lg 1 p 10 sõlmida V S ja AŠ ühiselt kuuluva pärandvaraga kaasomandi jagamise kokkulepe V S ja AŠ vahel tingimusel, et kaasomand jagatakse võrdselt - pärast pärandvara inventuuris nimetatud ja väljaselgitatud pärandvara koosseisu kuuluva vara jagamist tuleb juhul, kui jagamisel tekkivate reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade 1 Kohtuasi 2-12-28145 väärtusele, määrata lepingus rahaline tasaarvestus osade ühtlustamiseks.
) § 188 lg 1 p 10 sätestatu, so sõlmida alaealiste lastele ühiselt kuuluva pärandvara kaasomandi jagamise notariaalne kokkulepe, milleks ongi avaldajatel vaja kohtu nõusolekut. Samal arvamusel olid nii lastele menetluses määratud esindaja kui eestkosteasutuste esindajad. Alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas kohtule 29.10.2012 pärast istungit kirjaliku seisukoha, milles leidis järgmist. Avaldaja JJ esitas 17.08.2012 ja avaldaja J Z esitas 24.08.20112 kohtule avalduse nõusoleku saamiseks alaealistele lastele kuuluva ja isalt päritud pärandvara jagamiseks. 02.02.2012.a suri V S ja AŠ isa A S . Avaldaja JJ on V S ja avaldaja J Z on AŠ ema. 28.02.2012 esitasid AŠ ja V S pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse notarile. 23.05.2012 välja antud pärimistunnistuse kohaselt on AS pärijateks võrdsetes mõttelistes osades AŠ ja V S . 14.05.2012 on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus koostanud pärandvara nimekirja.
lõikes 1 sätestatu kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek ja seda ka
Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehingut, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.
lõikes 1 punktis 10 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida kaasomandi jagamise kokkulepet. 2
lõikes 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
lõige 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Asjaoludest nähtub, et nõusoleku andmine avaldajate poolt ettepandud pärandvara jagamisele on põhjendatud ja kooskõlas laste huvidega siis, kui vanemad saavutavad kokkuleppe pärandvara jagamise viisis, mille puhul kummalegi lapsele jääva jagatud pärandvara väärtus on võrdne. Juhul kui ühele lapsele jääva vara väärtus osutub suuremaks, peab teine laps tasuma rahalise kompensatsiooni ebavõrdsuse kaotamiseks. Laste huvide kaitseks ja nende seisukohtade väljendamiseks määratud esindaja arvamus on, et avaldused võib kohus rahuldada. Kuna pärandvara on laste kaasomandis võrdsetes mõttelistes osades, tuleb pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimisel lähtuda võrdsuse põhimõttest. Kaasomandi jagamisel kehtivaid asja jagamise sätteid kohaldatakse pärimisseaduse § 152 lg 3 kohaselt ka pärandvara jagamisel. Asja jagamist kaasomandi lõpetamisel reguleerib asjaõigusseaduse § 77, mille 1. lõike kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Pärimisseaduse § 152 lg 2 kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärimisseaduse § 152 lg 4 kohaselt jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel, Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Laste esindaja on seisukohal, et kohus võib anda kooskõlas
lõikes 1 punktis 10 sätestatuga nõusoleku sõlmida pärandvaraks oleva kaasomandi jagamise kokkulepe V S ja AŠ vahel tingimusel, et kaasomand jagatakse võrdselt - pärast pärandvara inventuuris nimetatud väljaselgitatud pärandvara koosseisu kuuluva vara jagamist tuleb juhul, kui jagamisel tekkivate reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata lepingus rahaline tasaarvestus osade ühtlustamiseks. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis leiab, et nõusoleku andmine vastavalt
lg 1 p 10 alaealiste seaduslikele esindajatele (so mõlema lapse emale) on põhjendatud. Kohus märgib, et kui kaasomandi jagamise kokkulepe on sõlmitud, alles seejärel võivad alaealiste seaduslikud esindajad, kui nad soovivad ja kui see on laste huvides, taotleda kohtult luba alaealisele kuuluva varaga tehingu tegemiseks.
lg 1 kohaselt peab vanemal lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lg 1 punktide 1-3 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.
p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust. 3 Kohtuasi 2-12-28145
kohaselt peavad vanemad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud ja leidnud kinnitust. Arvestades avaldajate poolt esile toodud avalduse põhjendusi, milliste kohaselt soovitakse saavutada esindatavatele (so alaealistele) kaasomandina kuuluva vara jagamise kokkulepe, on põhjendatud
§-st 188 lg-st 1 p-st 10 lähtuv nõusolek avaldajatele anda. Eelpool on kohus põhistanud käesoleva määruse resolutsiooni ja avaldab veendumust, et kohtumäärusega tehtud otsustus peab parimal viisil silmas alaealiste huve ja sellega saavutatakse eesmärk, mille nimel avaldajad kohtusse pöördusid. Kohus nõustub täielikult alaealistele menetluse ajaks riigi poolt määratud esindaja põhjaliku arvamusega, mille ta on esitanud kohtule vahetult pärast 29.10.2012 toimunud ärakuulamisi. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kõik menetlusosalised on 29.10.20122 toimunud istungil avaldanud, et nad ei soovi kohtumääruse peale edasi kaevata. Menetluskulude jaotamine Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealiste huvides ja kohus määras alaealistele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealistele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel avaldajate poolt tasutud riigilõiv aga avaldajate kanda. Raivo Einula Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.