) § 66 lg 6 alusel esitasid taotluse A.Z. ja Metsatervenduse OÜ; ostmiseks õigustatud isikuks osutus Metsatervenduse OÜ, sest võõrandatava Kiini kinnisasja ühise metsapiiri pikkus A.Z.ile kuuluva kinnisasjaga on 31 meetrit ja Metsatervenduse OÜ-le kuuluva kinnisasjaga 79 meetrit, seega Kiini kinnisasjaga on pikem ühine metsapiir Metsatervenduse OÜ-le kuuluval kinnisasjal. II KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 3.Kaebuse väitel on keskkonnaministri 01.06.2012 käskkiri nr 474 vastuolus riigivaraseaduse (
, kaebuses ilmselt ekslikult märgitud „ riigivastutuse seaduse“) § 66 lg 6, mistõttu rikub see oluliselt kaebaja õigusi ja piirab tema vabadusi. Kaebuse esitaja taotleb keskkonnaministri 01.06.2012 käskkirja nr 474 täies ulatuses tühistamist ja keskkonnaministri kohustamist anda välja käskkiri, millega kinnitada 03.05.2012 toimunud riigivara müügi avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused ja kinnisasja omandamiseks õigustatud isikuks lugeda A.Z. läbi ostueesõiguse teostamise Kiini kinnistu (kat.tunnus 75901:002:0110), asukohaga Taevere küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond, omandamiseks ning kohustusega sõlmida temaga kinnistu ostu-müügileping 6 nädala jooksul arvates käskkirja andmisest 4.Keskkonnaminister on vaidlustatud käskkirjas viidanud
lg 6 sätestatud ostueesõigusele ning ühtlasi asunud seisukohale, et nii kaebaja kui OÜ Metsatervenduse näol on tegemist
Samuti võib käskkirja lisast järeldada, et Metsatervenduse OÜ-ga tuleb sõlmida kinnistu ostu-müügileping, sest tema näol on tegemist enampakkumise võitnud ja ostueesõigust omava isikuga, kellele kuulub Kiini kinnistuga pikem ühine metsapiir võrreldes kaebajaga. Eeltoodud seisukoht ei ole kooskõlas
lg 6 sätestatuga, mistõttu on õigusvastane ning rikub seeläbi otseselt kaebaja õigusi ning piirab tema huve. OÜ Metsatervendus näol on tegemist 03.05.2012.a. läbiviidud enampakkumise võitjaga, kuid tema näol ei ole ega saa seadusandja mõtte kohaselt olla tegemist ostueesõigust omava isikuga, sest OÜ Metsatervendus ei ole esitanud ostueesõiguse kasutamiseks selleks ettenähtud avaldust. Vaatamata seaduses sätestatud nõuete täitmata jätmisele (ostueesõiguse avalduse puudumisele) on vastustaja defineerinud Metsatervenduse OÜ-d kui ostueesõigust omavat isikut. Tegelikkuses, juhindudes
lg 6, kaotas OÜ Metsatervenduse oma ostueesõiguse Kiini kinnisasja suhtes kui jättis esitamata avalduse ostueesõiguse teostamiseks. 5.OÜ Metsatervenduse esialgselt esitatud pakkumist kirjalikul enampakkumisel osalemiseks ei saa pidada samaaegselt ostueesõiguse teostamise avalduseks
Sellisel juhul saaks ostueesõiguse teostamise avalduseks pidada ka kaebaja poolt esitatud esialgselt esitatud pakkumist, millega ta osales enampakkumisel ja jäi teiseks. Samas kui kaebaja ei oleks tänases situatsioonis esitanud avaldust ostueesõiguse teostamiseks siis ei saaks ta rääkida selle võimalikust teostamisest ning vaevalt, et Maa-amet või 2 keskkonnaminister käsitleks kaebaja esialgset pakkumist avaldusena teostada ostueesõigust Kiini maaüksuse suhtes. Eelnevast tulenevalt on keskkonnaminister käskkirjaga nr 474 eiranud
lg 6 sätestatut (puudub OÜ Metsatervenduse ostueesõiguse avaldus) ning otsustanud, et Kiini kinnistu ostumüügileping tuleb sõlmida just Metsatervenduse OÜ-ga. 6. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 52 lg 2 järgi peab ministri käskkiri vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Antud juhul ei ole kaevatav keskkonnaministri käskkiri kooskõlas kehtiva õigusega (ehk
lg 6) ega antud selle alusel, mistõttu on tegemist õigusvastase haldusaktiga, millega oluliselt piiratakse kaebaja vabadusi ja rikutakse tema õigusi. III VASTUSTAJA SELETUS 7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. 8.
lõike 1 suhtes on erisätteks
Viimatinimetatud lõikes on selgelt välja toodud, et ostueesõiguse teostamise avalduse esitamist nõutakse isikult, kes osales enampakkumisel, kuid kes ei osutunud võitjaks. Tõlgendus, mille puhul peaks enampakkumise võitja, kui ta omab ühist metsapiiri võõrandatava kinnisasjaga, samuti esitama ostueesõiguse teostamise avalduse, oleks ebaloogiline, sest enampakkumise võtja peaks hakkama teostama ostueesõigust iseenda suhtes. 9.
lg 6 eesmärgiks on, et väikesed metsamaatükid ei jääks majandamata ja et tekiksid terviklikud metsamassiivid.
Kuigi osundatud säte ei määratle sõnaselgelt, kuidas tuleb toimida juhul, kui enampakkumise võitja on samaaegselt ka piirinaabriks, kellele kuuluval kinnisasjal on võõrandatava kinnisasjaga pikim ühine metsapiir, ei saa see tähendada, et enampakkumise võitjaga, kelle kinnisasjal on ka pikim ühine metsapiir võõrandatava kinnisasjaga, ei ole õigust lepingut sõlmida. 10.
lg 1 ja lg 6 koostoimes kohaldades on Kiini kinnisasja avaliku kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamisel järgitud seadusandja mõtet ja tahet ning tulemuste kinnitamine Metsatervenduse OÜ kasuks ja temaga müügilepingu sõlmimine on õiguspärane. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 11. Kiini kinnistu Metsatervenduse OÜ-le müümisel ei ole kaebaja õigusi rikutud ja kaebus on perspektiivitu. Kiini kinnistu Metsatervenduse OÜ-le võõrandamise põhjuseks oli asjaolu, et Metsatervenduse OÜ tegi parima pakkumise ning lisaks sellele on Metsatervenduse OÜ-le kuuluval kinnistul Suur-Oru pikem ühine metsapiiri pikkus so 79 m, kui on seda kaebajale kuuluval Muhu kinnistul-ühise metsapiiri pikkus 31m. 12.Kaebuse põhjenduseks on toodud, et Metsatervenduse OÜ ei esitanud avaldust ostueesõiguse teostamiseks
lg 6 alusel, mistõttu peaks ostueesõiguse alusel Kiini kinnistu müüdama kaebajale. Kaebaja on jätnud tähelepanuta keskkonnaministri käskkirja nr 474 lisas toodud põhjendused, et Metsatervenduse OÜ-le kuuluval Suur-Oru kinnistul on pikem ühine metsapiir
§-st 66 lg-st 6 teisest lausest tuleneva regulatsiooni tuvastas keskkonnaminister, et parima pakkumise tegijal on ühtlasi ka pikim metsapiir Kiini kinnistuga, mis annab talle õiguse omandada Kiini kinnistu. Vastava järelduse pinnalt tehti ka Keskkonnaministri poolt 01.06.2012.a. käskkiri nr 474, kus Kiini kinnistu ostmiseks õigustatud isikuks nimetati Metsatervenduse OÜ ning sõlmiti müügileping. Seega ei pidanud Metsatervenduse OÜ oma parima pakkumise osas teostama ostueesõigust ning tulenevalt ka asjaolust, et Metsatervenduse OÜ-le kuuluval Suur-Oru kinnistul on pikem ühine metsapiir Kiini kinnistuga, on Metsatervenduse OÜ-l täielik seaduslik õigus omandada Kiini kinnistu. Sellest tulenevalt ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, et Metsatervenduse OÜ ei esitanud oma pakkumise suhtes ostueesõiguse teostamise avaldust 14. Keskkonnaministri käskkirja nr 474 põhjendusi tuleb vaadelda koos selle lisas toodud põhjendusega, et Kiini kinnisasjaga on pikem ühine metsapiir OÜ-le Metsatervenduse kuuluval kinnisasjal. Keskkonnaminister on teinud õigesti otsuse
lg-le 6 tuginedes, et enampakkumise võitjal, kes õiguslikult ei pidanud oma pakkumise suhtes ostueesõigust teostama, on ka ühtlasi pikem ühine metsapiir Kiini kinnistuga. Keskkonnaminister on käskkirja tehes tuginenud ka
68 lg-le 6, mille kohaselt käesoleva seaduse § 66 lõigetes 6 ja 7 sätestatud alustel kinnitab otsustaja enampakkumise tulemused nendes paragrahvides nimetatud õigustatud isikute kasuks. Seega on otsus müüa Kiini kinnistu Metsatervenduse OÜ-le rajatud just
lg 6 teisele lausele, mille kohaselt on õigustatud isikuks see, kellel on pikem ühine metsapiir müüdava kinnistuga. Seega on ka formaaljuriidiliselt keskkonnaministri käskkiri õige, kuna on arvestatud otsuse tegemisel kõiki seaduse nõudeid, selgitamaks välja seaduse mõtte alusel õigustatud isik, kellel on õigus omandada Kiini kinnistu. Pikima ühise metsapiiri nõue on seatud selleks, et tekiksid hõlpsasti majandatavad suuremad metsamassiivid, mis kuuluvad ühele isikule ja Kiini kinnistu Metsatervenduse OÜ-le müümisega täideti ka seaduse mõtteks olev eeltoodud nõue. V KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 15. Kohus, hinnanud menetlusosaliste väiteid ja kohtule esitatud tõendeid leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ning tuleb jätta rahuldamata. 16.Kaebusest, samuti vastustaja ja kolmanda isiku kohtule esitatud seisukohast kaebuse kohta nähtuvalt ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle. Maa-amet viis keskkonnaministri 21.11.2011 käskkirja nr 1716 alusel läbi avaliku kirjaliku enampakkumise Kiini maaüksuse müümiseks. Avaliku kirjaliku enampakkumise koondprotokolli lisatabeli protokolli nr 37 kohta ( tl 59) kohaselt laekus Kiini maaüksuse enampakkumisele 3 pakkumist, mille hulgast kõrgeima pakkumise tegi Metsatervenduse OÜ , kaebuse esitaja pakkumine oli võrdselt kolmandana enampakkumisel osalenud isiku tehtud pakkumisega paremuselt teine. Vaidlus puudub ka selles, et avalikul kirjalikul enampakkumisel võõrandatud Kiini kinnisasjal (katastritunnus 75901:002:0110) on Metsatervenduse OÜ-le kuuluva Suur-Oru kinnisasjaga ( katastritunnusega 75901:002:0312) 79 meetri pikkune ühine 4 metsapiir ja kaebuse esitajale kuuluva Muhu kinnisasjaga (katastritunnusega 75901:002:0023) on 31 meetri pikkune ühine metsapiir. Samuti puudub vaidlus selle üle, et A.Z. esitas 08.05.2012 Maa-ametile taotluse ( tl 60), milles avaldas, et ta soovib kasutada eelisostuõigust ja osta Kiini maaüksuse oksjonil kujunenud hinnaga ja et Metsatervenduse OÜ sellist ostueesõiguse avaldust ei esitanud. Käesolevas haldusasjas on vaidluse keskseks küsimuseks, kas avaliku kirjaliku enampakkumise kõrgeima pakkumise tegijana võitnud Metsatervenduse OÜ , kellel ühtlasi on pikim ühine metsapiir Kiini maaüksusega, oleks pidanud Riigivaraseaduse § 66 lg 6 tulenevalt esitama avalduse ostueesõiguse kasutamiseks. 17.Riigivaraseaduse (
) § 66 lg 1 kohaselt on avalik enampakkumine riigivara kasutamiseks andmise või müügi viis, kus leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub enampakkumise tingimustega, sealhulgas lõplikena määratud lisatingimustega, ja pakub kõige kõrgemat hinda. Kiini kinnistu enampakkumise võitis Metsatervenduse OÜ kõrgeima pakkumise tegemisega. 18. Eespooltoodud üldreeglist sätestab
lg 6 erandi, nähes ette, et riigi omandisse jäetud metsamaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja enampakkumisel võõrandamisel on võõrandatava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult, et kasutab seda õigust. Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse võõrandatava kinnisasjaga pikemat ühist metsapiiri omava kinnisasja omanikku. Seega on
lg 6 esimeses lauses otsesõnu sätestatud, et ostueesõigust teostades on õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga isikul, kes osales enampakkumisel, kuid kes ei osutunud võitjaks (võõrandatava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks). Eeltoodud sättest ei tulene, et sellise avalduse ostueesõiguse teostamiseks peaks esitama enampakkumisel võitjaks tulnud isik ning kohus nõustub siinkohal vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et taoline tõlgendus oleks ka ebaloogiline. Metsatervenduse OÜ oli tunnistatud avaliku enampakkumise võitjaks ja tal ei olnud põhjust teostada iseenda suhtes ostueesõigust. Kaebuse väide, et kui pidada Metsatervenduse OÜ esitatud pakkumist kirjalikul enampakkumisel osalemiseks samaaegselt ostueesõiguse teostamise avalduseks, siis saaks ostueesõiguse teostamise avalduseks pidada ka kaebaja esitatud pakkumist, mis jäi enampakkumisel teiseks, on ekslik ka seetõttu, et
lg 6 kohaselt ostueesõigust teostades on õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga.Kaebuse esitaja pakkumine ei olnud enampakkumisel kujunenud hinnaks, soovist omandada kinnisasi Metsatervenduse OÜ pakutud hinnaga ostueesõiguse teostamisega tuli kaebuse esitajal
19.
lg 6 teisest lausest tuleneb, et kui selles sättes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, tuleb eelistada pikemat ühist metsapiiri omava kinnisasja omanikku. Enampakkumise võitjal Metsatervenduse OÜ-l, kes omaenese tehtud pakkumise suhtes ei pidanud teostama ostueesõigust ja
lg 6 1.lause alusel ostueesõiguse teostamiseks taotluse esitanud kaebajal oli mõlemal võõrandatava kinnistuga ühine metsapiir. Vaidlustatud käskkirja nr 474 punktiga 1 kinnitas keskkonnaminister riigivara müügi avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused kinnisasjade omandamiseks õigustatud isikute kasuks vastavalt käskkirja lisas märgitud andmetele, tuginedes muu hulgas
Osundatud sätte kohaselt kinnitab otsustaja
lõigetes 6 ja 7 sätestatud alustel enampakkumise tulemused nendes paragrahvides nimetatud õigustatud isikute kasuks. Lisaks on käskkirjas viide
lg 1 ja 5 lg 6 ning käesolevas vaidluses asjassepuutuvast käskkirja lisast nähtuvalt on keskkonnaminister kooskõlas viidatud sätetega tuvastanud, et parima pakkumise tegijal on ühtlasi pikem metsapiir Kiini kinnistuga, mistõttu on Metsatervenduse OÜ õigustatud omandama Kiini kinnistut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et enampakkumise tulemuste kinnitamine Metsatervenduse OÜ kasuks ja temaga müügilepingu sõlmimine on õiguspärane ja kooskõlas
20. Kohus jagab vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta
lg 6 eesmärgist - efektiivselt majandatavate terviklike ja võimalikult suurte metsamaakõlvikute tekke tagamine ja enampakkumise tulemuste kinnitamisel seadusandja eeltoodud mõtte ja tahte järgimisest . Käesoleval ajal kehtiva riigivaraseaduse eelnõu ( 437 SE III) seletuskirjas on 5.peatüki „Menetlus riigivara kasutamiseks andmisel ja võõrandamisel“ 2.jao „Avalik enampakkumine“ sätete osas märgitud ühes 3.jao „Valikpakkumine“ sätete iseloomustuseks : Avaliku enampakkumise ja valikpakkumise osas käsitletakse nende mõistet, enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist ja tulemuste kinnitamist või kinnitamata jätmist, enampakkumise ebaõnnestumise järgse otsuse tegemist, toimingud tagatisraha ja garantiiga, kõrvalehoidumist lepingu sõlmimisest ja väärtpaberite müügi erisusi. Siin ei ole midagi põhimõtteliselt uut ja välja on toodud üksnes olulised asjaolud ( eelnõu seletuskirja lk 29-30). Seega on igati põhjendatud seadusandja tahte õigeks tõlgendamiseks arvestada ka kuni 01.01.2010 kehtinud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu ( 436 SE III) seletuskirjas tooduga. Osundatud eelnõuga täiendati riigivaraseadust §-ga 34.1 „Riigi omandisse jäetud metsamaa võõrandamine“ järgmisest sõnastuses :
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.