3-11-854/45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 9. oktoober 2012, Tartu 3-11-854 Haldusasi Bert Mägi kaebus Viru Vangla 14. jaanuari 2011. a käskkirja nr 6-3/86-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 5. juuli 2011. a otsus Bert Mägi apellatsioonkaebus 19. september 2012 Kaebaja Bert Mägi Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. juuli 2011. a otsus muutmata. 2. Tagastada apellandile apellatsioonkaebuse lisad. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk kuni 8. novembrini 2012. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 14. jaanuari 2011. a käskkirjaga määrati kinnipeetav Bert Mägile vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks ning piirati talle karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-dest 22, 30–32, 34–38, 41, 43 ja 46 tulenevaid õigusi. Käskkirja kohaselt ei allunud B. Mägi vanglaametniku seaduslikule korraldusele hakata koristama XXX eluosakonda. Tööst keeldumist põhjendas B. Mägi terviseprobleemide esinemisega. B. Mägi esitas käskkirja peale vaide, kuid vangla jättis vaide rahuldamata. 2. B. Mägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus käskkirja tühistada. Kaebuse põhjenduses kirjeldas B. Mägi oma terviseprobleeme, suhteid meditsiinitöötajatega ja nende tegematajätmisi ning väitis, et 15. detsembril 2010 oli tema tervislik seisund niivõrd halb, et ei võimaldanud asuda koristustöid tegema, perearsti vastuvõtule polnud ta aga pääsenud juba alates 16. novembrist 2010. Veel märkis kaebaja, et kuna Tallinna Vangla arst täitis tervisekaarti puudulikult, ei saanud lähtuda programmist „Vangla arst“ ja enne tööle määramist tulnuks teha põhjalik tervisekontroll. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mitmetele sätetele tuginedes leidis kaebaja, et vangla pole tema puhul täitnud ka mitmeid tööandja kohustusi ega võtnud kasutusele ühtegi ennetustegevuse meetodit hoidmaks ära tervise halvenemist ja tööõnnetuse ohu teket. Kaebaja on aga käitunud seadusi järgides ja igati õigustatult, ta ei ole tööst vanglas kunagi keeldunud ja ei keeldu ka edaspidi ajani, mil tervis paraneb. Ta on alati allunud valvurite poolt antud korraldustele. Kaebuse täiendustes märkis B. Mägi, et pole alates 9. detsembrist 2010 kuni 1. märtsini 2011 spordisaali külastanud ning kirjeldas põhjalikult Viru Vangla meditsiiniosakonna toiminguid tema suhtes, juhtides tähelepanu seejuures toime pandud õiguserikkumistele. 3. Tartu Halduskohtu 5. juuli 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on vaidlustatud käskkiri õiguspärane ja põhjendatud, distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. VangS § 37 lg-st 3 ei tulene, et kinnipeetavale tuleb enne tööle määramist teha tingimata arstlik läbivaatus. Mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole käsitletav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Kaebajal on vanglas tuvastatud küll tervisehäireid, kuid miski ei näita, et ta oleks enne tööle määramist alaliselt või ajutiselt töövõimetuks tunnistatud. Alalise ega ajutise töövõimetuse võimalikkust ei kinnita ka kaebaja tervisekaardi sisu. Kohustust oma kambrit koristada ja asju korras hoida on B. Mägi täitnud, seega ei tohiks talle üle jõu käia ka üldkasutatavate ruumide koristamine. Seda, et kaebaja terviseprobleemid ei saanud olla kuigi tõsised, kinnitab kaudselt ka asjaolu, et kaebaja on käinud regulaarselt sportimas. B. Mägit ei ole rakendatud tööle väljaspool vanglat, seega ei kehtinud tema suhtes töölepingu seadusest ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätetest tulenevad õigused ja kohustused. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. B. Mägi esitas hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja tema kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1. a)Halduskohus ei arvestanud, et Viru Vangla eiras B. Mägi suhtes VangS § 52 lg-t 2 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg-t 1, mistõttu ei saanud B. Mägi 15. detsembril 2010 tööle asuda. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei saa tugineda töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 1 lg 3 p-le 1, kuna ta pole rakendatud tööle väljaspool vanglat.
2. b)Halduskohus on valesti leidnud, et asjas ei oma tähtsust kaebaja tervisekaardi puudulik täitmine ja asjaolu, et kaebaja ei pääsenud enne tööle määramist perearsti vastuvõtule. Halduskohus pole arvestanud kaebaja terviseseisundit puudutavaid tõendeid, mille kohaselt kaebajal diagnoositud haigused võivad põhjustada XXXX nii ravi mitte saades kui ka ravikuuri ajal. Halduskohus ei arvestanud ka sellega, et XXXX kohta saab pädeva hinnangu anda kirurg-traumatoloog, mitte aga perearst ega Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja. Halduskohtul ei ole tagantjärele võimalik hinnata füüsilisi valusid, mis esinesid B. Mägil 15. detsembril 2010, kuna ta ei käinud pädeva arsti vastuvõtul, kes oleks osanud erinevaid valusid hinnata ning ei teostatud ka uuringuid, mis oleks näidanud XXXX põhjuseid. Vahetult enne tööle asumise korralduse andmist ei käinud B. Mägi mitte arsti vastuvõtul, vaid vereanalüüsidega seoses XXXX juures. Lisaks pole halduskohus arvestanud ka vangla meditsiiniosakonna 10. jaanuari 2011. a õiendiga osas, mis ei näe ette tööst vabastamist, küll aga võimaldab valuvastase ravikuuri ordineerimist.
3. c)Halduskohus on valesti leidnud, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Kaebajale ei antud võimalust esitada distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväiteid ja lisatõendeid, kuigi ta andis seesugusest soovist teada. 2
4. d)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et üldkasutatavate ruumide koristamine ei käi kaebajale üle jõu. Oletuslik on halduskohtu seisukoht, et kaebaja koristab oma kambrit ise. Kaebajal on olemas ka kambrikaaslane. Kohus pole välja selgitanud, kas ja kunas kaebaja oma kambrit korras hoidis.
5. e)Kohus pole arvestanud, et kui B. Mägi käis regulaarselt sportimas, sai ta regulaarset ravi, kuid 2010. a detsembris talle ravi ei tagatud. 5. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb halduskohtule käesolevas asjas esitatud seisukohtade juurde, mille kohaselt kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Lisaks märgib vangla vastuses järgmist:
6. a)Kaebaja on ekslikul seisukohal, et meditsiiniosakonna juhataja ei ole pädev otsustama tema töövõimelisuse üle. Enne tööle asumist pole tingimata vaja igale kinnipeetavale teha arstlikku läbivaatust, kuna vanglal on kinnipeetava tervist puudutav informatsioon olemas. Tööle määramise käskkirjale annab kooskõlastuse meditsiiniosakonna juhataja, konsulteerides eelnevalt arstiga. Kaebajat tööle määrates ei ole rikutud õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
7. b)Kaebajal puudub tervislikust seisundist tulenev õigustus töötamisest keeldumiseks, mistõttu oli tema distsiplinaarkorras karistamine õigustatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 7. Kinnipeetava keeldumine töötamisest võib olla põhjendatud ja selle eest karistamine õigusvastane üksnes juhul, kui töötamine seaks vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p-le 4 ohtu tema tervise (RKHKo 3-3-1-14-12). Viidatud asjas oli meditsiiniosakond nimetanud tingimused, mille täitmisel ei ole töötamine kaebajale ohtlik (et tagatakse kummikinnaste ja respiraatori kasutamise võimalus ning et töötamine toimub päevas vaid 2030 minuti vältel), kuid tööle määramise otsuses ega tööle asumise korralduse andmisel neid tingimusi kaebajale ei selgitatud. 8. Käesolevas asjas midagi sellist ei nähtu. Halduskohus on viidanud, et kaebaja kohta koostatud meditsiinilisest õiendist ja tervisekaardist (tl 125-175) ei nähtu, et kaebajat oleks kasvõi ajutiselt või osaliselt töövõimetuks tunnistatud või seatud töötamisele lisatingimusi. Halduskohus on põhjendatult osundanud ka sellele, et kaebaja on saanud hakkama oma kambri koristamisega ning käinud ka pärast töötamisest keeldumist regulaarselt spordisaalis sportimas, kuigi samal ajal olid tema kaebused oma tervise kohta (mao- ja puusavalu) tervisekaardist nähtuvalt samasugused nagu varem. Nõustuda tuleb halduskohtu seisukohaga, et tööülesannete täitmine, milleks kaebajat kohustati (koristamine) oli eeldatavasti neil asjaoludel kaebaja poolt võimalik. Ringkonnakohus nõustub kõigi nende halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid pikemalt üle korrata. Küsimus, kas töötervishoiu ja tööohutuse seadus on kohaldatav kinnipeetavatele, ei oma asjas määravat tähtsust, kuna nagu eelnevalt viidatud, ei ole kaebaja puhul täidetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p-s 4 sätestatud nõuded tööst keeldumiseks. 9. Kaebaja väited, et ta ei pääsenud enne tööle määramist perearsti vastuvõtule ja et tema suhtes katkestati väidetavalt ravikuur, ei oma samuti käskkirja õiguspärasuse seisukohast tähendust. Kuskilt ei tulene, et enne tööle asumist peab isik saama perearsti vastuvõtule. Vastustaja kinnitusel oli kaebaja töövõimelisus kindlaks tehtud meditsiiniosakonna õe 3 (meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes) poolt, kes kooskõlastas tööle määramise käskkirja. Seega on kaebaja suhtes VangS § 37 lg-s 3 sätestatud nõue täidetud (tl 48p). Kaebaja viited XXXX XXXX põletikule ja sellest tingitud võimalikele XXXX ei välista samuti kaebaja töötamist. Meditsiiniosakonna juhataja kohusetäitja 10. jaanuari 2011. a õiendist (tl 75) nähtub, et kaebaja oli 5. jaanuaril 2011 kurtnud küll valu XXXX ja XXXX, ning arst sedastas, et valuaistingu alusel ei ole võimalik isikut tööst vabastada. Seega on arst kaebaja töövõimelisuse vaidlusalusel ajal kindlaks teinud ja ringkonnakohus ei näe põhjust neis kahelda. Ka väidetav tervisekaardi puudulikkus ei saa nende andmete valguses käesolevas asjas lõppotsustutust mõjutada. 10. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et tegelikkuses ei ole vaidlust selle üle, et kaebajal on terviseprobleemid, mis võivad väljenduda XXXX- ja XXXX. Kaebaja soovib neile võimalikele valudele omistada tööst vabastava tähenduse. Kuid selle kohta, et need võimalikud valud tõepoolest tööd takistaksid teha, puuduvad asjas igasugused tõendid. Nagu eelnevalt viidatud, on meditsiinitöötajad korduvalt selgitanud, et kaebaja on võimeline tööd tegema ning ringkonnakohus ei näe alust neis selgitustes kahelda. Sellises olukorras ei ole võimalik lähtuda vaid kaebaja ütlustest, kes ei soovi tööd teha. Ringkonnakohtul pole ka vähimatki alust kahelda arstide kompetentsis selle küsimuse hindamisel. Tervisekaardi andmete, kaebaja ütluste ning muu info põhjal on vangla meditsiiniosakonna töötaja eelduslikult võimeline otsustama kinnipeetava töövõimelisuse üle, mistõttu on väide, justkui peaks selliseid küsimusi otsustama vastava eriala spetsialist (kaebaja väitel kirurgtraumatoloog), alusetu. Ka hilisema aja jooksul ei ole ilmnenud mingeid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et juba vaidlusalusel perioodil võis kaebaja olla terviseprobleemide tõttu töövõimetu. Samas märgib ringkonnakohus, et kui vangla peaks alati, kui kinnipeetav keeldub töötamisest ja väidab valu esinemist organismis, isiku kuni vastava erialaarsti juurde saatmiseni ja täpse diagnoosi selgumiseni tööst vabastama (nagu leiab kaebaja), siis avaneks kinnipeetavatel sisuliselt piiramatu võimalus tööst keelduda. Sellepärast ongi vajalik, et kinnipeetava töövõimelisuse hindamisel arvestataks ka isiku töövõimelisust hinnanud meditsiinitöötaja seisukohtadega. 11. Küsimus, kas kaebaja käis vahetult enne tööst keeldumist arsti või XXXX vastuvõtul, ei oma eelneva valguses mingit tähtsust. On ilmne, et kaebaja tervislikku seisundit oli kontrollitud ning leitud, et hoolimata võimalikest valuaistingutest on ta võimeline töötama. 12. See, et distsiplinaarmenetluse protokollis puudus viide meditsiiniosakonna juhataja kohusetäitja 10. jaanuari 2011. a õiendile (vt ülal), ei tingi kuidagi distsiplinaarkaristuse õigusvastasust. Õigusaktidest tulenevad distsiplinaarmenetluse kohustuslikud materjalid ning karistuse määramiseks piisavad andmed olid vastustajal olemas. Väide, justkui toimunuks distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamise järel karistuse määramine liiga kiiresti ja kaebajale täiendavate selgituste andmist võimaldamata, ei ole samuti karistuse tühistamise aluseks. Kaebajale oli tagatud seletuste andmise võimalus (tl 72,74). Kaebajal on võimalik olnud lisaselgitusi esitada vaide- ja kohtumenetluses, kuid ükski neist pole viinud käskkirja tühistamiseni. Seega ei ole asjaolu, et kaebaja ei jõudnud pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist veel mingeid selgitusi anda, distsiplinaarkaristuse tühistamise aluseks. 13. Väited, nagu sunnitaks kinnipeetavaid Viru Vanglas tööle hirmutamise ja sadistlike meetodite abil, on emotsionaalsed ja hinnangulised ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Samas osundab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vastuses väljatoodule, et 4 kaebaja on töötamisest keeldunud kolmel korral ligikaudu kuu vältel, mis viitab tema soovimatusele töötada. 14. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 15. Kaebaja esitatud taotlused lisamaterjalide väljanõudmiseks jäävad rahuldamata. Haldusasja toimik on niigi väga mahukas ning asjas tähtsust omavate küsimuste üle otsustamiseks on selles materjali enam kui piisavalt. Apellatsioonkaebuse lisad tagastatakse apellandile, kuna need dokumendid on kas asja materjalides juba olemas või ei oma asja lahendamisel tähtsust. Maili Lokk Agu Timmi 5 Einar Vene