← Eesti

2-11-39847/9

Obsah (7)§ 522§ 340§ 204§ 173§ 168§ 174§ 150

2-11-39847 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-39847 Tsiviilasi RFhagi KÜ XXX v

) § 204 lg-st 2 esitada arsti arvamus, mille põhjal oleks kohtul võimalik veenduda hageja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolus.

  1. Hageja esitas 09.01.
  2. a kohtule avalduse, milles märgib, et soovib loobuda oma esindajast vandeadvokaadist Andres Lusmägi, kuna ta ei täida oma ametikohustusi nii nagu seadus ette näeb. Hageja on seisukohal, et esindaja püüab teha kõik hageja vastu.
  3. 11.01.
  4. a määrusega määras kohus läbi viia kohtupsühhiaatriline ekspertiis hageja suhtes. Määruses hoiatas kohus hagejat

§ 522

lg-st 2, et isik, kelle suhtes ekspertiis on määratud, on kohustatud eksperdi juurde ilmuma. Kohus on e-kirja teel saanud korduvalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist teateid RF ekspertiisile kutsumisest ning asjaolust, et ekspertiisialune on jätnud iga kord ekspertiisile ilmumata. Kui isik, kelle suhtes määrati ekspertiis, ei ilmu eksperdi juurde, võib kohus pärast psühhiaatri arvamuse ärakuulamist kohaldada isiku eksperdi juurde toimetamiseks sundtoomist. Määrus on hagejale 05.06.

  1. a isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud, mida tõendab väljastusteade kohtutoimikus.
  2. SA PER Psühhiaatriapolikliiniku poolt määratud ajaks, 06.06.
  3. a kell 10:00, hageja taas ekspertiisi läbiviimiseks kohale ei ilmunud.
  4. 13.06.
  5. a määrusega määras kohus kohaldada hageja suhtes sundtoomist ekspertiisi läbiviimiseks, mille täitmise kohta teatas politsei 20.06.
  6. a, et kuna isik ei viibinud märgitud elukohas, puudus võimalus sundtoomise kohaldamiseks. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused
  7. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 204 lg-le 2 hagejale või muu avalduse või kaebuse esitajale eestkostja määramise menetluse algatamise võimatuse korral jätab kohus avalduse või kaebuse läbi vaatamata. Kohus leiab, et kuna puudub võimalus hageja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu kontrollimiseks hageja kohtu määratud ekspertiisi läbiviimisest eemalehoidmise tõttu vaatamata seaduses sätestatud sundtoomise abinõu kohaldamisele, mistõttu on võimatu eestkoste menetluse 2 2-11-39847 algatamine, tuleb RFhagiavalduse menetlusse võtmisest analoogia korras keelduda

§ 340

¹ lg 2 koosmõjus

§ 204

lg-ga 2, sest esitatud hagiavaldust ei ole avalduses esinevate puuduste tõttu võimalik menetleda. 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna kohus on andnud hagejale 05.10.11. a menetlusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulu, tuleb riigi õigusabi korras RF määratud esindaja vandeadvokaadi Andres Lusmägi poolt osundatud riigi õigusabi eest tasu jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta RF kanda. Kuna seadus ei näe ette, et hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise määruses peaks märkima menetluskulude jaotuse koos menetluskulude kindlaksmääramisega, on menetlusosalisel õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (

§ 174lg 3).

Kohus märgib, et kuigi hageja ei ole tasunud hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu, siis kohus seda riigituludesse välja ei mõista, kuivõrd hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kuulub riigilõiv

§ 150lg 1 p-i 2 alusel tagastamisele.

Kaija Kaijanen kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.