KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2012, Tallinn Haldusasja nu
) § 65 lg-d 1 ja 2 ja § 67 lg-d 1 ja 2. Kuna tolliagent esindab suhetes tolliga isikut, kes kaupu impordib või ekspordib, ei ole tollivõlaks oleva maksukohustuse tekkimise aluseks tolliagendi tegevus, vaid tolliagendi esindatava tegevus. Kui maksuhaldur võlausaldajana ei saa tollivõla tasumist nõuda importijalt, ei saa selle ühe ja sama tollivõla tasumist nõuda ka importija kaudselt esindajalt ehk kaebajalt ning seda eelkõige juhul, kui tollivõlast tulenev 3
(6)3-11-2515 solidaarkohustus põhineb samal teokoosseisul. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-128-10 esitatud seisukohtadega. Kuigi viidatud vaidluses oli vaidlusobjektiks solidaarvõlgnike sisemine suhe, selgitas Riigikohus tollivõlast tulenevat solidaarvastutust ka üldisemalt, märkides sõnaselgelt, et kuna kauba importijaks oli importija, siis oma olemuselt on täiendav imporditollimaks ja käibemaks importija maksukohustus. Nimetatu on aga oluline, et mõista solidaarvõla olemust tollivaidlustes; 2) ÜTS-st tulenev deklarandi solidaarne vastutus importija maksuvõla eest ning MKS §-st 40 tulenev seadusliku esindaja solidaarne vastutus maksukohustuslase eest on olemuslikult sarnased – mõlemad juhud puudutavad kolmanda isiku vastutust tegeliku maksukohustuslase poolt maksude tasumata jätmisel; 3) Halduskohtu poolt peaasjalikult Euroopa Kohtu otsusele tuginemine kohtuasjas C-78/10 on protsessuaalselt üllatav ning samuti sisuliselt asjakohatu. Menetlusosalised ei ole nimetatud lahendile menetluse käigus tuginenud ning samuti ei juhtinud halduskohus sellele tähelepanu kohtuistungil. Sõltumata menetluslikust minetusest ei saa viidatud Euroopa Kohtu lahendile arutatavas haldusasjas tugineda, sest lahendi aluseks olevad asjaolud on erinevad. Kaebaja ja OÜ Hawaii Express tollivõla solidaarkohustus põhines maksuotsuse kohaselt samal teokoosseisul (ÜTS artikkel 201), kuid Euroopa Kohtus menetlusosaliseks olnud kolme äriühingu solidaarkohustus ei põhinenud samal teokoosseisul. Sellises olukorras saab ühe kaasvõlgniku olukorra hindamisel tehtud järeldusi põhimõtteliselt laiendada teisele kaasvõlgnikule (kaebajale) ja see ei saa kahjustada tollivõla tõhusa sissenõudmise eesmärki; 4) halduskohus on jätnud tähelepanuta, et tollivõlg ja vastav maksukohustus lõppes tollivõlast tuleneva maksusumma tasumisega OÜ Hawaii Express poolt juba aastal 2010. ÜTS artikli 233 esimese lõigu p-s a on kirjeldatud tollivõla lõppemise juhtumit, mille kohaselt lõpeb tollivõlg, kui tollimaksu summa tasutakse ühe solidaarvõlgniku poolt. Solidaarvõlga iseloomustab nimelt asjaolu, et võlausaldaja võib võla tasumist nõuda igalt solidaarvõlgnikult, kuid seda siiski ainult ühel korral (
§ 65
lg 2) ning selline kohustus lõpeb täitmise tõttu
§ 67
lg 1 kohaselt - kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Kui vastustaja oleks soovinud tollivõlga siiski sisse nõuda pärast halduskohtu 30.06.2011 kohtuotsuse jõustumist, oleks tulnud alustada uut õiguspärast järelkontrollimenetlust ja selle raames teha uus maksuotsus. 5) halduskohtu lakooniline põhjendus maksuotsuse kehtetuks tunnistamise aluse puudumise kohta ei ole õige. Vastustaja 03.10.2011 otsusega jäeti haldusmenetlus uuendamata ja maksuotsus kehtetuks tunnistamata HMS § 44 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et viidatud otsuses ei tuginenud vastustaja MKS § 102 lg 1 p-le 2, mistõttu on kohus asunud haldusorgani asemel täitma haldusorgani motiveerimiskohustust ning ühtlasi võtnud haldusorgani pädevuse hinnata MKS § 102 alusel maksumenetluse uuendamise võimalikkust.
- Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta NT Logistika AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kanda. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega ning tugineb muuhulgas alljärgnevale.
- Ringkonnakohus ei toeta kaebaja käsitlust, mille puhul on deklarandi kohustus tollivõlg tasuda aktsessoorne kõrvalkohustus. Aktsessoorsus eeldab sellisel juhul, et importijal on põhikohustus tollivõla tasumiseks. Asjakohased õigusnormid seda ei kinnita. Tollivõlg on 4
(6)3-11-2515 käesolevas asjas tekkinud ÜTS art 201 alusel. Nimetatud artikli lõige 3 sätestab üheselt, et võlgnik on deklarant ning kaudse esinduse puhul on võlgnik ka importija. Olukorras, kus õigusnorm näeb ette maksuvõla tekkimise konkreetsel isikul, ei ole alust rääkida nimetatud isiku kõrvalkohustusest maksuvõlg tasuda. Viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-12810 eeltoodut ümber ei lükka, sest seal käsitletakse vastutuse jagunemist solidaarvõlgnike sisesuhtes. Olemuselt võib ju tegemist olla importija maksukohustusega, kuid õigusnormiga on see maksukohustus avalik-õiguslikus suhtes pandud samaväärselt ka deklarandile.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul asjakohane ka Riigikohtu halduskolleegiumi lahend asjas 3-3-1-75-
- Ringkonnakohus nõustub selles lahendis avaldatud seisukohaga, et MKS §-s 40 sätestatud kolmandate isikute vastutus on aktsessoorse iseloomuga. Kuid mitte igasugune solidaarvastutus maksuõiguses ei ole selline. Aktsessoorsus tähendab, et kõrvalkohustuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus. Näiteks karistusõiguses sõltub kaasaaitaja või mõne muu kuriteost osavõtja vastutus nn põhiteo (mille toimepanemiseks kaasa aidati) olemasolust. Eraõiguses ei saa asuda hüpoteeki realiseerima, kui ei kehti nõue, mida hüpoteek tagab. Ka MKS § 40 puhul on tegemist olukorraga, kus kolmandatelt isikutelt hakatakse sisse nõudma võõrast maksuvõlga. Need kolmandad isikud ei ole ise maksuvõlglased, vaid nende vastutus selle võla eest tuleb seadusest. Seega on ka aktsessoorsuse põhimõtte rakendamine põhjendatud. Deklarandi puhul on aga ÜTS § 201 lg 3 kohaselt tegemist isikuga, kellel endal maksuvõlg tekib. Tollivõlg tekib samadel alustel nii deklarandil kui importijal. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud olukorras ei ole aktsessoorsuse põhimõte rakendatav ning lähtuda tuleb üldistest solidaarvastutuse alustest.
- Kaebaja on viidanud
§ 65
lg-le 2, mille kohaselt saab võla tasumist nõuda igalt solidaarvõlgnikult, kuid seda ainult ühel korral. Eeltoodu ei tähenda, et kui ühelt solidaarvõlgnikult võla sissenõudmine nurjub, ei saa seda sisse nõuda teiselt solidaarvõlgnikult.
§ 65
lg 2 mõte on, et sama võlga ei saa sisse nõuda mitmekordselt (vt nt Riigikohtu 12.09.2005 otsus tsiviilasjas 3-2-1-77-05). Ringkonnakohus ei nõustu ka käsitlusega, et tollivõla tasumisega importija poolt tuleb lugeda tollivõlg lõppenuks ning kaebajalt tollivõla väljamõistmiseks tuleb välja anda uus haldusakt. ÜTS art 233 sätestab tõesti, et tollivõlg lõpeb tollimaksu summa tasumisega. Nimetatud sätet tuleb aga tõlgendada eesmärgipäraselt. Tollivõlg saab lõppeda siiski tollimaksu lõplikul tasumisel, so haldusakti täitmisel. Olukorras, kus tollimaks küll tasutakse, kuid kohtuvaidlus tollimaksu õiguspärasuse üle on pooleli, ei saa tollivõlga lugeda lõppenuks. Kui kohtuvaidluse lõppedes selgub, et tollimaks tasuti ühe solidaarvõlgniku poolt alusetult, ei lõpeta see tollivõlga teise solidaarvõlgniku suhtes. Ühe solidaarvõlgniku vastutuse äralangemine ei lõpeta teiste solidaarvõlgnike vastutust (
§ 66lg 1).
Iga solidaarvõlgnik peab tema suhtes esitatud nõuet vajadusel vaidlustama (
§ 67). 11.
Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduri tegevus, millega nõutakse kaebajalt 22.04.2010 maksuotsuse täitmist, õiguspärane. Halduskohus tühistas maksotsuse vaid importija osas ning kaebaja, so deklarandi osas on tegemist kehtiva haldusaktiga, mis kuulub täitmisele. Maksuotsuse sisulise õiguspärasuse hindamine väljub käesoleva kohtuvaidluse raamidest. Maksuotsuse tühistamine importija suhtes ei ole asjaolu, mis mõjutaks kaebaja avalikõiguslikku maksukohustust. Seega on maksuhaldur õiguspäraselt keeldunud menetluse uuendamisest. 5
(6)3-11-2515 12. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaire Pikamäe Ruth Plaks Virgo Saarmets 6
(6)