Obsah (6)

§ 187§ 407§ 231§ 367§ 162§ 1741

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26. juuni 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviil

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr 10220034796011(AS SEB Pank) või pangakontole nr 221023778606 (Swedbank AS) või pangakontole nr 333416110002 (Danske Bank A/S Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1. Kohtuotsuse kirjeldav osa 1.
2. KÜ XXX(hageja) esitas 10.02.2012 kohtule hagiavalduse NP(kostja) vastu (tl-d 1-83). Kohus võttis hagiavalduse 13.02.2012 kohtumäärusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest (tl 86). Kostja sai hagiavalduse koos lisadega ja 13.02.2012 kohtumääruse kätte 21.05.2012 (tl 108). Kostja kohtule hagi vastust esitanud ei ole. Hagiavalduses sisaldus hageja taotlus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vasta (tl 6). Hageja esitas hagiavalduse lisana kohtule menetluskulude nimekirja (tl 80). 1.
3. Hagiavalduse kohaselt olid hagi aluseks olevad asjaolud järgmised. Kostjale kuulub kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud korteriomand, mis moodustab XXX mõttelist osa XXX asuvast kinnistust (tl 1). Kostja ei ole tasunud KÜ majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest ning seisuga 01.02.2012 moodustab tema põhivõlg hageja ees 769,65 eurot (tl 1). XXX elamu kuulub hageja KÜ koosseisu ja kõik XXX korteriomanikud on hageja liikmed. Hageja põhikirja punkti 3.2.1 kohaselt on KÜ otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja majanduskulude kandmise kohta kõigile KÜ 2 liikmetele kohustuslikud. Hageja põhikirja punktidest 3.2.3 ja 4.2 tuleneb kostja kohustus tasuda korteriomandi mõttelise osade majandamise kulude eest (tl 2). Põhikirja punktide 5.3.4, 4.2 ja 5.3.5 kohaselt on remondifondi suurus 0,256 eurot üldpinna ruutmeetri kohta. Kostja viivisevõlg on 19,45 eurot (tl 4). 1.
4. Hagi ese on hagiavalduse kohaselt järgmine. Hageja palub kohtul (tl 6): 1.3.
5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus 769,65 eurot ja viivised 19,45 eurot, kokku 789,10 eurot. 1.3.
6. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt 769,65 eurot kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest. 1.3.
7. Menetluskulud summas 311,73 eurot jätta kostja kanda. 1.3.
8. Teha tagaseljaotsus, kui kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole vastanud hagiavaldusele. 1.
9. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetlusega seoses kulusid 311,73 eurot, mis koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust (tl 80).
10. Kohtuotsuse põhjendav osa Esmalt lahendab kohus tagaseljaotsuse tegemise lubatavuse küsimuse (punkt 2.1), seejärel selgitab kohus välja hageja esitatud faktilised väited, millised loetakse kostja poolt omaksvõetuks (punkt 2.2), seejärel otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ning kas hagi kuulub rahuldamisele (punkt 2.3). Lõpuks määrab kohus asjas kindlaks menetluskulude jaotuse (punkt 2.4). 2.
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab: „Kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.“

§ 407

lg 5 sätestab: „Tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui: 1) kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg; 2) kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest; 21) kostja on vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks; 22) hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, muu hulgas juhul, kui asi ei allu sellele kohtule; 3) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud“. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist (tl 6). Eeltoodust tulenevalt on kohtul vastavalt

§ 407

lg-le 1 õigus lahendada asi tagaseljaotsusega, kui ei esine tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kostja sai hagiavalduse koos lisadega ja menetlusse võtmise määruse kätte 21.05.2012 (tl 108). Kuivõrd hagi koos lisadega toimetati kostjale kätte välisriigis, oli hagile vastamise tähtaeg 28 päeva alates hagi koos lisadega kättesaamisest. Hagile vastamise tähtpäev oli seega 11.06.2012. Kostja hagile eelnimetatud tähtaja jooksul vastanud ei ole. Kõnealune tähtaeg ei ole hagile vastamiseks liiga lühike. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest, kostja ei ole taotlenud vastuse esitamise tähtaja jooksul riigi õigusabi ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kohus on hagi võtnud õigesti menetlusse. Eeltoodust 3 tulenevalt ei esine

§ 407lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Seega on kohtul õigus lahendada asi tagaseljaotsusega. 2.2.

§ 407

lg 1 sätestab: „Kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.“

§ 231

lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

§ 407

lg-st 1 ja § 231 lg-st 2 tulenevalt vabaneb hageja tõendamiskoormisest hagi aluseks olevate asjaolude osas ja need loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus peab välja selgitama, millised faktiväited on hageja esitanud, et kohus saaks kindlaks teha, kas hagi on õiguslikult põhjendatud. Hageja on esitanud järgmised hagi aluseks olevad väited: - Kostjale kuulub kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud korteriomand, mis moodustab XXX mõttelist osa XXX asuvast kinnistust. - Kostja ei ole tasunud KÜ majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest ning seisuga 01.02.2012 moodustab tema põhivõlg hageja ees 769,65 eurot. - XXX elamu kuulub hageja KÜ koosseisu ja kõik XXX korteriomanikud on hageja liikmed. - Hageja põhikirja punkti 3.2.1 kohaselt on KÜ otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja majanduskulude kandmise kohta kõigile KÜ liikmetele kohustuslikud. Hageja põhikirja punktidest 3.2.3 ja 4.2 tuleneb kostja kohustus tasuda korteriomandi mõttelise osa majandamise kulude eest. Põhikirja punktide 5.3.4, 4.2 ja 5.3.5 kohaselt on remondifondi suurus 0,256 eurot üldpinna ruutmeetri kohta. - Viivisevõlg on 19,45 eurot. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 ja § 231 lg-le 2 loeb kohus eelnimetatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks ja faktiväidetes välja toodud asjaolud kohtu poolt tuvastatuks. 2.

1. Hageja on KÜ. Kostja on KÜ liige. Kostja võlgneb hagejale majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest 769,65 eurot. KÜ seaduse (KÜS) § 4 lg 2 sätestab: „Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse KÜ põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja KÜ liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord“. Hageja põhikirja punktidest 3.2.3 ja 4.2 tuleneb kostja kohustus tasuda korteriomandi mõttelise osa majandamise kulude eest. Kostja on võtnud omaks väite, et hageja põhikirjas sisaldub punkt, milles on sätestatud KÜ liikme kohustus tasuda korteriomandi mõttelise osa majandamise kulude eest. Seetõttu on kostjal kohtu hinnangul lepingust (hageja põhikiri) tulenev raha tasumise kohustus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole täitnud lepingust (hageja põhikiri) tulenevat kohustust tasuda hagejale majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. 4 VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole tasunud hagejale majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Seega on võlausaldajal vastavalt VÕS § 101 lg-le 1 ja VÕS § 108 lg-le 1 õigus nõuda nimetatud kohustuse täitmist, s.t raha tasumist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus tuleb majandamiskulude hüvitamise ja kommunaalteenuste eest tasumise nõuetes rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 769,65 eurot. 2.3.
2. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. KÜS § 7 lg 4 sätestab: „Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib KÜ juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates“. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 19,45 eurot. Kostja on viivisevõla suuruse omaksvõtnud. Seega kuulub hagi viivisenõude osas rahuldamisele. Kohus mõistab viivise kostjalt hageja kasuks välja. 2.3.
3. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
4. jaanuari ja
5. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 367

kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist protsendina põhinõudelt 769,65 eurot kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest. Kostja on omaksvõtnud raha tasumise kohustuse täitmisega viivitamise. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt 769,65 eurot kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest. 2.4.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse kõigi hageja esitatud nõuete osas. Eeltoodust tulenevalt tehti otsus kostja kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas hagiavalduse lisana menetluskulude nimekirja. Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on menetluskulude suuruseks 311,73 eurot, mis koosneb hageja tasutud riigilõivust 191,73 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 120 eurot. Kohus määrab hüvitatavate 5 menetluskulude rahaliseks suuruseks 311,73 eurot ja mõistab hüvitatavad menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. Toomas Ventsli kohtunik 6