KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2012.a Tartu Tsiviilasja number 2-11-36878 Tsiviilasi Swedba

§ 168lg-te 4 ja 5 alusel jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

1. Kostja ei vaielnud vastu hagist loobumisele, kuid soovis, et hagejalt mõistetaks välja kostja menetluskulud. Hageja nõue täideti põhivõlgniku, mitte kostja poolt, seega ei olnud hagist loobumise aluseks kostjapoolne käitumine. Hageja on oma tegevusega põhjustanud kostjale tarbetut kulu. Kostja esitas ka avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja õigusabikulud summas 320 eurot. Kostja lisas avaldusele ka lepingulise esindaja volitusi tõendava volikirja ning õigusabi osutamise eest tasumiseks väljastatud arved. Kostja on tasunud õigusabi eest kokku 450 eurot, kuid tulenevalt Vabariigi Valitsuse
2. septembri 2008 määruse „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ nr 137 § 1 lg-st 1 palus vähendada kindlaksmääratavate menetluskulude summat 320 euroni. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus võttis
4. juuni 2012 määrusega vastu Swedbank AS-i hagist loobumise ja tagastas Swedbank Liising AS-le poole hagiavalduse esitamiselt asutud riigilõivust. Menetluskulud jäid Swedbank Liising AS-i kanda. Hagejalt mõisteti välja ka menetluskulud summas 320 eurot N. Osijärve kasuks. Määruse põhjendustes leidis kohus, et

§ 1741

lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise 2 suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. M.O. täitis nõude Swedbank Liising AS ees M.O. suhtes toimuva täitemenetluse raames. Vormikohase hagi esitamise ajaks ei olnud M.O. ega kostja võlgnevust tasunud, mistõttu oli hagi esitamine kostja kui solidaarvõlgniku vastu igati põhjendatud. Kuna käendaja kohustused võlausaldaja ees sõltuvad põhivõlgniku poolt kohustuste täitmisest, pidi hageja kandma riski, et põhivõlgnik täidab täitemenetluse jooksul võlgnevuse, mistõttu langeb ära nõude alus käendaja vastu hagimenetluses. Antud juhul tingis hagist loobumise asjaolu, et hagejale on võlgnevus tasutud. Kuna võlgnevust ei ole tasunud kostja, vaid põhivõlgnik M.O. , siis ei saa hageja

§ 168

lg 4 alusel tugineda sellele, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et vastavalt

§ 168lg-le 4 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja palus määrata kindlaks ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud summas 320 eurot. Kostja on tasunud õigusabi eest 450 eurot, kuid vastavalt Vabariigi Valitsuse

1. septembri 2008 määruse „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ nr 137 § 1 lg-le 1 palus vähendada kindlaksmääratavate menetluskulude summat 320 euroni. Kostjat esindanud lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud ega ületa ülalnimetatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud piirmäära. MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Swedbank Liising AS esitas Tartu Maakohtu
3. juuni 2012 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja palus maakohtu määruse osaliselt tühistada ning teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohus liiga kitsendavalt tõlgendanud

§ 168lg-t 4.

Kostja vastutab käendajana hageja ees solidaarselt M.O. ega ning kostja vastu hagiavalduse esitamisel ei olnud võlgnevust tasutud. Seega oli hagi esitamine igati põhjendatud ning menetluskulude jaotamise osas kuulub ka antud juhul kohaldamisele

§ 168

lg 4, mille kohaselt ei kanna hageja kostja menetluskulusid, kui nõue on pärast hagi esitamist rahuldatud. Antud juhul rahuldati hageja nõue pärast hagi esitamist. Asjaolu, kes nimetatud võlgnevuse pärast hagi esitamist tasus ei oma tähtsust, kuna kostjal oli hageja ees solidaarselt vastutava isikuna kohustus nimetatud võlgnevus hagejale tasuda. Asja materjalidest nähtuvalt ei täidetudki hageja nõuet vabatahtlikult, vaid sunniviisiliselt läbi täitemenetluse; 2) on kohtupoolne

§ 168lg 4 tõlgendus vastuolus seaduse mõttega.

Nimetatud sätte mõte on kaitsta kostjat olukorras, kus hagi on esitatud põhjendamatult, näiteks olukorras kus nõue on enne hagi esitamist rahuldatud. Antud juhul oli hageja nõue hagi esitamisel aga täitmata. Maakohtupoolne

§ 168

lg 4 tõlgendus tähendaks seda, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda ka olukorras, kus hagi on esitatud näiteks laenusaaja vastu, kelle vanaema, kes ei ole kuidagi vaidlusaluse lepinguga seotud, otsustab pärast hagi esitamist lapselapse võla ära tasuda; 3 3) ei saa kohus panna hagejale käendaja vastu nõudeavalduse esitamisel riski, et põhivõlgnik täidab kohustuse täitemenetluses. Nii ei saaks hageja oma nõudeõigust käendaja vastu kohtus maksma panna, kuna ei ole välistatud, et põhivõlgnik tasub käendaja suhtes läbi viidava kohtumenetluse ajal võlgnevuse, mille tulemusena peaks hageja (arvestades käesolevas tsiviilasjas kohtu poolt avaldatud seisukohta) hüvitama omakorda käendaja menetluskulud. Võlausaldaja ei tea ega saagi teada, kas liisinguvõtja täidab oma kohustusi või mitte, kuid see ei saa panna teda ebavõrdsemasse olukord võrreldes sellega, kui kohustatud isikuid on vaid üks ning kohustused täidetakse alles pärast hagi esitamist; 4) oli antud juhul võimalus jätta makseettepanekule vastuväide esitamata. Sellisel juhul ei oleks pidanud hageja esitama hagi ning ka kostjale ei oleks tekkinud täiendavaid menetluskulusid; 5) ei ole kohus analüüsinud, kas kostja menetluskulud olid ka põhjendatud. VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE 5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle täielikult rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt: 1) on ainetud hageja väited, et kostja tasus menetluse kestel temalt nõutava summa. Hageja pole tõendanud, et nõude täitmise sooritus tuli kostjalt; 2) ei oma

§ 168lg 4 mõtte kohaselt tähtsust, kes tasub kostjalt nõutava summa hagejale.

Siiski on hagejapoolne

§ 168lg 4 tõlgendus meelevaldne.

Kui menetluse kestel oleks kostjalt nõutav summa tasutud kolmanda isiku poolt, kes pole selleks saanud käsundit kostjalt, ei saaks sellist tasumist lugeda kostja poolseks tasumiseks

§ 168

lg 4 mõistes.

§ 168

lg 4 seob hagist loobumisel menetluse kulude hagejalt välja-mõistmata jätmise (ainuvõimalikult) kostjapoolse nõude tasumisega. Hageja nõude lahenemine muul viisil, kui kostjapoolne tasumine, ei vabasta hagejat menetluskulude tasumisest. Samale seisukohal on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-28-12 p 14; 4) kiirustas hageja kostja vastu hagi esitamisega, kui ise samal ajal alustas põhivõlgniku suhtes täitemenetlust. Hageja, kes on algatanud tarbetu hagimenetluse ja on põhjustanud seeläbi kostjale kulusid, peab hüvitama

§ 168lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, kui menetluses hagist loobutakse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada osas, milles kohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda ning mõistis menetluskulud summas 320 eurot hagejalt kostja kasuks välja. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta kostja menetluskulud

§ 168lg 4 alusel kostja enda kanda.

Tervikuna tuleb kummagi poole menetluskulud jätta asjas poolte endi kanda. AS Swedbank määruskaebus kuulub rahuldamisele. 7. Ringkonnakohus leiab, et

§ 168

lg 4 eesmärk on jätta kostja menetluskulud hagist loobumise korral hageja kanda juhul, kui hageja on kohtusse pöördunud ennatlikult, kasutamata mõistlikke võimalusi oma nõude maksmapanekuks kohtuväliselt. Sätte 4 eesmärgiga on kooskõlas jätta kostja menetluskulud tema enda kanda, kui kostja on oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise.

1. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Lisaks vastutab käendaja võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käendussuhte õigusliku iseloomuga ei oleks kooskõlas seada võlausaldaja kanda jäetavate menetluskulude koosseis sõltuvusse sellest, kas võlausaldaja esitas hagi põhivõlgniku või käendaja vastu.
2. Käendaja peab arvestama, et võlausaldajal on õigus tema vastu nõue esitada. Tulenevalt VÕS § 145 lg-st 1 ja § 65 lg-st 1 on hagejal võlausaldajana otsustamisvabadus küsimuses, kas esitada hagi põhivõlgniku või käendaja vastu või mõlema vastu ühiselt. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on kostja põhjustanud hagi esitamise endale käenduskohustuse võtmisega ja selle vabatahtliku täitmatajätmisega. Asja materjalidest nähtub ja kostja ei ole vaidlustanud, et enne kostja vastu hagi esitamist pöördus hageja kui võlausaldaja vähemalt kahel korral kirjalike teadetega kostja kui käendaja poole (14.12.2009.a ja 25.08.2010.a), andes käendajale võimaluse võlgnevus tasuda. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 69 lg 5 kohaselt võib solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. VÕS § 152 sätestab käendaja tagasinõude põhivõlgniku vastu. Nende sätete alusel ja sätestatud ulatuses on kostjal käendajana võimalik esitada tema poolt kantud menetluskulude hüvitamise nõue põhivõlgniku vastu.
3. Hageja Swedbank Liising AS palus määruskaebuse rahuldamisel endale tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.

§ 150

lg 1 p-i 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei tule riigilõivu jätta kostja kanda. AS Swedbank Liising on tasunud määruskaebuselt riigilõivu summas 50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et AS-i Swedbank Liising taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele ja 05.07.2012.a määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 € tuleb tagastada Swedbank Liising AS-i arvelduskontole nr 221012021568. Üllar Roostoja Viivi Tomson 5 Kai Kullerkupp