Obsah (4)

§ 93§ 96§ 94§ 4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-416 Otsuse kuupäev 5. oktoober 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Raivo Allikofi kaebu

) §-le 13 ning § 14 lg-tele 3 ja 4 ning § 8 lg-le 1 ja vangla sisekorraeeskirja § 8 lg-le 4, leidis vastustaja, et vastuvõtuosakonnas viibiv kinnipeetav viibib sarnaselt vahistatuga suletud kambris ning seega oli kaebaja suletud kambris hoidmiseks ning liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramiseks seaduslik alus kuni kolm kuud ning seda ka juhul, kui vastustaja oleks kaebaja staatuse muutnud süüdimõistetuks peale 02.03.

1. a Tallinna Ringkonnakohtu määruse saamist.
2. Samuti on vastustaja seisukohal, et kaebajale ei ole üldse tekkinud sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. RVastS § 9 lg-s 1 on toodud suletud loetelu tagajärgedest, milliste tekkimisel võib mittevaralise kahju hüvitamine kõne alla tulla. Kaebaja ei ole oma kaebuses temal tekkinud mittevaralist kahju ühegi RVastS § 9 lg 1 nimetatud tagajärje alla koondanud ning seega jääb sisuliselt arusaamatuks, millise mittevaralise kahju tekitamise eest kaebaja hüvitist nõuab. Samuti puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kaebajal tema kirjeldatud kannatused (kaalu langus, liigesevalu, masendus ja unetus) tekkisid ning et need kannatused olid just Tartu Vanglas nn rangemal režiimil viibimise tagajärg aga mitte tingitud üldse vanglas viibimisest, mis on iseenesest stressi tekitav. Kaebaja pöördus unetuse probleemidega Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole juba 17.03.
3. a, millest saab järeldada, et unehäired olid temal juba varasemalt. Kaebajale määrati arsti poolt ravimid ning rohkem ta Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole võimalike tervisemuredega ei pöördunud. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas on kaebaja vahistatu staatuses viibimine seotud sellega, et ta ei saanud kuulata raadiot või vaadata telerit, oma füüsist arendada või et just seetõttu tekkis temal kommunikatsioonipuudus, kuna nimetatud õiguste kasutamisel vahistatu ning süüdimõistetu puhul erinevused sisuliselt puuduvad.

§ 93

lg 3 sätestab, et vahistatule peavad olema kättesaadavad üleriigilised päevalehed ning raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad. Vahistatul on lubatud tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvelt ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Vanglateenistuse nõusolekul on vahistatule kambris lubatud isiklik raadio või teler. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võimaldatakse vahistatule tema soovi korral viibida päevas vähemalt 1 tund vabas õhus, millal vahistatu saab oma füüsist arendada. Vahistatul ei ole keelatud ka oma kambris kehaliste harjutuste sooritamine. Vahistatul on sarnaselt süüdimõistetuga lubatud kirjavahetuse pidamine ja telefoni kasutamine (

§ 96

), samuti lühiajalised kokkusaamised (

§ 94

). Kuna kaebaja ei ole avaldanud, et vastustaja oleks tema suhtes ülalloetletud õigusi piiranud või takistanud temal nende kasutamist, siis ei ole vastustaja süüdi selles, et kaebaja temale vangistusseadusest tulenevaid õigusi ei kasutanud ega saa vastutada tagajärgede eest, mis kaebajal võisid sellest tekkida. Kohtu põhjendused ja otsus

1. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtumenetluses on kaebeõiguse aluseks isiku õiguste kaitse (kehtiva HKMS § 44 lg 1). Käesoleva vaidluse esemeks on vastustaja poolt kohtualuse staatuse süüdistatavaks muutmata jätmise tõttu põhjustatud tervisekahjustus. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib RVastS § 7 lg 2 kohaselt nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Sama seaduse § 9 lg 1 kohaselt saab füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on tegevusetusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul oluline tuvastada, kas kaebajal on mittevaraline kahju tekkinud seoses tervise kahjustamisega ja kas see on tekkinud haldusorgani õigusvastase süülise tegevusetuse tõttu.
2. Kohtulahendi jõustumist ja täitmisele pööramist reguleerib KrMS
3. ptk, mille § 408 lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus või -määrus, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. KrMS § 411 lg 2 kohaselt pöörab apellatsiooni- ja kassatsioonikohtu jõustunud kohtuotsuse ja -määruse täitmisele samas kriminaalasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg 2 sätestab, et süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. R. Allikof võeti vahi alla 04.02.
4. a, millest arvestati Pärnu Maakohtu 05.02.
5. a määruse kohaselt kaebaja vangistuse tähtaega (tlk 23 ja pöördel). Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.02.
6. a määrusega R. Allikofi määruskaebuse rahuldamata, määrus edasikaebamisele ei kuulunud (tlk 24 ja pöördel). Vastustaja kinnitusel sai Tartu Vangla nimetatud määruse kätte 02.03.
7. a (tlk 32 pöördel). Kaebaja viibis alates 18.02.
8. a kuni 03.06.
9. a vahistatuna Tartu Vanglas (tlk 25). 03.06.
10. a muudeti kaebaja saatus kinnipeetavaks kuivõrd alles 03.06.
11. a teatas Pärnu Maakohus Tartu Vanglat kohtulahendi täitmisel pööramisest (tlk 34 ja pöördel). Seega jõustus süüdimõistev kohtuotsus 25.02.
12. a, kui Tallinna Ringkonnakohus jättis R. Allikofi määruskaebuse rahuldamata. Riigikohtus on 04.04.
13. a otsuse 3-4-1-9-10 p-s 39 leidnud, et

mõttes ei tähenda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine seda, et vahistatu –

§ 4

kohaselt isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas – muutuks automaatselt kinnipeetavaks. Tuvastamist on leidnud, et Pärnu Maakohus ei ole täitnud KrMS § 411 lg 2 ja § 412 lg 2 nõudeid R. Allikofi jõustunud kohtuotsuse suhtes, mis tingis R. Allikofi viibimise süüdimõistetuna õigusvastaselt kohtualusena Tartu Vanglas jõustunud kohtulahendist kuni 03.06.

1. a, mis tõi kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Kuna jõustunud kohtulahendit ei ole õigeaegselt Tartu Vanglale täitmiseks saadetud, ei olnud vanglal võimalik sellest ka juhinduda. Seega ei näe kohus vangla süüd selles, et R. Allikofi staatust ei muudetud õigusvastaselt vahistatust kinnipeetavaks ajal, mil oli jõustunud vangistust täitmisele pöörav kohtuotsus.
2. Kohus peab oluliseks märkida, et antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et kaebaja tervis sai kahjustatud (kaalu langus, liigesevalu, masendus ja unetus) ega ka see, et nimetatud vaegused olid tekkinud perioodil 18.02.
3. a kuni 03.06.
4. a Tartu Vanglas kohtualusena viibimisest. Kohtu hinnangul on küll ekslik vastustaja seisukoht, et kui kaebaja pöördus unetuse probleemidega Tartu Vangla meditsiiniosakonda juba 17.03.
5. a, siis olid unehäired kaebajal juba varem. Küll aga viitab tervisemurede puudumisele asjaolu, et rohkem kaebaja meditsiiniosakonda ei pöördunud. Samuti ei ole kaebaja kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väited tekkinud tervisekahjustuste osas.
6. Kohtu hinnangul on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et vahistatuna Tartu Vanglas viibides ei olnud tal võimalik kuulata raadiot, vaadata televiisorit, füüsiliselt areneda või et puudus võimalus liikuda ning teda vaevas tegevusetus ja ebapiisav kommunikatsioon. Vastustaja on õigesti leidnud, et nimetatud õiguste kasutamisel vahistatu ning süüdimõistetu puhul erinevused sisuliselt puuduvad. Vahistatul peavad vastavalt

§ 93

lg-le 3 olema kättesaadavad üleriigilised päevalehed ning raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad. Vahistatul on lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Vanglateenistuse nõusolekul on kambris lubatud isiklik raadio või televiisor. Vanglateenistus võib lubada vahistatu kambri valgustamist väljaspool ettenähtud aega. Sama paragrahvi lg 5 annab vahistatule tema soovil õiguse vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus.

§ 94

lg 1 alusel on vahistatul lubatud lühiajalised kokkusaamised isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida vahistatu ei saa teostada läbi kolmandate isikute ning

§ 96

lg 1 annab vahistatule õiguse kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kaebajal oli võimalik temale vangistusseaduses ettenähtud õigusi kasutada. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et Tartu Vangla oleks kaebajal piiranud või takistanud ülenimetatud õiguste kasutamist.

1. Eeltoodu alusel jätab kohus Raivo Allikofi kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
2. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Roby Koik kohtunik