Obsah (5)

§ 187§ 188§ 206§ 207§ 131

Kohtuasi 2-12-32285 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 20. september 2012 Kohtuasja number 2-12-32285 Kohtuasi RKaval

) § 131 lg 1 peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda

§ 187

ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab eestkostja.

§ 187

p 1 ja 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa.

§ 188

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut. 2 Kohtuasi 2-12-32285

§ 206

lg 1 alusel eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ja on

§ 207lg 1 kohaselt oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

Avalduse sisu kinnitavate tõenditena on kohus käsitlenud:

1. Tallinna notari Marika Rei poolt (notari ametitoimingute raamatu registri number XXX) 21.08.2012 koostatud ja tõestatud pärimistunnistus.
2. Registrite- ja Infosüsteemide Keskuse e-kinnistusraamatu andmebaasis olevaid andmeid kinnistu nr XXX, asukohaga XXX, kohta. Elektroonilise kinnisturaamatu registriosa II jao kohaselt kuulub kinnistu EK alates 27.06.
3. Kinnistusregistri III jao kohaselt on kinnistu koormatud looduskaitseseaduse § 16 lg 5 sätestatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega osaühing Jaotusvõrk kasuks. IV jaos kanded puuduvad. Kohus määras menetluse ajaks eestkostetavale riigi poolt esindajaks advokaadi. K K esindas riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kaido Ehasoo, kes esitas 17.09.2012 kohtule kirjaliku seisukoha taotluse kohta. Esindaja märgib, et avaldaja soovib kohtult nõusolekut pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks selliselt, et eeltoodud pärandvarast päriks puudutatud isik 1/3 hoonestatud kinnistust asukohaga XXX. Kaaspärijateks on avaldaja infol puudutatud isiku õde ja vend (R ja K K). Kinnistu näol on tegemist 14 655 m2 suuruse pindalaga maa-alaga, kus paikneb avaldaja sõnul ka hoone (suvekodu). Maa-ameti väljavõttest nähtub, et tegemist on väga hea asukohaga kinnistuga, kuna see paikneb tee ääres ja meri on alla kilomeetri kaugusel. Kinnistu väärtust tõstab ka sellel asuv mets ja see, et asukoht on Tallinnast üksnes 78 km kaugusel. XXX külas elab aastaringselt arvestatav arv elanikke, läbi mille on tagatud naabrivalve ka talvekuudel, mil kinnistut harvem kasutatakse. Lisaks hüvedele kaasneb kinnistuga kohustus selle eest hoolt kanda ja maamaksu tasuda. Tulenevalt metsaseaduse § 42 lg 1 p-st 1 on metsaomanik kohustatud jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest, sama sätte p 2 järgi peab metsaomanik majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ning kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Vältimaks rahalisi karistusi metsamajandamise nõuete rikkumise eest tuleb omanikel leida võimalused ka vajalike metsahooldustööde tegemiseks. Võrdeliselt metsaga on kinnistu väärtuse säilimiseks vajalik ka sellel asuva elamu eest hoolt kanda. Lapse esindaja on vestlusest avaldajaga välja selgitanud, et maja on heas korras ning selleremontimiseks lähiajal vajadus puudub. Kinnistu juurde kuuluv saun on värskelt remonditud. Kinnistut külastab kogu pere aktiivselt just suveperioodil, talvel vähem. Avaldaja ja puudutatud isiku lähisugulased aitavad kinnistu ülalpidamiskulusid kanda ning samuti abistavad kinnistul tehtavate tööde tegemisel. Esindaja leiab, et igal juhul tuleb seada esikohale lapse huvid. Lapse huvidega on kooskõlas pärandvara lepingu sõlmimine, mis vastab avaldaja pakutud tingimustele. Puudutatud isiku esindaja leiab, et avalduses sisalduv pärandvara jaotus ei kahjusta lapse huve. K K määratud esindaja toetab kohtule esitatud avaldust ja leiab, et RK 3 Kohtuasi 2-12-32285 avaldus tehingu tegemiseks on põhjendatud ja pärandi jagamine pakutud viisil on sobilik. Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu esitas kohtule 18.09.2012 oma arvamuse avalduse kohta, mille sisu oli järgmine: Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt kuulub UK pärandvara koosseisu korteriomand aadressil XXX, Tallinn; korteriomand (panipaik) aadressil XXX-XXX, Tallinn; hoonestatud kinnistu aadressil XXX, Harjumaa; hoonestatud kinnistu aadressil XXX, Harjumaa; sõiduk Honda Jazz, reg märgiga XXX; pärandaja Swedbank’i arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 680,27 eurot; EK Swedbank’i arvelduskonto nr XXXXXXXX, mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 2 662,58 eurot; pärandajal oli Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis konto nr XXXXXXX mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 4 419,60 eurot; konto nr XXXXXXXX mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 1,23 eurot; investeerimiskonto nr XXXXXXXX, mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 50,96 eurot; reservhoiusekonto, mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 11 349,81 eurot; E K on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis konto nr XXXXXXX, mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 3 739, 30 eurot; investeerimiskonto nr XXXXXXXX, mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 12,73 eurot; krediitkaardikonto nr XXXXXXXXX, mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 0,00 eurot; reservhoiusekonto, mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 12 380,72 eurot. Kuna pärandaja oli abielus EK, siis kohaldatakse nende varasuhetele perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi. Seega kuulub alaealisele K K 1/18 suurust mõttelist osa eelpoolloetletud pärandvarast. Avaldaja käis 06.09.2012 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas vastuvõtul. RK väitel pärimismenetluses inventuuri ei tehtud. Samuti ei ole pärandvara hulka kuuluva kinnisvara väärtuse kohta olemas hindamisakte. Seega puuduvad Lasnamäe Linnaosa Valitsusel andmed pärandvara koosseisu kuuluva kinnisvara ja sõiduauto väärtuse kohta. Alaealine KK kinnitas 07.09.2012 emaili teel Lasnamäe Linnaosa Valitsusele, et on nõus pärandvara jagamise lepingu sõlmimisega avalduses toodud kujul. Võttes arvesse pärandavara kohta avaldatud andmeid on Lasnamäe Linnaosa Valitsus seisukohal, et pärandvara jagamine avalduses taotletud kujul on otstarbekas ning lapse huvides. Iseenesest on mõistlikum jagada vara nii, et lapsele kuulub 1/3 suurust mõttelist osa ühest kinnistust, kui et talle kuulub 1/18 mõttelist osa kõigist pärandvara hulka kuuluvatest kinnisasjadest ning muudest varadest. Pärandvara jagamisel avalduses toodud kujul jääb kinnistu aadressil XXX, Harjumaa alaealise K K, tema õe K K ja venna R K kaasomandisse ehk kuuluvaks ühe pere liikmetele, kes seda üheskoos kasutada saavad. Lähtudes eeltoodust Lasnamäe Linnaosa Valitsus leiab, et alaealise KK huve ei kahjusta pärandvara jagamine kaaspärijate vahel nii, et K K jääb 1/3 mõttelist osa hoonestatud kinnistust aadressil XXX, Harjumaa. Harju Maakohus 20.09.2012 kuulas telefoni teel ära K K. KK avaldas kohtule, et on teadlik oma vanaisa UK pärandvara jagamise kavast ja on sellega nõus, samuti saab 4 Kohtuasi 2-12-32285 ta aru pärandvara jagamise lepingu tagajärgedest. KK õpib . KK elab koos ema R K aadressil XXX Tallinnas. Kohtumääruse põhistus

§ 131

lg 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 187

p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust.

§ 187

kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelnevalt nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ega anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

§ 188

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut.

§ 206

lg 1 alusel peab eestkostja kaitsema eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning on

§ 207lg 1 kohaselt oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

Kohus leiab, et ei esine takistusi puudutatud isiku nimel tehingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek oma eestkostetava KK nimel tehingu tegemiseks so vanaisa UK pärandi jagamiseks kaaspärijate vahel. Taotletavad toimingud lähtuvad eestkostetava huvidest ja on tema õiguste kaitsmiseks vajalikud. Avaldaja – RK seaduslik esindaja, kellele kuulub tema eestkostetava KK isiku- ja varahooldusõigus, võib jagada UK pärandi viisil, et tema eestkostetavale K K jääb 1/3 mõtteline osa hoonestatud kinnitust asukohaga XXX, milline on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX. 5 Kohtuasi 2-12-32285 Menetluskulude jaotamine Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend eestkostetavate huvides ja kohus määras eestkostetavatele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et eestkostetavatele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda. Raivo Einula 6