Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on käesolevas tsiviilasjas tõenditeks kaks ekspertiisiakti. Hageja avalduse alusel on teostatud asjas esmane ekspertiis R.A. poolt.
lg 2 sätestab, et kui ekspertiisi tegemiseks on olemas riiklikult tunnustatud ekspert, määratakse muu isik eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 1 kolmanda lause kohaselt arvestab kohus eksperdi määramisel poolte arvamusega. R.A. ei ole küll riiklikult tunnustatud ekspert, kuid kohus on R.A. eksperdiks määranud hageja taotlusel ja põhjusel, et kostja kuni ekspertiisiakti saamiseni eksperdi isiku osas vastuväiteid ei esitanud. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et ekspert oleks uurinud ja võrrelnud vaidlustatud allkirja kõikide vaba- ja eksperimentaalproovidega. Eksperdiuuringud peavad olema igakülgsed, täielikud ja objektiivsed, järeldused aga selged, täpsed ja ühetähenduslikud, motiveeritud, veenvad ja usaldusväärsed. Ekspertiisiakt ning eksperdiarvamus ei vasta ülalnimetatud ja
arvamuse tõendina arvestamata. Kostja taotlusel on teostatud asjas kordusekspertiis riiklikult tunnustatud ekspertide poolt. Kordusekspertiisi kohaselt ei ole vaidlusalusel kokkuleppel T.K. allkirja. Nimetatud ekspertiisiakti kui tõendi saamisel on arvestatud kõiki nõudeid ekspertiisi läbiviimisele. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja väidet, et kohus on jätnud lahendamata taotluse M.R. ärakuulamiseks. Kohus lahendas taotluse viimasel kohtuistungil.
lg 2 kohaselt võib kohus kohtuistungil teha suulise määruse, mis protokollitakse. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks uuendada menetlust ega kutsuda kohtuistungile kordusekspertiisi teinud käekirjaeksperte L.E. ja E.K. selgituste andmiseks.
lg 1 järgi on tsiviilasjas kohaldatud poolte nõusolekul kirjalikku menetlust.
lg 2 sätestab, et pooled võivad nõusoleku kirjaliku menetluse kohaldamiseks tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra muutumisel. Menetlusliku olukorra muutumise tõttu kirjaliku menetluse kohaldamiseks antud nõusoleku saab tagasi võtta siis, kui kostja vastusest ilmnevad uued asjaolud, mis eeldavad hagejalt täiendavate tõendite esitamist. Käesoleval juhul olid pooled kirjaliku menetluse kohaldamiseks nõusoleku andmisel teadlikud teise poole vastuväidetest, samuti kordusekspertiisi tulemustest. Kohus nõustus kostja seisukohaga, mille kohaselt puuduvad hagejal eriteadmised käekirjauuringute osas ja seetõttu tuleb hageja analüüs T.K. väidetavalt erinevate allkirjade kohta jätta tähelepanuta. Kuna kordusekspertiisiga on tõendatud, et 21.09.2007 sõlmitud kokkuleppel võlgnevuse tasumise kohta ei ole T.K. allkirja, jättis kohus hagi rahuldamata. Kohtule ei ole esitatud teisi asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid, mis annaksid aluse hagi rahuldamiseks TMS § 221 lg 1 kohaselt. Hageja (täitemenetluses võlgnik) suhtes on algatatud täitemenetlus jõustunud kohtulahendi täitmiseks. Hageja esitatud vastuväide täitemenetlusele ei ole kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. K. Muromets esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 13. juuni 2011 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Apellant palub tunnistajana üle kuulata M.R. ja kõik apellandi menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 3 1) on kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid uuritud ebapiisavalt ning osaliselt ühekülgselt. Osa tõenditest on jäänud arvestamata. Kohus andis viimasele kordusekspertiisile nr DK-019610/4193 prioriteetse tähenduse. Hageja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks jäi rahuldamata. Hageja ei saanud realiseerida õigust tõendada asjaolusid, millele ta tugines. M.R. viibis vaidlusaluse dokumendi allkirjastamisel. Kokkuleppe sõlmimist soovis hageja tõendada tunnistaja ütlustega; 2) peab
lg 1 järgi kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkuleppe sõlmimist oli võimalik tõendada dokumendi esitamisega või viimase puudumisel tunnistajate ütlustega. Hageja esitas kokkuleppe kui dokumentaalse tõendi, olles veendunud, et selle allkirjastas kostja. Olukorras, kus ekspertide arvamused on vastuolulised (tõendamise aspektist lähtudes tähendab see, et esitatud dokument ei ole esitatud või ei tõenda midagi), tuleks tunnistajana üle kuulata M.R. . M.R. a ütlused võiksid olla tõendiks
229 lg 2 alusel. Takistavad asjaolud M.R. a ülekuulamiseks puudusid.
lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja; 3) eiras kohus tõendite hindamisel
Tunnistaja ütlus võiks olla määravaks otsuse langetamisel, eriti olukorras, kus kohtule on esitatud kaks vastuolulist ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr KT-7O/2010.a kohaselt on kirjaekspertiisiks esitatud vaidlustatud allkirja T.K. nimelt kokkuleppel võlgnevuse tasumise ja nõudmisest loobumise kohta 21.09.2007 kirjutanud T.K. . Käekirjaekspertiisi nr DK-019610/4193 järgi ei ole 21.09.2007 koostatud „Kokkulepet võlgnevuse tasumise ja nõudest loobumise kohta” allkirjastanud T.K. ; 4) ei saa käekirjaekspertiisi nr DK-0196-10/4193 käsitleda tõendina. 16.11.2010 kohtumääruses käekirjaekspertiisi määramiseks on välja toodud, et tegemist on kordusekspertiisi määramisega, samas ei ole esitatud eksperdile varem teostatud käekirjaekspertiisi. Oma 05.01.2011 kaaskirjas esitab ekspert soovi selle saamiseks, kuid sama kirjaga saadetakse käekirjaekspertiis nr DK-0196-10/4193 juba kohtule. Seega on kordusekspertiis läbi viidud kui esmane ekspertiis ning kohtu korraldus kordusekspertiisi tegemiseks ei ole täidetud. Kohtule on esitatud üks usaldusväärne esmane ja menetlusnormidele vastav R.A. ekspertiis, millest tuleb otsuse tegemisel lähtuda. Hageja oli nõus kordusekspertiisiga
5. Õigusbüroo Aspekt OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus hinnanud tõendeid vastavuses
Kohus on põhjendanud, miks ta jätab R.A. arvamuse tõendina arvestamata. R.A. ei vastanud
R.A. ülekuulamisel kohtuistungil ilmnes, et ta ei tööta eksperdina alates
lg-st 1 tuleneb, et eksperdiks tuleb esmajärjekorras määrata riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või riiklikult tunnustatud ekspert ning muu isik määratakse eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Pooled ei esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleksid tinginud riiklikus ekspertiisiasutuses töötava kohtueksperdi või riiklikult tunnustatud eksperdi kõrvalejätmist ning muu isiku – R.A. – määramist; 4 2) ei ole asjas kahte vastuolulist tõendit (eksperdiarvamust). R.A. tugines arvamuse andmisel 21.09.2007 nõude loovutamise lepingule, 21.09.2007 kokkuleppele võlgnevuse tasumise ja võlgnevuse tasaarveldamise kohta ning OÜ TDP Investment 21.09.2007 arvele nr 2007-24. Nimetatud dokumendid esitas kohtule hageja. Vabaproovide kasutamisel võrdlusmaterjalina peab olema veendumus, et antud võrdlusmaterjali on kirjutanud kontrollitav isik. Kostja vaidlustas nimetatud dokumentidel olevad allkirjad, kuna need ei ole kirjutatud T.K. poolt. Lisaks nimetatud vabaproovidele esitas kohus R.A. veel teisigi vabaproove, samuti eksperimentaalproovid 10 lehel. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et ekspert oleks uurinud ja võrrelnud vaidlustatud allkirja kõikide vaba- ja eksperimentaalproovidega. R.A. arvamus ja ekspertiisiaktis nr DK-0196-10/4193 toodud eksperdiarvamus ei ole vastuolus, kuna R.A. ekspertiisi käigus tehtud uuringud olid ebapiisavad ja puudulikud ning tuginesid võrdlusmaterjalile, mille kostja oli vaidlustanud. Seetõttu ei saa R.A. arvamust tõendina kasutada; 3) on vastavalt
lg-le 1 eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega, kohtul õigus määrata kordusekspertiis. Apellant ei ole esitanud mitte ühtegi veenvat põhjendust, miks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arvamuse andmise aluseks olnud võrdlusmaterjal ei olnud usaldusväärne, või et eksperdiuuringud ei olnud igakülgsed, täielikud ja objektiivsed. Kohus määras õigesti kordusekspertiisi eksperdiks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi. Ekspertiisiaktis nr DK-0196-10/4193 toodud eksperdiarvamuse kohaselt ei ole T.K. allkirjastanud 21.09.2007 koostatud „Kokkulepet võlgnevuse tasumise ja nõudest loobumise kohta.“; 4) on apellatsioonkaebuses tõstatatud vaidlus esmase ja kordusekspertiisi teemal ainetu. Sõltuvalt sellest, kas tsiviilkohtumenetluses korraldatakse ekspertiis esimest korda või sellele järgnevalt, eristatakse õigusteoorias esma- ja uut ekspertiisi. Esmaekspertiis tähendab seda, et asjas määratakse ekspertiis üldse esimest korda. Tsiviilasjas määrati ekspertiis esimest korda Tartu Maakohtu 22.02.2010 määrusega. Järelikult oli R.A. poolt läbiviidud ekspertiis esmaekspertiis. Sellele järgnevalt määrati uus ekspertiis Tartu Maakohtu 16.11.2010 määrusega. Tulenevalt eeltoodust ei saa maakohtu 16.11.2010 määratud ekspertiis olla esmaekspertiis, vaid tegemist oli uue – kordusekspertiisiga; 5) ei ole M.R. a ülekuulamine tunnistajana enam võimalik tulenevalt
on korduvalt viibinud käesolevas asjas kohtuistungite ajal kohtusaalis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise põhimõtet ning andis põhjendamatult kordusekspertiisi aktis sisalduvale arvamusele prioriteetse tähenduse. Asja materjalidest nähtuvalt määras maakohus käekirja kordusekspertiisi, kuna esmase arvamuse andnud ekspert R.A. ei vastanud
lg-s 2 sätestatud nõuetele ning kostja taotlusest nähtuvalt ei sisaldanud esmane arvamus uuringute üksikasjalikku kirjeldust ning oli 5 puudulik (uuringu kirjeldusest nähtuvalt põhines arvamus üksnes kahel vabaproovil). Hageja kordusekspertiisi määramisele vastuväiteid ei esitanud. 04.01.2011 ekspertiisiaktis nr DK-0196-10/4193 sisalduva arvamuse andnud eksperdid vastavad
lg-s 2 märgitud nõuetele ning eksperdiarvamus sisaldab uuringute üksikasjaliku kirjelduse, uuringute tulemusena tehtud järeldused ja põhjendatud vastuse kohtu küsimusele, mille kohaselt 21.09.2007 koostatud „Kokkulepet võlgnevuse tasumise ja nõudest loobumise kohta“ ei ole allkirjastanud T.K. .
lg 5 teise lause järgi tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Maakohus on põhjendatult leidnud, et 04.01.2011 arvamus on usaldusväärne ning see lükkab ümber ekspert R.A. arvamuse, mille kohaselt on 21.09.2007 vaidlusaluse dokumendi allkirjastanud T.K. . Seetõttu jättis maakohus õigesti ekspert R.A. arvamuse arvestamata. Apellandi seisukohast tulenevalt ei saa 04.01.2011 arvamusega arvestada, kuna eksperdile ei esitatud varasemat 25.03.2010 ekspertiisiakti ning seetõttu on maakohtu 16.11.2010 määrus täitmata. Apellant tugineb seejuures Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 05.01.2011 kaaskirjale. Märgitud kaaskirjast nähtuvalt on eksperdid arvamuse juba andnud ning varasemat ekspertiisiakti koopiat soovitakse alates 01.03.2010 kehtima hakanud justiitsministri määruse nr 7 alusel, mitte aga seoses arvamuse andmisega maakohtu 16.11.2010 määruse alusel. Ringkonnakohus leiab, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt on maakohtu 16.11.2010 määrus täidetud ning tegemist on kordusekspertiisiga
7.2. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotluse tunnistaja M.R. a ülekuulamiseks ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole õige. Vastavalt
lg-le 1 küsib kohus eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Pooled on nõustunud, et asjaolu, kas 21.09.2007 koostatud „Kokkuleppe võlgnevuse tasumine ja nõudest loobumise kohta“ on allkirjastanud T.K. , kindlakstegemine nõuab eriteadmisi ning taotlenud selleks ekspertiisi määramist. Eksperdid on 04.01.2011 ekspertiisiaktis andnud selle kohta arvamuse ning põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et tunnistaja ütlustega on võimalik eksperdi arvamust kummutada. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole olnud järjekindel ka tunnistaja ütlustega seonduvate asjaolude suhtes. 13.01.2011 menetlusdokumendis (I kd, t.l 143) on hageja kinnitanud, et vaidlusalusel 21.09.2007 dokumendil on ka M.R. a allkiri. Tsiviilasja materjalide juures oleval 21.09.2007 „Kokkuleppel võlgnevuse tasumise ja nõudest loobumise kohta“ M.R. a allkirja ei ole. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tulenevalt
lg-s 1 sätestatust ei või üle kuulamata tunnistajad viibida asja arutamise ajal kohtusaalis. Apellant ei ole esitanud vastuväidet kostja seisukohale, et M.R. at ei saa üle kuulata, kuna ta on viibinud korduvalt kohtuistungite ajal kohtusaalis. 8. Vastavalt
Maakohus jättis hagi rahuldamata ning seetõttu tuleb tühistada Tartu Maakohtu 30.11.2009 määrusega kohaldatud hagi tagamine, s.o täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 187/2009/3136. 9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes
6 Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 7 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.