vastavuse osas vaidlus puudus), mistõttu viidatud lahendit antud juhul asjakohaseks pidada ei saa. 27.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 ja 4 sätestatu kohaselt tõlgendatakse seaduse sätet koos teiste seaduse sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Nagu kaebuse esitaja on ka ise möönnud, Kaebuses viidatud MaaKatS § 20 lg 5.1 sätestab:“Kui isiku kasutuses oleva maaüksuse piiri muudetakse või maaüksuse piir määratakse vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 7
5. lõikele, § 9
6. lõikele, § 10
7. lõikele või § 221
8. lõikele, koostab kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik looduses piiriprotokolli, millele kirjutavad alla maa taotleja ja piirinaabrid. Piirinaabrite allkirjad kinnitab piiriprotokolli koostaja. Kohalik omavalitsus teatab maa taotlejale ja piirinaabritele piiriprotokolli koostamise aja ja koha. Piiriprotokollis kirjeldatakse piiri ja piiripunkte ning nende asukohti püsiobjektide suhtes. Maa taotleja lisab piiriprotokollile maaüksusel paiknevate ehitiste loetelu ning kirjaliku kinnituse, et kõik maatükil paiknevad ehitised kuuluvad temale, või kokkuleppe hoonestusõiguse seadmise kohta. Kui maa taotleja on ehitiste koosseisu ja omandiõiguse kohta esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid, kannab ta vajalike korrektuuride tegemisega seotud kulud. Piiriprotokolli koostamise eest juhul, kui piiriprotokolli koostamise nõue tuleneb seadusest, tasub isik, kelle omandisse antavat katastriüksust moodustatakse, muudel juhtudel tasub piiriprotokolli koostamise eest isik, kelle nõudel piiriprotokoll koostati, kui ei lepita kokku teisiti. Piiriprotokolli koostamise tasu kehtestab 6 kohalik omavalitsus. Kui piiriprotokolli koostamisele kutsutud isik ei ilmu või keeldub piiriprotokollile alla kirjutamast, loetakse katastriüksus moodustatuks kohaliku omavalitsuse määratud piirides.” MaaKS § 15 lg 1 kohaselt ”Kinnisasjade vahelise piiri asukoha teeb kindlaks maakorralduse läbiviija kinnisasja omaniku või koormava asjaõiguse omaja taotlusel, kui sellega on nõus kinnisasja omanik. Piiri asukoht tehakse kindlaks kinnistusraamatus, riigi maakatastris ja arhiivides või teistes registrites leiduvate andmete alusel. Eeltoodud andmete puudumisel määratakse piiri asukoht piirimärkide, valduse ulatuse või piirinaabrite, nende puudumisel vähemalt kahe tunnistaja ütluste alusel.”. Kuigi MaaKatS ja MaaKS eeltoodud sätetest tulenevalt on piirinaabritena käsitletud ka vaid ühe piiripunktiga kokkupuutuvate kinnisasjade omanikke, nõustub kohus vastustajaga, et käesoleval juhul on oluline silmas pidada, et kinnisasja piiride kindlaksmääramisel ja selle kohta piiriprotokolli koostamisel peavad isikud, kellele kuuluva kinnisasja piiri osaks on määratava kinnisasja piiripunktid, olema teadlikud piirimärkidest. Eeltoodust aga on põhjendamatu järeldada, et MaaKatS ja MaaKS tähenduses mõiste ”piirinaaber” on võrdne mõistega ”piirneva kinnisasja omanik”

§ 66

lg 6 mõttes., sealjuures ei tulene vaadeldavate sätete piirinaabrite käsitlusest määratlust, milliseid kinnisasju saab lugeda piirnevaks kinnisasjaks. Vastustaja on kirjalikus seletuses ja asja arutamisel muu hulgas põhjendatult viidatud ka asjaolule, et Eesti keele seletavas sõnaraamatus toodust järelduvalt on mõistega „naaber“ hõlmatud oluliselt laiem isikute hulk kui otseselt piirnevate või kõrvuti olevate kinnisasjade või valduste omanikud, sealhulgas saab naaberkinnisasjadeks lugeda ka selliseid kinnisasju, mis asuvad teineteise vahetus läheduses, kuid millel puudub üldse ühine piir. 28.Kui seaduses kasutatud mõiste on konkretiseerimata, siis kohtupraktika kohaselt tuleb seaduse kohaldamisel seda mõistet tõlgendada lähtudes seaduses kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, kui seaduses ei ole otseselt kasutatud sõnade eritähendust . Seega on vastustaja põhjendatult seaduses mõiste legaaldefinitsiooni puudumisel lähtunud mõiste tavatähendusest ning võtnud aluseks „Eesti keele seletava sõnaraamatu“, mis annab sõna „piir“ tähenduseks „eri territooriume, piirkondi, valdusi vms. eraldav (tinglik) joon maastikul või kaardil“ ning sõna „piirnema“ tähenduseks „millegi piiridega kokku puutuma, sellega vahetult külgnema“. Eeltoodust on vastustaja põhjendatult teinud järelduse, et piirnevate kinnisasjadena saab käsitleda kinnisasju, millel on ühine piir, mis eraldab kinnisasju üksteisest. Tuginevalt MaaKatS § 2 lg 91, mis avab piiripunkti mõiste ja mille kohaselt on piiripunkt maaüksuse välispiiri punkt, millele on õigusaktides kehtestatud korras määratud koordinaadid ja mille asukohta looduses on vajaduse korral võimalik määrata; sama paragrahvi p 10, mille kohaselt piirimärk on piiripunkti tähis looduses ja mille asukohta on võimalik taastada ning AÕS § 128 lg 1 , mille kohaselt määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega, on vastustaja igati põhjendatult leidnud,et piiripunkt on osa kinnisasja välispiirist, kuid piiripunkt kinnisasjade vahelise piirina ( piirijoonena) käsitletav ei ole . Kohus jagab eeltoodust johtuvalt tehtud järeldust , et piirnevate ( külgnevate) kinnisasjade vahel on ühine piir ning seega kinnisasjade piirnemine eeldab üksteisega kokku puutumist ühisel piiril, mitte üksnes ühes piiripunktis. Ülaltoodud seisukohtade õigsust kinnitab muu hulgas ka

§ 66

lg 6 ,lause:”Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse võõrandatava kinnisasjaga pikemat ühist metsapiiri omava kinnisasja omanikku.” Seega on mitme õigustatud isiku hulgast valiku tegemisel eelistatud pikima ühise metsapiiri kinnisasja omanik, piiripunktide alusel eelistusi sätestatud ei ole. 29.Riigivara võõrandamise korraldajaks määrati keskkonnaministri 22.12.2010 käskkirja nr 1897 punktiga 6 Maa-amet, kes kooskõlas

§ 58lg 1 avaldas 05.01.2011.

a väljaandes 7 Ametlikud Teadaanded vastavad enampakkumise teated.

§ 58

lg 4 sätestab, et avaliku enampakkumise või valikpakkumise teateid ja kuulutusi võib levitada lisaks ka muul viisil. Vastustaja selgituse kohaselt saadeti samasugune teade nagu saadeti kaebajale, veel 128-le Harjumaal Keila ja Kernu vallas kinnisasju omavale isikule( tl 198-200) ning valimi tegi arvutiprogramm ühiste piiripunktide järgi. Kaebaja on ka ise tsiteerinud Maa-ameti teate sisu:: edastame Teile alljärgneva enampakkumise teate, kuna Teil võib olla õigus kasutada piirneva kinnisasja omaniku eelisõigust vähemalt ühe allolevas teates nimetatud metsamaad sisaldava maatulundusmaa ostmiseks.( tl 195-197). Viidatud teates ei ole kaebajat käsitatud isikuna, kes vastab

§ 66lg 6 sätestatud tingimustele maatulundusmaa eelisõigusega omandamiseks.

Kohus jagab vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta, et ülalnimetatud teate saamisega ei muutunud kaebaja menetlusosaliseks ja temal ei tekkinud nimetatud teatest õigusi, millele tuginevalt võinuks kaebaja teha enampakkumise teate saamise järel ja enne enampakkumise tulemuste selgumist kulutusi. Kuna kaebajal sai õigustatud ootusi tekkida enampakkumisel võõrandatavate kinnisasjade omandamise suhtes alates omapoolse pakkumise tegemisest ( enampakkumisel osalemisest), siis pelgalt kaebuse esitajale saadetud informatsioonist ekslike järelduste tegemine ei ole samastatav kaitsmist vääriva usalduse tekkega. Seega kaebaja poolt kulutuste tegemine tuginevalt Maa-ametit teatele oli kaebaja enese risk. Kaebuses viidatud Riigikohtu 25.11.2010 määruse haldusasjas nr 3-3-1-78-10 p 16 on Riigikohus asunud seisukohale, et kui haldusorgan on isikut sama menetluse raames käsitlenud menetlusosalisena, siis saab teda lugeda menetlusosaliseks. Kui viidatud kohtulahendis oli isikut eelnevalt käsitatud isikuna, kes vastab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejale kehtestatud tingimustele ja seetõttu tuli teda lugeda menetlusosaliseks vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse andmise menetluses, siis käesoleval juhul on tegemist teistsuguse olukorraga. 30.Kuna täitmata on kohustamisnõude rahuldamise eelduseks olev tühistamiskaebuse rahuldamine, ei kuulu rahuldamisele ka kohustamisnõue. Kolmanda isiku poolt esile toodud täiendavate vastuväidete käsitlemine oleks asjakohane juhul, kui kohus oleks rahuldanud tühistamiskaebuse. VI MENETLUSKULUD 31. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. . HkMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja HkMS § 93 lg 1 korras menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Kolmas isik taotleb kaebajalt kolmanda isiku menetluskulu, mis seisneb esindaja kulus summas 2415,92 eurot, väljamõistmist. Kulu kandmine OÜ Nor-Est Wood Invest poolt on tõendatud ( tl 220-221), kohtu hinnangul puudub alus HkMS § 93 lg 5 alusel väljamõistetava menetluskulu vähendamiseks. Lea Kuuse kohtunik 8