Obsah (5)

§ 168§ 1741§ 174§ 173§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-10-5318 Tsiviilasi Maret Puusep

§ 168lg-st 2 ja 4 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Kostja on esitanud kohtule menetluskulude kandmist tõendavate dokumentidena advokaadibüroo Aivar Pilv arve 06.09.2010 ning maksekorralduse nimetatud arve, summas 18 000 krooni, tasumise kohta 06.09.2010. Arve kohaselt on E. Salundi kohustatud tasuma õigusabi eest 7 tunni 30 minuti ulatuses, tunnihinnaga 2000 krooni. Hageja oli seisukohal, et asjas kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna taotlus hagi tagasivõtmiseks oli esitatud enne asja kohtuliku arutamise algust ning hagi tagasivõtmise aluseks oli muuhulgas kostjapoolne ähvardus hageja suhtes. Hagejale on kostja menetluskulude hüvitamine raskendatud ka seetõttu, et ta on puudega pensionär, kelle igakuine sissetulek on vaid 3931 krooni. Kostja lepingulise esindaja tasu on ülemäära suur, kuna kostja esindaja poolt on koostatud vaid üks dokument ilma sisulist tööd tegemata. Osutatud õigusabi mahtu ei ole võimalik kindlaks määrata ilma arve esitamise aluseks oleva kliendilepinguta, kust nähtuks õigusabi osutamise sisulised asjaolud ja kokkulepitud tasu suurus. Kohus leidis, et E. Salundi taotlus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kostjat on tsiviilasja kohtumenetluses esindanud lepingulise esindajana vandeadvokaat ning kohtule on esitatud arve õigusabi eest summas 18 000 krooni. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 on kinnitatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad. Määruse § 1 lg 1 kohaselt varalise nõudega tsiviilasjas, mille hind on kuni 100 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 50 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on tulenevalt

§-st 124 lg 1 ja 2 94 010.60 krooni, seega ei ületa määruses kehtestatud piirmäära. 2 Kohtu arvates ei olnud esindaja kulu põhjendamatult suur või mittevajalik. Kostja lepinguline esindaja on koostanud kaks dokumenti (17.09.2010 kostja vastus hagile, 06.12.2010 kohtuistungil esitatud teesid, mis küll põhinevad paljudes varem esitatud õiguslikel argumentidel) ning võtnud osa ühest kohtuistungist, mistõttu tema arvel näidatud ajakulu 7 tundi 30 minutit tuleks lugeda põhjendatuks. Kuigi M. Puusepa avaldus hagi tagasivõtmiseks on dateeritud 02.12.2010, esitas ta selle alles 07.12.2010 toimunud eelistungi käigus. Hagejal oleks olnud võimalik kostja esindaja ajakulu vähendada, esitades oma avalduse kohtule enne 07.12.2010 toimunud eelistungit. Kohus leidis, et hageja vastuväide kohtukulude hüvitamise nõudele, mis põhineb sellel, et hagi tagasivõtmine on toimunud kartuses kättemaksu ees, on ainetu. Mingeid konkreetseid ähvarduse asjaolusid esile toodud ei ole ning väidetav ähvardus ei ole lähtunud kostjast. Kohtuistungil on hageja möönnud, et hagi tagasivõtmine on siiski tingitud asjaolust, et ta sai aru, et oleks pidanud varem seda asja ajama. Hageja pensioni suurus ei saa olla aluseks temalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks, sest isiku varanduslikku olukorda ei pruugi iseloomustada ainult tema igakuine sissetulek pensioni näol. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. M. Puusepp esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. detsembri 2010 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vähendatakse M. Puusepa poolt E. Salundile hüvitatavate menetluskulude suurust. Alternatiivsel palub M. Puusepp saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on advokaadibüroo Aivar Pilv poolt esitatud arve õigusabikulude kohta, kuid esitamata on arve aluseks olev kliendileping nr. T147-2010/TP. 06.09.2010 arves nr. 20101083 ei selgitata kostja esindaja tehtud toiminguid ning neid ei ole esitatud ka avalduses menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Samuti puudub toimikust kohustuslik kostjapoolne menetluskulude nimekiri (

§ 1741lg 1 teine lause).

Kostja ei ole esitanud kohtule 06.09.2010 kuupäeva kandva arve nr. 20101083 aluseks olevat pro forma arvet P-20100104 25.08.2010. Kogu asjaajamisest jääb selgusetuks, millise esitatud arve ja mille eest kostja esindaja kasseeris kostjalt sisse summa 18 000 krooni. Samuti on esitatud arves märgitud summa 18 000 krooni ülemäära suur, kuna kostja esindaja poolt koostati ainult üks dokument. Kostja esindaja poolt kohtuistungiks koostatud kirjalikud teesid kordavad juba varasemalt eelmenetluse käigus esitatud kostja seisukohti. Kuna advokaadibüroo Aivar Pilv on käibemaksukohuslane, siis tuleb

§ 174

lg 6 alusel lepingulise esindaja poolt nõutava õigusabikulu summast 18 000 krooni maha arvata käibemaksu osa 3000 krooni; 2) ei ole kohus arvestanud menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel hageja majanduslikku olukorda. Hageja ainukeseks sissetulekuks on pension 3 931 krooni, millest tuleb kanda igakuised elamiskulud. M. Puusepp on puudega pensionär, millega seoses tal kulub ravimitele ning puudest põhjustatud lisakuludele pidevalt raha. Kohtu poolt on kohtumääruses ebaõigesti hinnatud, et M. Puusepa ainukeseks sissetulekuallikaks olevat pensioni suurust ei saa arvestada asjaoluna, et vähendada temalt väljamõistetavate menetluskulude suurust. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. E. Salundi määruskaebusele ei ole vastust esitanud. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu
3. detsembri 2010 määruse resolutsiooni punkti 2 ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab, et menetluskulud maakohtus jäävad M. Puusepa kanda. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2010 määrus muutmata. Määruskaebuses on vaidlustatud Tartu Maakohtu
5. detsembri 2010 määrust resolutsiooni punkti 2 osas, s.o osas, millega määrati kindlaks M. Puusepa poolt E. Salundile hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 18 000 krooni, ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaid selles osas.
6. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus jätnud M. Puusepa hagi E. Salundi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata seoses hagi tagasivõtmisega.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Antud juhul jättis maakohus hagi läbi vaatamata ning

§ 173

lg 1 järgi oleks maakohus pidanud määruses märkima menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, kuid maakohus on vaidlustatud määruses määranud menetluskulud kindlaks rahaliselt. Sellega on maakohus rikkunud

§ 173lg-t 1 ning määruse resolutsiooni punkt 2 tuleb tühistada.

Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka

§ 1741

lg 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus ei ole teinud

§ 1741

lg-s 1 nimetatud määrust ning seetõttu puudus alus määruses määrata hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 7. Ringkonnakohus määrab

§ 173lg 1 alusel menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Vastavalt

§ 168

lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Antud juhul ei tulene

§ 168lõigetest 3-5 teisiti ja seetõttu tuleb jätta menetluskulud maakohtus M.

Puusepa kanda.

§ 174

lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna kostja ei ole asjas esitanud

§ 174

lg 3 kohast avaldust, siis juhul, kui ta soovib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, peab ta esitama vastava avalduse maakohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

1. M. Puusepp esitas 25.02.2011 Tartu Ringkonnakohtule taotluse täiteasjas nr 186/2011/219 täitemenetluse lõpetamiseks või peatamiseks. Samuti palus hageja taotluses vabastada temale kuuluva kinnistu (registriosa 198640, XXX ) aresti alt ja esitada avaldus kinnistul lasuva keelumärke kustutamiseks või kohustada seda tegema kohtutäitur Reet Rosenthali. Ringkonnakohus jätab esitatud taotluse tähelepanuta, sest see ei ole seotud käesolevas asjas esitatud määruskaebuse läbivaatamisega, ning tagastab esitatud taotluse koos lisadega 4 määruskaebuse esitajale. Ühtlasi ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui M. Puusepp soovib täitemenetlust peatada, on tal võimalik esitada TMS § 45 alusel vastav avaldus maakohtule, kuid tal ei ole võimalik esitada koheselt vastavat avaldust ringkonnakohtule. Taotlusele lisatud materjalidest nähtub, et M. Puusepp on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Juhul, kui kohtutäitur teeb avalduse lahendamisel avaldajale ebasoodsa otsuse, on M. Puusepal õigus TMS § 218 alusel esitada maakohtule kaebus kohtutäituri otsuse peale. Samuti on M. Puusepal võimalik oma õiguste kaitseks esitada TMS § 221 kohaselt sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamise hagi.
2. Kuna määruskaebus rahuldatakse, siis tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta menetluskulud ringkonnakohtus E.

Salundi kanda. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 5 Viivi Tomson