Obsah (5)

§ 371§ 368§ 442§ 150§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-37714 Tsiviilasi OÜ Esto

§ 371lg 2 p-st 2, § 372 lg-test 4 ja 6 tuleb keelduda avaldust menetlusse võtmast.

Hageja taotles, et tuvastataks Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 kohtuotsuse nr 2-11-46165 resolutsiooni sisu, kuid ei taotlenud tulenevalt Tartu Maakohtu otsuses nr 2-11-46165 tuvastatud asjaoludest, et teatud viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Tartu Maakohtu otsuse nr 2-11-46165 kohaselt rahuldati OÜ Rovertsen hagi OÜ Estonian Building Invest vastu lepingu täitmise nõudes ja kohustati kostjat asendama viivitamatult, alustades asendustöödega kahe nädala jooksul peale kohtuotsuse jõustumist, Viljandis XXX , XXX , XXX ja XXX asuvate elamute alumiiniumkattega fassaadiplaadid lepinguga ettenähtud ja nõuetele vastavate fassaadiplaatidega. Maakohus leidis, et nimetatud otsuse resolutsioon on selge ja ühemõtteline ning nimetatud kohtuotsuse resolutsiooni sisuga seoses ei saa tuvastada asjaolusid, mida ei ole hinnatud nõude aluseks olnud menetluses. Hageja nõue puudutas Tartu Maakohtu otsuse nr 2-11-46165 tuvastatud asjaolude sisulist hindamist, mis ei ole

§ 368

lg 2 mõttega kooskõlas, kuivõrd hageja taotles otsuse nr 2-11-46165 resolutsiooni sisu tuvastamist. Eeltoodud põhjendustel keeldus maakohus avaldust menetlusse võtmast. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Estonian Building Invest esitas Tartu Maakohtu
2. septembri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja OÜ Estonian Building Invest hagi menetlusse võtmist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et Tartu Maakohtu otsus nr 2-11-46165 on selge ja täidetav. Jääb arusaamatuks, mida pidas maakohus otsuse nr 2-11-46165 resolutsioonis silmas „lepinguga ettenähtud“ ja „nõuetele vastava“ all. Kohus ei viita resolutsioonis lepingule, millest fassaadiplaatidele ette nähtud nõuded kohtu arvates tulenevad. Töövõtulepinguga nr 002 ei kehtestatud fassaadiplaatidele nõudeid. Kohtuotsusest nr 2-11-46165 ei nähtu, kas tuleb vahetada kõik fassaadiplaadid või ainult osa. Et hageja saaks lepingu täitmise nõude täita ning fassaadiplaadid asendada, oleks maakohus pidanud otsuse resolutsioonis tuvastama lepingutingimustele vastava lahenduse, millega fassaadiplaate kooskõlla viia. Tegemist on analoogse olukorraga Riigikohtu otsusega nr 3-2-1-31-10, mille puhul kolleegium leidis, et kohtuotsuse resolutsioon, milles kohustati hagejaid viima lepinguga vastavusse korterite lagede heliisolatsioon, ei vasta

§ 442lg 5 teise lause nõuetele.

Resolutsioon ei ole arusaadav ega täidetav otsuse muu tekstita, samuti on ka eraldi võttes ebamäärane, mida peetakse silmas 3 „lepingule vastavuse“ all. Selle vältimiseks pidanuks kohus lahti kirjutama, mida ta „lepinguga vastavusse viimisena“ mõistab; 2) ei ole hageja hagiavalduses palunud tuvastada asjaolusid, mida nõude aluseks olnud menetluses ei hinnatud, vaid palus tõlgendada maakohtu tahet, mis kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu; 3) on maakohus leidnud, et hageja oleks oma nõude pidanud teisiti sõnastama, kuid ei andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks; 4) vastab hageja nõude sisu maakohtu poolt soovitule.

§ 368

lg 2 kohaselt võib täitemenetluse täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimisel sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Hageja esitas nõude tuvastada, et tema kohustus asendada kõnealuste elamute fassaadiplaadid, seisneb kohustuses teostada töö lähtuvalt näidismajade fassaadiplaatide laotise paigutusest. Hageja nõue vastab

368 lg 2 mõttele ja Riigikohtu poolt otsuse nr 3-2-1-134-10 p-s 11 antud tõlgendusele; 5) ei tulene ei kehtivast materiaal- ega menetlusõigusest maakohtu nõue, et hageja tooks hagiavalduse resolutsioonis eraldi välja asjaolusid, millele tuginedes ta oma seisukoha esitab. Need asjaolud tuleb välja tuua hagiavalduse põhjendavas osas, mida hageja ka tegi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Estonian Building Invest määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu
2. septembri 2012 määrus tühistada ning OÜ Estonian Building Invest hagi OÜ Rovertsen vastu täitedokumendist tulenevate kohustuste tuvastamiseks tuleb saata esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Riigikohus on kohtuotsuse nr 3-2-1-31-10 punktis 20 asunud seisukohale, et „Spetsiifilise tuvastusnõude annab

§ 368lg 2.

Selle esimese lause järgi võib sissenõudja või võlgnik täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Samasuguse nõudega hagi võib sama sätte teise lause järgi esitada ka juhul, kui täitemenetlust ei toimu, kuid täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosalistel siiski tekkinud vaidlus. Kolleegiumi arvates tulenes samasugune õigus sissenõudjale või võlgnikule ka

§ 368lg 2 enne 1.

jaanuari 2009 kehtinud redaktsioonist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 2 esimese lause järgi piisab hagi esitamiseks õigusliku huvi olemasoluks sellest, kui hageja põhistab, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Hagis tuleb kohtult paluda tuvastada, et mingil konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Mõistlik on esitada mitu alternatiivset nõuet, sest kui kohus hageja pakutud täitmise viisidega ei nõustu, jääb hagi rahuldamata. Kui kostja soovib, et kohus määraks täitmise viisi, mida ei ole taotlenud hageja, võib ta esitada vastuhagi. Lubamatu on hagi, milles kohtult taotletakse täitedokumendi täitmise viisi kindlaksmääramist, kuid ise mingit viisi välja ei pakuta, või milles üksnes palutakse täitedokumenti selgitada. Sellist hagi ei peaks kohus

§ 371lg 1 p 1 järgi menetlema.“ 6.

Käesoleval juhul esitas OÜ Estonian Building Invest Tartu Maakohtule tuvastushagi

§ 368lg 2 mõistes.

Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal hagi esitamiseks õiguslik huvi olemas, kuivõrd Tartu Maakohtu

1. juuni 2012 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-11 46165 alusel on algatatud täitemenetlus ning täitemenetluses on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. 4
2. Käesoleval juhul on täitedokumendiks, mille täitmise üle on tekkinud vaidlus, Tartu Maakohtu
3. juuni 2012 otsus (tl 7-9). Nimetatud kohtuotsuse resolutsioon on sõnastatud järgmiselt: „
4. Rahuldada OÜ Rovertsen hagi OÜ Estonian Building Invest vastu lepingu täitmise nõudes;
5. Kohustada kostjat asendama viivitamatult, alustades asendustöödega kahe nädala jooksul peale kohtuotsuse jõustumist, Viljandis XXX, XXX, XXX ja XXX asuvate elamute alumiiniumkattega fassaadiplaadid lepinguga ettenähtud ja nõuetele vastavate fassaadiplaatidega.“ Õige on määruskaebuse esitaja väide, et Tartu Maakohtu
6. juuni 2012 otsuse resolutsioon osas, milles kohustati kostjat asendama Viljandis XXX, XXX, XXX ja XXX asuvate elamute alumiiniumkattega fassaadiplaadid lepinguga ettenähtud ja nõuetele vastavate fassaadiplaatidega, ei vasta

§ 442lg 5 teise lause nõuetele.

Resolutsioon ei ole arusaadav ega täidetav otsuse muu tekstita, samuti on ka eraldi võttes ebamäärane, mida peetakse silmas „asendada alumiiniumkattega fassaadiplaadid lepinguga ettenähtud ja nõuetele vastavate fassaadiplaatidega“ all. Selle vältimiseks pidanuks kohus lahti kirjutama, mida ta „asendada alumiiniumkattega fassaadiplaadid lepinguga ettenähtud ja nõuetele vastavate fassaadiplaatidega“ all silmas peab, s.o kuidas ja milliste fassaadiplaatidega tuleb asendustöö teha. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et fassaadiplaadid ei vastaks lepinguga ettenähtud tingimustele, vaidlus on tekkinud Tartu Maakohtu

1. juuni 2012 otsuse täitmisel fassaadiplaatide laotise paigutuse osas, s.o vaidlus on selles, kas asendustööde teostamisel tuleb lähtuda näidismajade XXX ja XXX laotise paigutusest või fassaadide laotiste paigutused peavad olema sellised, nagu enne asendustöödega alustamist. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd eramute fassaadiplaatide laotise lepingujärgne või kokkulepitud paigutus on ebaselge ja Tartu Maakohtu
2. juuni 2012 otsuse resolutsioonis ei ole fassaadiplaatide laotise paigutuse osas seisukohta võetud, siis on hageja õigustatult esitanud tuvastushagi tuvastamaks, et tema poolt esitatud viisil Tartu Maakohtu
3. juuni 2012 otsust täites saab selle lugeda täidetuks.
4. Tartu Maakohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et tuleb keelduda hageja avaldust menetlusse võtmast, kuivõrd hageja ei taotlenud maakohtule esitatud hagis tuvastada, et mingil konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Juhul, kui maakohus jääb endiselt oma seisukohale, on tal õigus tulenevalt

§-st 3401 anda hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid ebaõige on keelduda maakohtu poolt nimetatud alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

9.

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuna määruskaebus rahuldatakse, siis tuleb

§ 150

lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale tagastada.

§ 372lg 5 alusel ei ole käesolev määrus kaevatav Riigikohtule.

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 5 Viivi Tomson