Obsah (7)

§ 187§ 407§ 367§ 162§ 173§ 1741§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-26380 Tsiviila

§ 187lg 6).

Asjaolud Swedbank AS (edaspidi hageja), E. K. (edaspidi laenusaaja) ja Ülo Veikolainen (edaspidi kostja) sõlmisid 12.12.

1. a kaaslaenusaajatena laenulepingu nr *, mille kohaselt andis hageja laenusaajale ja kostjale laenu summas 43 744 eurot korteriomandi asukohaga * ostmiseks. Vastavalt lepingule kohustus kostja hagejale tasuma laenusumma osamakseid ning intressi iga kuu
2. kuupäevaks. Tulenevalt lepingu tüüptingimustest oli hagejal õigus kostjalt nõuda varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga * (reg osa *) põhisummas 890 000 krooni (56 881,37 eurot). Laenusaaja ja kostja lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud ning seepärast saatis hageja 14.06.
3. a laenusaajale ja kostjale lepingu ülesütlemisteatise. Laenusaaja ja kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles 06.07.
4. a lepingu ennetähtaegselt üles. 07.07.
5. a seisuga oli laenusaaja ja kostja võlgnevus hageja ees lepingust nr * 39 466,83 eurot. 25.07.2011 esitas hageja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks. Vara müüdi kordusenampakkumisel kohtutäituri vahendusel 18 400 euroga, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Laenulepingu nr * katteks laekus 16 412,37 eurot. Vara müügist saadud summa ei katnud lepingust tulenevat võlgnevust ning laenusaajal ja kostjal jäi hagejale tasumata 26 461,76 eurot. Kostja tasus hagejale 13.06.2012 100 eurot, misjärel jääb nõutavast summast 15 000 eurot tasuda veel 14 900 eurot. 01.07.
6. a seisuga on lepingust nr * tulenev võlgnevus seoses nõude vähendamisega 14 900 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest. 25.05.2012 sõlmis E. K. notariaalse võlatunnistuse. 09.07.
7. a. esitas hageja kostja vastu hagiavalduse Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumajja. 13.07.
8. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 01.08.2012 on menetlusdokumendid kostjale Soomes kätte toimetatud. Kostja hagiavalduse vastuväidet esitanud ei ole. 2 KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 09.07.

1. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-4/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, siis tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 14 900 eurot. Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud: poolte vahel 12.09.
2. a sõlmitud laenuleping nr * /tlk 5-10/; hüpoteegi seadmise lepingu /tlk 11-22/; 14.06.2011 kostjale saadetud ülesütlemiskirja /tlk 23-24/; 14.06.2011 E. K.’le saadetud ülesütlemiskirja /tlk 2526/; 10.04.2012 kostjale ja E. K.’le saadetud teatise /tlk 27-28/; täitedokumendid /tlk 29-38/ ja lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 39-40/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. 3 VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 65 lg 1 ja 4 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Ülo Veikolainen’ilt hageja Swedbank AS kasuks välja mõista võlgnevus summas 14 900 eurot. Samuti kuulub Ülo Veikolainen’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt (14 900 eurot) alates hagi esitamisest (09.07.2012) kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 4

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 700 eurot /tlk 41, 75/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 700 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 5