lg 2 alusel ning mõistis AS-lt EVR Infra Tõnu Veeremaa kasuks välja hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 1259,24 eurot. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Tõnu Veeremaa esitas 30.12.2009 Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse AS EVR Infra vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning saamata jäänud töötasu ja hüvitise saamiseks. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis 10.02.2010 otsusega T. Veeremaa avalduse rahuldamata. T. Veeremaa esitas 09.03.2010 maakohtule avalduse, milles palus avaldus läbi vaadata hagimenetluse korras. Viru Maakohtu 28.02.2011 määruse alusel on T. Veeremaa esindajaks määratud riigi õigusabi korras vandeadvokaat Margus Viira. Vandeadvokaat M. Viira esitas oma seisukohad ja hageja nõude kohtuistungil 07.04.2011 suuliselt ning need on protokollitud. Hageja palus tuvastada kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ning mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis kolme kuu keskmise kuupalga ulatuses. Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemine 04.12.2009 töölepingu seaduse (
) § 88 lg 1 p 3 alusel ei ole põhjendatud. Ülesütlemisteate kohaselt on tööandja hagejat hoiatanud 07.10.2009 2 korraldusega nr 3-18/2879-1, kuid hageja sellest järeldusi ei teinud. Hageja jättis esitamata haiguslehe, mille esitamiseks oli Virumaa halduspiirkonna hooldusjuht H.K. andnud korralduse. Hageja ei ole tööandja korraldusi eiranud, sest esitas haiguslehe nädala jooksul tööle asumisest. Hagejal oli seadusest tulenevalt õigus haiguslehte esitada kuni 90 päeva.
Veeremaa kasuks hüvitise kahe kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 1259,24 eurot. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud tööleping nr H-422 02.01.
lg 2 p 10 kohaselt on töötaja kohustatud teavitama tööandjat esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja teavitas töödejuhatajat haiguslehele jäämisest. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lg 4 sätestab, et tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjale haiguslehe esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast. Sama seaduse § 122 lg 5 kohaselt maksab tööandja haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt haiguslehe kohene mitteesitamine oleks takistanud kostjal hagejale haigushüvitise väljamaksmist või et tööandja oleks sattunud hageja käitumise tõttu selle maksmisel viivitusse. Kohus leidis, et vaatamata asjaolule, et kostja hoiatas 07.10.2009 hagejat töökohustuste rikkumise eest, ei ole hageja poolt haiguslehe kohene esitamata jätmine selliseks töökohustuse oluliseks rikkumiseks, mis välistaks töösuhte jätkumise, ning sellest tulenevalt tuleb töölepingu ülesütlemine tööandja poolt lugeda ebaproportsionaalseks ja
Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. 3 Kostja on taotlenud, et juhul, kui töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetataks leping alates 04.12.2009, mis oli hageja viimaseks tööpäevaks. Hageja ei ole märgitud taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus leidis, et seoses ülesütlemise tühisusega tuleb poolte vahel sõlmitud tööleping lugeda lõppenuks
Hageja käitumine kuulub aga tulenevalt
lg-st 1 arvestamisele hüvitise suuruse määramisel, milline ei peaks olema seaduses sätestatud maksimumsuuruses, milleks on kolm keskmist kuupalka. Mõistlikuks on hüvitis kahe keskmise kuupalga ulatuses, s.o 1259,24 eurot. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja keskmiseks töötasuks oli 629,62 eurot kuus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
23.11.2009 tööle tulles ei esitanud töötaja vaatamata korduvatele palvetele ei haiguslehte ega selle koopiat. Samas käitus hageja oma vahetu juhi suhtes üleolevalt ja ebaviisakalt, sh kasutas väljendit: „Teile lollakatele ei peagi seda andma!“ Arvestades hageja ebaviisakat ja provotseerivat käitumist palus hooldusjuht H.K. hagejal kirjalikult vastata töölt puudumise kohta ja esitada haigusleht. Selle tööandja korralduse jättis hageja täitmata ja pärast hooldusjuhi kabinetti olukorda arutama kutsumist, kus hageja jätkas oma ebaviisakat käitumist, näitas ta hooldusjuhile lõpuks eemalt paberit, mis hageja väitel oli haigusleht. Alles siis sai tööandja eeldada, et 09.11.2009 kuni 22.11.2009 võis hageja puududa töölt haigestumise tõttu, mistõttu on meelevaldne kohtu seisukoht, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja teavitas töödejuhatajat haiguslehele jäämisest; 2) ei ole kohus võtnud seisukohta kostja teiste väidete osas ega hinnanud tunnistaja ütlusi. Ülesütlemisteatest tuleneb, et töötaja on pikemat aega käitunud oma vahetute juhtidega ebaviisakalt ja üleolevalt, jätnud täitmata nende antud ülesanded ning pingestanud töötamisel brigaadis viimaste mikrokliimat niivõrd, et kaastöötajad on avaldanud soovi mitte hagejaga samas brigaadis töötada. Oma käitumisega vähendas töötaja kogu struktuuriüksuse kollektiivi töövõimet. Eeltoodu nähtub tunnistaja H.K. ütlustest, mille kohaselt hageja ei allunud töökorraldustele ja rikkus töödistsipliini. Tema eksimuste pärast sai määratud talle karistus ja seletuskirju kirjutatud. Ta lahkus ilma loata töökohalt, ei täitnud E.J. korraldusi, ei olnud nõus minema töötsooni ohuvestiga. Ta ei soovinud töökorraldustele alluda, otsis ettekäändeid, et oma asju ajada. Hageja ebaviisakas käitumine seisnes kolleegidesse üleolevas suhtumises, ta nimetas tööjuhi korraldusi rumalusteks, lollusteks, kasutas ka ebatsensuurseid sõnu, nt lollidele ei näita haiguslehte. Olukord oli kogu aeg pingeline. Tema protestimiste pärast viibis väljumine mõnikord tund. Ta proovis vaidlustada tööülesandeid, et neid mitte täita või endale mugavamaks teha. Ta provotseeris tööjuhti endast välja minema. Tunnistaja H.K. ütluste kohaselt nüüd enam selliseid probleeme ei ole, töö läheb ladusalt. Töölepingu ülesütlemise aluseks võttis kostja ka hageja käitumise ning suhtlemise kostja esindajate ja kolleegidega, käskudele mitteallumise, provokatiivse käitumise ja töökäskude omavolilise muutmise; 3) võib tööandja tulenevalt
§-st 85 ja §-st 87 töölepingu üles öelda ainult erakorraliselt ning seda töölepingu seaduses sätestatud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks loeb töölepingu seadus, samuti võlaõigusseadus mistahes põhjust, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.
lg 1 p 3 kohaselt on selliseks põhjuseks asjaolu, et töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Ülesütlemisavalduses on põhjalikult kirjeldatud ülesütlemiseni viinud 4 asjaolusid, samuti asjaolusid, mida arvesse võttes otsustati lõpetada töösuhe päevapealt. Seega avaldus vastab seaduse nõuetele, sh on järgitud
lg-s 2 sätestatud põhjendamise kohustust; 4) on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² lg 4 järgi töötajal õigus esitada tööandjale haigusleht 90 kalendripäeva jooksul, samas hageja üldiste kohustuste hulka kuulub ametijuhendist, hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, teistest VÕS §-s 23 loetletud alustest,
§-dest 15 ja 16 tulenevalt õigel ajal ja täpselt tööandja korralduste täitmine. Tööandja nõudis töötajalt korduvalt, et töötaja esitaks haiguslehe, mis oli muuhulgas vajalik tööajatabeli täitmiseks, kuid vaatamata asjaolule, et haigusleht oli töötaja valduses, provotseeris hageja tööandja esindajat ning eiras juhi korraldusi. Korraldus tulenes töölepingust, ametijuhendist ja töösisekorraeeskirjast (
). Ebaõige on kohtu tuvastatu, et hagejale ei ole tutvustatud töösisekorraeeskirja. Hagiavalduses väitis hageja, et koostatud ja kinnitatud töösisekorraeeskirjad ei ole tema jaoks seoses nende vananemisega kehtivad, millest on alust järeldada, et hagejale on töösisekorraeeskirja tutvustatud. Hageja käitumine ei olnud kooskõlas hea usu ega mõistlikkuse põhimõttega ning arvestades hageja varasemat käitumist, oli ainuvõimalik hagejaga koheselt töölepingu ülesütlemine; 5) on kohus vääralt kohaldanud TsMS § 162 lg-t 1. Hageja loobus enamusest oma nõuetest kostja vastu – a) välja nõuda kostjalt saamata jäänud lisatöötasu maikuu eest 750 krooni ja oktoobrikuu eest 2000 krooni; b) välja nõuda saamata jäänud töötasu kuni töölepingu lõpetamiseni
lg 2 alusel alates detsembrist kuni käesoleva ajani ja c) välja nõuda saamata jäänud kahe puhkusepäeva tasu
lg-s 1 ja §-s 108 sätestatud saamata jäänud töö- ja puhkusetasu hüvitamisega kuni ennistamise kuupäevani ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 2009 mai eest 750 krooni ja oktoobri eest 2000 krooni. Apellant palub ringkonnakohtul anda õiguslik hinnang võrdse kohtlemise seaduse alusel ja mõista saamata jäänud 2000 krooni välja H.K. Alternatiivselt on hageja nõus, kui kohus lõpetab töölepingu kohtuotsusega tööle ennistamise kuupäevast, s.o kohtuotsuse tegemise kuupäevast. Kohtuväline kokkulepe on endiselt jõus: kui kostja tasub hagejale saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu kuni tööle ennistamise kuupäevani. Juhul kui ringkonnakohus otsustab tsiviilasja läbi vaadata kohtuistungil, palub apellant ta vande all üle kuulata ning samuti kuulata tunnistajatena üle kostja töötajad H.V. , R.N. , T.L. ja R.N. (tunnistajad teavad rääkida kostja suhtumisest hagejasse ja hagejast vabanemise ettevalmistavast tegevusest). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti kohaldanud
lg 2 ega ole põhjendanud, miks hagejat ei ennistatud tööle ning miks ei kohaldatud
Hageja ei ole loobunud saamata jäänud lisatöötasu nõudest 2009 mai eest 750 krooni ja oktoobri eest 2000 5 krooni ega nõudest saamata jäänud töötasu saamiseks kuni tööle ennistamiseni (keskmine päevatasu 30,68 eurot) ja sellega seoses ka puhkusetasu nõudest; 2) oli tsiviilasja kohtulik menetlus ühekülgne ja tendentslik kostja kasuks. Kohtunik avaldas oma kostjat soosiva seisukoha eelotsustuse näol enne kohtuistungi avamist kohtusaali sisenedes, öeldes, et tööle ennistamisest ei saa juttugi olla, kuna tsiviilasi on nii kaua veninud. Kohus jättis tähelepanuta hageja nõude olla üle kuulatud vande all ning ei kutsunud kohtuistungile hageja taotletud tunnistajaid, samas võimaldati kostjal kutsuda kohtuistungile tunnistajana tööandja esindaja H.K.; 3) ütles tööandja ebaseaduslikult töölepingu üles 04.12.2009, mis oli hageja viimaseks tööpäevaks. Kohus tunnistas töölepingu ülesütlemise tühiseks, mistõttu loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud, kuid lõpetas kohtuotsusega töölepingu alusetult 04.12.2009, s.o enne viimast tööpäeva. Alusetu on kohtu väide, et hageja ei esitanud vastuväiteid kostja taotlusele lõpetada tööleping alates 04.12.2009, sest hagejal ei võimaldatud kohtuistungil vastuväiteid või taotlusi esitada, rikkudes ärakuulamise nõuet; 4) ei ole kohus põhjendanud konkreetselt, millistel asjaoludel on vähendatud hüvitise suurust, õige ei ole piirdumine üldsõnalise märkusega hageja käitumise arvestamisest. Jääb mulje, et kohus karistas hagejat „halva käitumise“ eest, milleks on kohtuvaidlus tööandjaga ja oma seaduslike huvide kaitsmine. Arvestamata on jäetud kostja tegevus – töölepingu ebaseaduslik ülesütlemine, töötaja diskrimineerimine, alavääristav, ebaviisakas, ebaõiglane ja provotseeriv suhtumine. Töölepingu ülesütlemine oli kostja kättemaks vastuseks hageja küsimustele tööandja õigusvastase tegevuse kohta. Kostja on rikkunud
§-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus ei ole arvestanud tõendeid hageja diskrimineerimise osas. Kohus jättis hindamata tööandja poolt allkirjastamata tagasiulatuva telefonikorralduse 04.11.2009 nr 3-1.9/697-1 lisatasu-väärtuspalga vähendamise osas. Hageja haiguslehele jäämine oli telefonitsi kinnitatud, seda tunnistas H.K. töövaidluskomisjonis. Haigusleht esitati õigeaegselt jooksva kuu sees. Hagejat ei ole tutvustatud töösisekorraeeskirjaga. Töösisekorraeeskiri on kehtestatud
lg 2 p 1 ja 2 hagejalt töölepingus mitte kokkulepitud töö tegemist ning seda tasustamata. Tööandja sellised korraldused on vastuolus töötajate huvidega, õigustega ja hea usuga ning
lg-tes 1, 2, 3 sätestatud tööandja korralduse sisuga; 5) on hageja korduvalt kirjutanud töölepingu ülesütlemise ettevalmistavast perioodist, repressioonidest ja valesüüdistustest H.K. poolt. Töölepingu ülesütlemist hakati ette valmistama kaheksa kuud varem, hakates fabritseerima alusetuid korraldusi ja hoiatusi. Tegelik põhjus peitub kättemaksus kostja juhtkonnale saadetud piltide eest, kus töödejuhataja H.J. on ametiautoga oma kartulipõllul ja sauna ehitusel. Kaheksa kuud enne töölepingu ülesütlemist süüdistas tööandja hagejat ettevõtte saladuste reetmises keskkonnaametile, mis vormistati üldsõnaliselt töösisekorra rikkumisena. Süüdistus ei vastanud tõele ja hiljem kostja loobus sellest. Kuus kuud enne ülesütlemist keelati hagejal osaleda XXXX täiendkursustel ja vähendati töötasu XX kategooria XXXX kursustel osalemise eest. Viis kuud enne ülesütlemist levitati kolmandatele isikutele hageja tervisetõendit delikaatsete isikuandmetega, hageja alavääristamise ja provotseerimise eesmärgil väitega, et hageja ei tohi töötada kõrgustes. Kolm kuud enne ülesütlemist ilmus XXXX tööpakkumise kuulutus ajalehes „Kuulutaja“, kuigi pädevusega XXXX oli olemas. Iga nädal koguti igasuguseid seletuskirju. Kohtuistungil käsitleti lisaks järgmisi kostja poolse diskrimineeriva käitumise fakte, mida kohtuotsuses pole kajastatud: kaks kuud enne töölepingu ülesütlemist saadeti kostja peakorterist hagejale saatekiri korralise töötervishoiu meditsiinikomisjoni läbimiseks, kuid 6 saatekirja hagejale ei väljastatud. Kolm kuud enne ülesütlemist korraldas H.K. skandaali amortiseerunud tööriietega, lipsuga, katkiste tõmblukkudega, nööpidega, redeliga. Tööriiete korrashoid on tööandja kohustus. Kaks kuud peale töölepingu ülesütlemist sai hageja teada järjekordsest valekaebusest, kaebuse kirjutaja V.V. puudusid hagejal tööalased suhted. Kostja on esitanud menetluses pidevalt uusi süüdistusi: näiteks poolteist aastat pärast töölepingu ülesütlemist esitas ta uue süüdistuse helkurvestist. Kostja valduses on pildid, kus hageja on helkurvestis ja lipsuga; 6) jättis kohus tähelepanuta, et hageja nõudis hagiavalduses kostja tegevusele õiguslikku hinnangut võrdse kohtlemise seaduse alusel ja H.K. personaalse karistuse määramist; 7) sätestab
Kostja ütles lepingu üles 04.12.
Veeremaa kasuks välja hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses 1259,24 eurot, on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on seejuures andnud hinnangu kõikidele tõenditele, kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebustes esitatud põhjendus ei anna alust selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks. 10.1. Ülesütlemisteatest nähtuvalt ütles tööandja T. Veeremaaga sõlmitud töölepingu üles
Nimetatud sättest tulenevalt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve 8 järgides eeldada töösuhte jätkumist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Seega eeldab erakorraline ülesütlemine
lg 1 p 3 alusel mõjuva põhjuse olemasolu ning vaidluse korral peab tööandja tõendama, et rikkumine oli piisavalt kaalukas ning seotud olulise lepingu rikkumisega. Rikkumisele hinnangu andmisel tuleb arvestada muu hulgas seda, et selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes eeldada töösuhte jätkumist. Ülesütlemisteate kohaselt oli ülesütlemise põhjuseks asjaolu, et 23.11.2009 tööle tulles ei esitanud T. Veeremaa vaatamata korduvatele palvetele haiguslehte ning käitus seejuures enda vahetute juhtide suhtes ebaviisakalt ja üleolevalt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et T. Veeremaa esitas haiguslehe mitte oma vahetule juhile, vaid sekretärile ning haiguslehe kohene esitamata jätmine vahetule juhile ei põhjustanud tööandjale raskeid tagajärgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelkirjeldatud rikkumine ei ole käsitletav töökohustuse olulise rikkumisena, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks
AS EVR Infra apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. T. Veeremaa on maakohtu istungil kinnitanud, et ta teatas töödejuhataja J. enda haigestumisest. Nimetatud hageja väidet ei ole tööandja ümber lükanud ning seetõttu ei ole põhjendatud AS EVR Infra apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on jätnud arvestamata hageja poolt
Õige on AS EVR Infra apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et ülesütlemisteates märgitud T. Veeremaa ebaviisakas ja üleolev käitumine oma vahetute juhtidega on tõendatud tunnistaja H.K. ütlustega. Samas ei saa ka töötaja ebaviisakat käitumist käsitleda mõjuva põhjusena, mis annaks aluse tööleping erakorraliselt üles öelda
Kui ei esine mõjuvat põhjust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis ei ole iseseisvat tähendust sellel, kas töötajat oli eelnevalt hoiatatud või mitte. Ülaltoodut arvestades ei ole põhjendatud AS EVR Infra apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused selle kohta, et esines mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks
10.2. Kehtiva
regulatsioon ei näe erinevalt varemkehtinud
§-s 117 sätestatud regulatsioonist ette töötajale õigust nõuda ülesütlemise tühisuse korral tööle ennistamist. Tulenevalt
lg-st 2 lõpetab kohus töötaja või tööandja taotlusel töölepingu ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ning töötajal on õigus hüvitisele vastavalt
Lisaks sätestab
lg 3, et kui töötajale on määratud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud hüvitis, ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni. Kuivõrd maakohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, tööandja taotles töölepingu lõpetamist ning töösuhte jätkumine on võimalik ainult mõlema poole nõusolekul, siis lõpetas maakohus põhjendatult töölepingu
Sellest tulenevalt on põhjendamatu T. Veeremaa apellatsioonkaebuses esitatud taotlus
alusel tema tööle ennistamiseks ja töötasu väljamõistmiseks kuni tööle ennistamiseni või alternatiivselt töölepingu lõpetamiseks kohtuotsuse tegemise kuupäevast.
lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidlusorgan lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid ning mõlema poole huve. Maakohus mõistis T. Veeremaale välja hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. T. Veeremaa leiab apellatsioonkaebuses, et talle tuleks hüvitis välja mõista kolme kuu 9 keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise suurendamist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses põhjendab T. Veeremaa sellega, et tema arvates karistas maakohus teda selle eest, et ta algatas kohtuvaidluse tööandjaga ning arvestamata on jäetud tööandja ebaõiglane suhtumine temasse. AS EVR Infra seisukohast nähtuvalt võiks hüvitise suurus töölepingu ülesütlemise tühisuse korral olla 63,91 eurot (1000 krooni). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt hagejale väljamõistetud hüvitise suuruse (hageja kaks keskmist kuupalka) muutmiseks puudub alus. Tulenevalt
lg-s 2 märgitust arvestatakse hüvitise suuruse määramisel eelkõige töölepingu ülesütlemise asjaolusid ning
lg-st 2 ei tulene kohtule kohustust mõista välja hüvitis alati töötaja kolme keskmise töötasu ulatuses. Maakohus on hüvitise väljamõistmisel võtnud arvesse T. Veeremaa käitumist töölepingu ülesütlemise asjaoludega seoses, mitte seoses sellega, et T. Veeremaa algatas kohtuvaidluse tööandjaga oma õiguste kaitsmiseks. T. Veeremaa apellatsioonkaebuses märgitud viimatinimetatud seisukoht on põhjendamatu. Maakohus on tuvastanud, et T. Veeremaa jättis täitmata oma vahetu juhi seadusliku korralduse esitada pärast töövõimetuse lõppemist kohaselt haigusleht ning käitus vahetute juhtidega töökohustuste täitmisel ebaviisakalt ning need asjaolud olid aluseks hüvitise väljamõistmisel kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Töölepingu ülesütlemise asjaoludega ei ole kooskõlas tööandja seisukoht hüvitise väljamõistmiseks 63,91 euro ulatuses. T. Veeremaa seisukoht, et tööandja on töölepingu ülasütlemisel rikkunud
§-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, ei ole kooskõlas esitatud tõenditega ning seetõttu põhjendamatu. Apellatsioonkaebuste põhjendustest ei nähtu, milliseid mõlema poole huve ei ole maakohus hüvitise väljamõistmisel arvestanud. Seetõttu puudub alus maakohtu poolt väljamõistetud hüvitise muutmiseks. 10.3. Maakohtu istungi protokollist (I kd, t.l 188) nähtub, et kostja ei nõustunud hageja vande all ülekuulamisega. Tulenevalt TsMS §-st 268 oleks saanud maakohus T. Veeremaad vande all üle kuulata siis, kui teine pool oleks sellega nõustunud. Seetõttu ei ole põhjendatud T. Veeremaa apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus jättis põhjendamatult teda vande all üle kuulamata. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei ole tööandja hagejaga töölepingu ülesütlemisel rikkunud
§-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet ning kuna hagi on esitatud AS EVR Infra vastu, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta T. Veeremaa taotluse mõista H.K. tema kasuks välja 2000 krooni. Kuna
ei näe töölepingu ülesütlemiseks ette etteteatamise tähtaegu, siis ei ole asjakohane T. Veeremaa tuginemine
§-s 97 märgitud etteteatamise tähtaegadele. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel saab kohus anda hinnangu töölepingu ülesütlemise teates märgitud põhjendustele. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased T. Veeremaa apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud, milliseid ei ole märgitud ülesütlemisteates ning millised väidetavalt olid tööandjale aluseks temaga töölepingu ülesütlemisel. Ringkonnakohus jätab nimetatud asjaolud tähelepanuta. 11. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 10 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.