) § 66 lg-s 6 sätestatud eelisostuõigus ei rakendu. OÜ-le Kaarna Koda anti haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 alusel võimalus esitada enampakkumise tulemuste kinnitamise otsuse suhtes vastuväited. OÜ Kaarna Koda esitas 22.03.2011 Maa-ameti 18.03.2011 seisukohale vastuväited (I kd tl 18-19), mille kohaselt on piirinaabrid kinnistud, millel on vähemalt üks ühine piiripunkt; efektiivseks metsamajandamiseks ei ole oluline, kas kahe kinnistu piir kattub võimalikult suures ulatuses, vaid see, kas ja kui lähestikku kinnisasjad asuvad ja kui hästi on tagatud kinnisasjadele ligipääs; Maa-ameti eelnevalt saadetud teate alusel on OÜ Kaarna Koda teinud kulutusi, tellides metsamajandamiskavad. Keskkonnaministri 26.05.2011 käskkirjaga nr 748 (I kd tl 20-24) kinnitati Möldri ja Otsa kinnistute müügihinnaks 134 555 eurot (p 1); kinnisasja omandamiseks õigustatud isikuks nimetati enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud OÜ Nor-Est Wood Invest (p 2); kinnisasja omandamiseks õigustatud isikuga otsustati sõlmida müügileping ja asjaõigusleping 6 nädala jooksul käskkirja andmisest (p 3); õigustatud isiku tasutud tagatisraha otsustati tasaarveldada müügihinnaga ning õigustatud isikut kohustati tasuma enne asjaõiguslepingu sõlmimist kinnisasja müügihind (p 4); isikutele, kellel ei ole õigust kinnisasja omandamiseks, otsustati tagatisraha tagastada (p 5) ning Maa-ametit kohustati korraldama müügilepingu ja asjaõiguslepingu ettevalmistamine ning sõlmimine, lepingu avaldamine riigi kinnisvararegistris ning riigivara võõrandamisest teatamine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (p 6). Käskkirjas esitati OÜ Kaarna Koda vastuväidetega mittenõustumise põhjendused. 2
Ükski õigusakt ei defineeri mõistet „piirnema“. Riigikohtu 21.06.2010 otsusest nr 3-3-1-39-10 (p-d 34 ja 35) tulenevalt tähendab piirnemine seda, et isikud on piirinaabrid. Kuigi tegemist on maareformi seaduse (MaaRS) sätetele antud tõlgendusega, ei ole mõistlikku põhjust, miks ei kohaldu sama seisukoht käesoleval juhul. Mõistet „piirinaabrid“ kasutavad samas tähenduses näiteks ka maakatastriseadus (MaaKatS) ja maakorralduse seadus (MaaKS) – piirinaabritena käsitatakse kinnistuid, millel on vähemalt üks ühine piiripunkt. Sellest lähtutakse piiride muutmise või määramise kooskõlastamisel MaaKatS § 20 lg 51 alusel ja piiri asukoha määramisel MaaKS § 15 lg 1 alusel. Asjaolu, kas piir puutub kokku ühes punktis või on see mõõdetav mingis pikkusühikus, ei ole oluline - tegemist on piirinaabritega. Vastasel juhul tuleks hakata arutlema selle üle, milline peab olema kahe kinnisasja piirnemine – kas 1 cm, 1 m või 10 m. 2) Maa-amet saatis kaebajale eelnevalt teate: „… edastame Teile alljärgneva enampakkumise teate, kuna Teil võib olla õigus kasutada piirneva kinnisasja omaniku eelisõigust vähemalt ühe allolevas teates nimetatud metsamaad sisaldava maatulundusmaa ostmiseks.“ Isiku menetlusosaliseks pidamine ja talle sellekohase info andmine võib olla määrava tähtsusega (Riigikohtu 25.11.2010 määruse nr 3-3-1-78-10 p 16). Just nimetatud teate põhjal tekkis kaebajal huvi Möldri ja Otsa kinnisasjade vastu. Teate alusel on kaebaja teinud kulutusi ning tellinud metsamajandamiskavad mõlemale kinnisasjale. Teade ei ole küll haldusakt, kuid haldusorgani infot ja teateid võib isik usaldada ega pea eeldama, et info on vale. 3. Vastustaja vastuväited: 1) Kaebaja ei tee vahet mõistetel „piirnev kinnistu“, „naaberkinnistu“ ja „piirinaaber“ ning samastab meelevaldselt mõisted „piiripunkt“ ja „piir“. Pärnametsa kinnistul ei ole ühist piiri Möldri ega Otsa kinnistuga. Otsa kinnistuga on puutumus vaid Otsa kinnistu piirile ulatuva 3
lg-s 6 sätestatud eelisõiguse rakendamiseks alust ei anna.
alusel läbiviidava enampakkumise teel võõrandamise menetluses ei saa ühelgi isikul tekkida õigustatud ootusi kinnisasja omandamise suhtes enne, kui enampakkumise menetlus on lõpule viidud ja selle tulemused kinnitatud.
mõttes. Vaadeldavate sätete piirinaabrite käsitlusest ei tulene määratlust, milliseid kinnisasju saab lugeda piirnevaks kinnisasjaks. Kui seaduses kasutatud mõiste on konkretiseerimata, siis tuleb lähtuda sõnade üldlevinud tähendusest. Vastustaja on põhjendatult sõnade „piir“ ja „piirnema“ tavatähendusest lähtudes järeldanud, et piirnevate kinnisasjadena saab käsitleda kinnisasju, millel on ühine piir, mis eraldab kinnisasju üksteisest. Tuginedes MaaKatS §-s 2 sisalduvatele piiripunkti ja piirimärgi mõistetele ning AÕS § 128 lg-le 1, on vastustaja põhjendatult leidnud, et piiripunkt on osa kinnisasja välispiirist, kuid piiripunkt ei ole käsitletav kinnisasjade vahelise piirina (piirijoonena). Ka kohus leiab, et piirnevate (külgnevate) kinnisasjade vahel on ühine piir ning seega eeldab kinnisasjade piirnemine üksteisega kokkupuutumist ühisel piiril, mitte üksnes ühes piiripunktis. Seisukoha õigsust kinnitab ka
lg 6 lause: „Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse võõrandatava kinnisasjaga pikemat ühist metsapiiri omava kinnisasja omanikku“. 3) Maa-amet avaldas kooskõlas
lg-ga 5 väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumise teated.
lg 4 sätestab, et avaliku enampakkumise või valikpakkumise teateid ja kuulutusi võib levitada lisaks ka muul viisil. Vastustaja selgituse kohaselt saadeti samasugune teade veel 128-le Keila ja Kernu vallas kinnisasju omavale isikule, kusjuures valimi tegi arvutiprogramm ühiste piiripunktide järgi. Kaebajale saadetud teates ei ole teda käsitatud isikuna, kes vastab
Teate saamisega ei muutunud kaebaja menetlusosaliseks ja tal ei tekkinud sellest teatest õigusi, millele tuginevalt võinuks kaebaja teha teate saamise järel ja enne enampakkumise tulemuste selgumist kulutusi. Kaebajal sai ootusi tekkida enampakkumisel omapoolse pakkumise tegemisest (enampakkumisel osalemisest). Kaebajale saadetud informatsioonist ekslike järelduste tegemine ei ole samastatav kaitsmist vääriva usalduse tekkega. Seega oli teatele tuginedes kulutuste tegemine kaebaja risk. Kaebaja viidatud Riigikohtu määruse nr 3-3-1-78-10 p-s 16 on asutud seisukohale, et kui haldusorgan on isikut sama menetluse raames käsitlenud menetlusosalisena, siis saab teda lugeda menetlusosaliseks. Viidatud asjas oli isikut eelnevalt käsitletud isikuna, kes vastab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejale kehtestatud 5
Nagu kohus õigesti märkis, ei anna kehtiv õigus mõistele „kinnisasjaga piirnev“ legaaldefinitsiooni. Ka
lg 6 ei ole mõistete kasutamisel järjepidev, kasutades esimeses lauses mõistet „võõrandatava kinnisasjaga piirnev“ ning teises lauses mõistet „pikem ühine metsapiir“.
lg 6 regulatsioon toodi kehtivasse õigusesse enne 01.01.2010 kehtinud riigivaraseadusega, mille 17.05.2009 jõustunud § 341 redaktsioon nägi ette analoogse regulatsiooni. Vastava seaduseelnõu seletuskirjas selgitati: „Metsamaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks on vajalik luua eeldused, et metsamaad sisaldavat maad saaks teatud eelistusega omandada just metsamajandamisega tegelevad isikud. Seadusega luuakse eeldused, et metsaomanikud saaksid omandada oma kinnistuga piirnevat metsamaad.“ Seega saab sätte teleoloogilisel tõlgendamisel asuda seisukohale, et sätte eesmärk on tagada parem metsa majandamine seeläbi, et isikud saaksid ühte piirkonda soetada rohkem kinnisasju. Kui seadusandja ei ole täpsemalt määratlenud piirnemise kriteeriume, siis ei saa haldusorgan ega kohus hakata kehtestama minimaalset pikkusühikut, mis on
Igasugune piirnemine ja piiride puutumus tuleb lugeda piisavaks. Ka piiripunkt tagab efektiivsema majandamise, sest mida rohkem on lähestikku kinnisasju, seda lihtsam on ettevõtjal neid majandada. Võimalik on kokku hoida aega, transpordi- ja tööjõukulusid. Majandamise aspektist lähtudes ei saa teha vahet olukorral, kus kinnistu piirneb teise kinnistuga piiripunkti kaudu, ja olukorral, kus kinnistu piirnemist teise kinnistuga saab väljendada piirjoonega.
lg-le 6 saab sisu anda just piirinaabri mõiste kaudu ning seetõttu samastab kaebaja selle mõistega „piirnema“. Kohus jättis põhjendamatult kõrvale Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-39-10 seisukohad. Tegemist on küll MaaRS sätetele antud tõlgendusega, kuid pole mõistlikku põhjust, miks ei kohalduks sama seisukoht käesoleval juhul. MaaRS § 233 lg 2 on sõnastatud
lg-ga 6 analoogselt, sest seab hüve saamise sõltuvusse sellest, kas kinnisasi piirneb teise kinnisasjaga. Riigikohus märkis sõnaselgelt, et tegemist peab olema piirinaabriga. Seega samastas Riigikohus piirnemise piirinaabriks olekuga. Halduskohus on küll nõustunud, et MaaKatS ja MaaKS sätetest tulenevalt on piirinaabritena käsitletud ka vaid ühe piiripunktiga kokkupuutuvate kinnisasjade omanikke, kuid leidnud olulise olevat silmas pidada, et isikud peavad olema teadlikud piirimärkidest. Neil sätetel on laiem tähendus - isikud on omavahel seotud ja peavad kooskõlastama piiride muutmise. Kinnisasjadel on ühine piir ka siis, kui tegemist on ühe puutepunktiga ning sarnaselt tuleb sisustada
Kohus asus põhjendamatult tõlgendama sõna „piir“ Eesti keele seletava sõnaraamatu alusel ning järeldas, et sõna „piirnema“ tavatähenduses on sellega samastatav. Eesti Keele Sõnaraamatus (ÕS – kättesaadav arvutivõrgus) on sõna „piirnema“ selgitatud järgmiselt: 6
Säte ei välista, et õigustatud isikuks võib olla ka isik, kellele kuuluval kinnisasjal on võõrandatava kinnisasjaga ühine piiripunkt. Kohtu viidatud säte muutub oluliseks alles siis, kui kinnisasjale tekib konkurents – sel juhul eelistatakse pikima ühise metsapiiriga kinnisasja omanikku. Sellist olukorda asjas ei esine. Kaebaja juhtis kohtumenetluse käigus tähelepanu Tallinna Halduskohtu 12.08.2011 otsusele haldusasjas nr 3-11-1367, kus kohus analoogilises olukorras kinnitas, et
Vastustaja ei pidanud vajalikuks otsust vaidlustada ning see on jõustunud. Jääb mõistmatuks, kuidas kavatseb vastustaja sellises olukorras kujundada halduspraktikat ja tagada halduse tegevuse prognoositavust. 2) Kohus asus väärale seisukohale, et Maa-ameti teate saamisega ei muutunud kaebaja menetlusosaliseks ja tal ei tekkinud teatest mingeid õigusi. Kaebaja kordab, et tema osalemine enampakkumisel oli eelkõige tingitud sellest teatest ja ta tegi kinnisasjade väärtuse kindlaksmääramiseks kulutusi. Pole õige, et sellise teatega ei peetud kaebajat menetlusosaliseks ning antud juhul Riigikohtu määruse nr 3-3-1-78-10 seisukohad ei kohaldu. Isik ei pea eeldama, et haldusorgani info on vale. Vabandatav pole vastustaja põhjendus, et teated trükib välja arvuti. 3) Kohtuotsus on ilmselge veaga. Otsuse p-s 27 on otsuse sõnastus jäänud poolikuks. Kohus on soovinud viidata kaebaja mingile seisukohale, kuid ei ole lauset jätkanud ning arutlus lõpeb komaga. 4) Kohus mõistis kaebajalt põhjendamatult välja kolmanda isiku menetluskulud täies ulatuses. Kui ka kaebus rahuldamata jätta, pole sellises ulatuses õigusabikulude kandmine põhjendatud. Kohtuotsuses pole selgitusi, miks sellises ulatuses õigusteenust on peetud vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus jättis tähelepanuta, et kulude nimekirjas puudus täpsem spetsifikatsioon, mille alusel saaks otsustada ühe või teise toimingu ajakulu üle. Vaidluse keerukust ja mahtu arvestades pole väljamõistetud kulu põhjendatuks lugemine tavapärane ning kaldub üldisest praktikast kõrvale. 7. Vastustaja vastuväited: 1) Vastustaja kordab varasemas menetluses esitatud seisukohti
lg 6 tõlgendamise osas ja lisab järgmist.
lg-st 6 saab järeldada, et säte ei kuulu kohaldamisele isikute suhtes, kellele kuulub võõrandatava kinnisasjaga vaid ühe ühise piiripunktiga puutumuses olev kinnisasi, millel puudub riigimaaga ühine piir, sest sellisel juhul ei teki metsamassiivi, mis oli ja on sätte eesmärk.
lg-s 6 sätestatu mõtteks on suuremate ja efektiivsemalt majandatavate metsamassiivide tekkimine. Sellised metsamassiivid saavad tekkida vaid juhul, kui riigile kuuluva metsamaa kõlvikut sisaldavad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjad võõrandatakse kinnisasjaga piirneva ehk ühist piiri omava maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikule. 2) Vastustaja kordab varasemas menetluses esitatud seisukohti seoses Maa-ameti poolt muu hulgas kaebajale saadetud enampakkumise teatega. 3) Seoses apellatsioonkaebuses viidatud Tallinna Halduskohtu 12.08.2011 otsusega haldusasjas nr 3-11-1367 märgib vastustaja järgmist. Tallinna Halduskohus menetles Metsatervenduse OÜ kaebust vastustaja 26.05.2011 käskkirja nr 747 tühistamiseks ning 7
2) Otsa kinnistul ja Pärnametsa kinnistul on omavahel puutumus ühise piiripunkti kaudu. Kolmas isik nõustub halduskohtu seisukohtadega
lg 6 tõlgendamisel ega nõustu kaebaja seisukohaga, nagu oleks isikutel ühine piir ka siis, kui tegemist on ühe puutepunktiga. Kaebaja väide, nagu oleks kohus teinud Eesti keele seletava sõnaraamatu alusel sõnast „piirnema“ ebaõige järelduse, pole õige. Väite lükkab ümber kaebaja enda viide Eesti Keele Sõnaraamatus sõna „piirnema“ kohta toodud selgitusele – piiridega kokku puutuma. Selgitus „piirnema, piiridega kokku puutuma“ tähendabki seda, et kokku puutuvad kinnistute piirid (piirjooned), aga mitte piiripunkt piiriga. Pärnametsa ja Otsa kinnistute vahel on ühine piiripunkt, nende piirid kokku ei puutu ja järelikult ei ole tegemist kinnisasjaga
Õige pole kaebaja väide, et
Sätte sõnastus kinnitab mõistete „piirnema“ ja „pikem ühine metsapiir“ järjepidevust selles mõttes, et eelistuse aluseks on piir, mitte piiripunkt.
lg 6 on piisavalt selge, võimaldamaks aru saada seadusandja tahtest, et võõrandatava ja ostueesõigust taotleva omaniku kinnisasjal peab olema ühine piir, mitte piiripunkt. Kaebaja osutatud seaduseelnõu seletuskiri ainult kinnitab seadusandja tahet, et piirnevate metsamaade omandamine tagab parema majandamise. Ainuüksi ühine piiripunkt pole piisav selleks, et tagada metsamaade paremat majandamist, sest ei võimalda näiteks metsatehnikale paremat ligipääsu ühelt kinnistult teisele. 3) Asjaolu, et vastustaja ei esitanud apellatsioonkaebust haldusasjas nr 3-11-1367, ei saa mõjutada hinnangut käesolevas asjas tehtud kohtuotsusele. 4) Õige on halduskohtu seisukoht, et Maa-ameti teates (I kd tl 195-197) ei ole kaebajat käsitletud isikuna, kes vastab
Teate saamisega ei muutunud ta menetlusosaliseks ning kulutuste tegemine oli kaebaja risk. Õiguspärane ootus ja kaitsmist vääriv usaldus tekkis käskkirja andmise järel hoopis kolmandal isikul, kes tegutses vastavalt käskkirjale – tasus enne asjaõiguslepingu sõlmimist kinnisasja müügihinna ning alustas kinnistute majandamise korraldamisega kui omanik. 8
lg 6 ega ka keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 14 kehtestatud Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord ei sisalda keeldu anda enampakkumise võitjale võõrandatava kinnistu omandamise õigust, kui sellist õigust soovib kasutada võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Seega ei sisalda nimetatud sätted ka keelu mõtet, milleks on keeldu rikkudes sõlmitud müügilepingute tühisus. Kui
lg 6 ka sisaldaks keeldu võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks, ei too see kaasa asjaõiguslepingu tühisust. Riigikohus on 27.10.2009 otsuses nr 3-2-1-100-08 (p 25) märkinud, et tingimused, mis teevad müügi kahjulikuks, saavad sisalduda võlaõiguslikus müügilepingus, mitte aga asjaõiguslepingus, millega antakse üle vaid omand. Seega on käskkirja andmisele eelneva olukorra ennistamiseks kohustamise nõue põhjendamatu. 6) Halduskohus leidis õigesti, et kolmanda isiku menetluskulu 2 415,92 eurot oli vajalik ja põhjendatud. Õigusabi suurus on sisuliselt põhjendatud. Kolmas isik vajas õigusabi 21 tundi, mis kulus menetlusdokumentide koostamiseks ja istungil osalemise kindlustamiseks. Tunni hind 95, 87 eurot ei ole õigusabiturul ülemäärane. 9. Kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtajaks menetlusosalised täiendavaid avaldusi ega seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Asjas ei vaielda faktilise asjaolu üle, et kaebajale kuuluval Pärnametsa kinnistul ja vaidlustatud käskkirjaga kolmandale isikule võõrandada otsustatud Otsa kinnistul on üks ühine piiripunkt. Menetlusosalised vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt
lg 6 tõlgendamise üle, täpsemalt selle üle, kas ostueesõiguse olemasoluks piisab ühest ühisest piiripunktist või on vajalik piirjoon, st vähemalt kaks piiripunkti. 11.
lg 6 sätestab: „Riigi omandisse jäetud metsamaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja enampakkumisel võõrandamisel on võõrandatava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult, et kasutab seda õigust. Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse võõrandatava kinnisasjaga pikemat ühist metsapiiri omava kinnisasja omanikku.“ 12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega, et
lg-st 6 tuleneva riigi maa omandamise eelisõiguse olemasoluks ei piisa ühest ühisest piiripunktist. Sõnade tavatähenduse on vastustaja ja kohus avanud korrektselt ning apellatsioonkaebuse viide Eesti Keele Sõnaraamatus toodud selgitusele sõna „piirnema“ kohta ringkonnakohtu hinnangul sõnade tavatähendusest lähtuvat tõlgendust ümber ei lükka. Kaebaja seisukohast ja ka 9
lg-ga 6 analoogne regulatsioon loodi enne 01.01.2010 kehtinud riigivaraseadusega, täpsemalt 17.05.2009 jõustunud §-ga
Nimetatud lause, mille kohaselt tuleb mitme õigustatud isiku puhul eelistada pikemat ühist metsapiiri omava kinnisasja omanikku, rõhutab seadusandja eesmärki veelgi – kui omandamise eesõiguse annab ka üksnes kinnisasjadel paiknevate metsakõlvikute majandamist efektiivsemaks muutev kinnisasjade külgnemine, siis konkureerimise korral on omakorda parim olukord, kus tekib terviklik ja võimalikult suur metsamaa kõlvik. Mingit ebajärjekindlust terminite kasutamisel
lg-st 6 erinev eesmärk ning neist ega ka Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-39-10 väljendatud seisukohtadest ei saa teha üheseid järeldusi kaebaja tõlgenduse õigsuse kasuks. Halduskohus on selgitanud oma järeldusi piisava põhjalikkusega ja ringkonnakohus neid kõiki ei korda. Seaduse nõuet, mille kohaselt taotleja maaomand peab piirnema kasutusvaldusse antava maaga, lahendi kontekstis lühemalt kokku võttes ja märkides, et seega peab taotleja olema piirinaaber, ei ole Riigikohus otsuses nr 3-3-1-39-10 võtnud seisukohta küsimuses, kas vaid üht ühist piiripunkti omava kinnisasja omanik, kes tõepoolest on piirinaaber, on ka piirneva maa omanik vaatluse all olnud MaaRS sätte tähenduses. Ka ringkonnakohtule pole teada, et mõni seadus sisaldaks legaaldefinitsiooni mõistele „piirnev kinnisasi“, kuid mõningaseks toeks sättest arusaamisel on MaaRS sätete rakendamiseks Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kehtestatud maa ostueesõigusega erastamise korra p 132 alapunkt 7, milles selgitatakse mõiste „piirnevate vabade maade“ tähendust MaaRS § 9 lg 2 ning § 221 lg-te 2 ja 22 mõttes. Nimetatud alapunktis märgitu kohaselt loetakse piirnevateks vabadeks maadeks „/…/ selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, külgnevaid maaüksusi (endisi kinnistuid või nende osi), millele ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi, või mille kohta oli küll esitatud asendamise või kompenseerimise avaldus, kuid /…/.“ Selgitus samastab piirnemist külgnemisega, mis on ringkonnakohtu hinnangul ka
Kaebaja kinnisasi ja võõrandatav kinnisasi ei külgne ning seetõttu ei ole
16. Kaebuse esemeks on keskkonnaministri käskkiri, mille punktiga 2 nimetati kinnisasja omandamiseks õigustatud isikuks kolmas isik kaebaja asemel, kes soovis kasutada riigile kuuluva maa omandamise eesõigust. Käskkirja õiguspärasus sõltub sellest, kas kaebajal on
Kuna kaebajal sellist eesõigust ei ole, on käskkiri õiguspärane. Käskkirja õiguspärasust Maa-ameti poolt enampakkumise teate saatmine ei mõjuta, mistõttu kaebaja väited seoses teate edastamise, teate põhjal tekkinud ootuste ja väidetavalt neile tuginedes tehtud kulutuste kohta kinnisasjade hindamiseks ei ole käesoleva asja lahendamisel olulised. Kui kaebaja leiab, et teate saatmise toiminguga on tema õigusi rikutud ja talle tekitatud kahju, on tal võimalus esitada sellekohane nõue. Menetlustoiming ei ole käesoleva kaebuse esemeks. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-78-10 on asjakohatu. Kaebuses on märgitud: „Selline asjaolu, kus haldusorgan on pidanud isikut menetlusosaliseks ja andnud talle sellekohast infot võib olla määrava tähtsusega (vt selle kohta näiteks Riigikohtu 25.11.2010. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-78-10 ning selle määruse p 16)“. Viidatud lahendis analüüsis Riigikohus, kas isikul on maavanema lõplikule haldusaktile eelneva volikogu otsuse kui menetlustoimingu vaidlustamiseks kaebeõigus. Vastuseks volikogu vastuväitele, et volikogu otsus, millega tunnustati teiste hulgas ka kaebaja taotluse nõuetekohasust, kuid eelistati teist 11
Kaebaja osutatud ebatäpsus ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. 18. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks ka osas, millega halduskohus mõistis kolmanda isiku kasuks kaebajalt välja menetluskulud. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb kohtul analüüsida menetlusdokumentide koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning menetlusdokumentide koostamise keerukust ja aeganõudvust. Kolmanda isiku menetluskulude nimekirjast (I kd tl 219) nähtuvalt hõlmab taotletud õigusabikulu asja materjalidega tutvumist, vastuse koostamist ja kohtuistungist osavõttu. Arvelt (tl 220) nähtub teenuse osutamiseks kulunud aeg kokku (21 tundi, tunnihind 95,87 eurot). Asjaolu, et iga toimingu ajakulu pole kuludokumentides eraldi näidatud, põhjendatud kulu suuruse hindamist iseenesest ei takista. Ajakulu teenuse osutamiseks on vaid üks ja pealegi individuaalse iseloomuga näitaja ega oma sellisena kulu suuruse põhjendatuse hindamisel määravat tähtsust. Soovi korral saanuks kaebaja kohtuistungil kolmanda isiku esindaja ajakulu iga toimingu kohta täpsustada, kuid protokollist nähtuvalt (I kd tl 233) kaebajal menetluskulude kohta täpsustavaid küsimusi ega vastuväiteid ei olnud. Menetluskulu vähendamiseks HKMS § 93 lg 5 alusel puudus halduskohtu hinnangul alus ja seda ei näe osutatud teenuse mahtu ja keerukuse astet arvestades ka ringkonnakohus. Kolmanda isiku esindaja kulu on küll kaebaja poolt esimese astme kohtus taotletuga (900 eurot, kuludokumendid I kd tl 214-218) võrreldes suurem, kuid see on ka mõistetav, sest kaebaja esindaja on asja materjalidega tutvunud ja põhiseisukohad kujundanud juba kohtumenetlusele eelnenud haldusmenetluses vastuväiteid esitades. Mingeid kaalukaid uusi argumente
Uus on vaid haldusakti tagasitäidetavuse temaatika, millega pidi tegelema ka kolmas isik. 19. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb OÜ Kaarna Koda apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu 12.10.2011 otsus muutmata. 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.