TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-877 Otsuse kuupäev 04. oktoober 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Merle Kaldjärve kaebus tühistada Haridus- ja Te

l atesteerimiskomisjoni esimehe Kalle Küttise poolt. Anu Parts ei esitanud ühtegi süüdistust, samuti ei esitanud ta täiendavaid argumente Merle Kaldjärve kui õpetaja puudustele. Selle asemel kordas M.Kaldjärv üle kirjalikus hinnangus esitatu, täpsustades kirjapandut ning vastas atesteerimiskomisjoni liikmete küsimustele jne. Atesteerimiskomisjon andis Merle Kaldjärvele peale Anu Partsi sõnavõttu jällegi sõna, võimaldades sellega Anu Partsi poolt öeldut kommenteerida ja ümber lükata.

1. Kaebaja vaatleb ekslikult tõenditena ka neid tema poolt esitatud dokumente, mis läbiviidud haldusmenetluse raames tähtsust ei omanud ja mida ei saa tegelikkuses tõenditena vaadelda. Esiteks viiakse atesteerimine läbi atesteeritava varasemat töötamist arvestades ehk hinnang antakse juba enne atesteerimist tehtud tööle. Seega ei saa sellele järgnevat aega võtta hindamise aluseks. Asjaolu, et Merle Kaldjärv siirdus tööle Keila Kooli ja nimetatud kool on tema tööga rahul, ei oma selle haldusmenetluse läbiviimise raames tähtsust. Teiseks nimetatakse varemnimetatud haridus- ja teadusministri määruse regulatsioonis väga selgelt ära need dokumendid ja muud hindamisel tähtsust omavad alused mida atesteerimiskomisjon (haldusorgan) peab ja saab vastuvõetava otsuse puhul arvesse võtta.
2. Alusetu on väide, et Merle Kaldjärve poolt koostatud analüüsis nimetatud ekspertide tõendeid ei ole võrreldud Anu Partsi koostatud hinnanguga. Haldusorgani poolt vastuvõetud otsus on kaalutlusotsus ning haldusorgan on otsuse vastuvõtmisel kaalunud kõiki esitatud ja lubatud tõendeid. Haridus- ja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjon oli haldusorganina esitatud ja kogutud tõendite pinnalt arvamusel, et Merle Kaldjärvele ei omistata pedagoog-metoodiku ametijärku, kuna nimetatud isik ei vasta kõigile pedagoogmetoodiku ametijärgu omistamiseks kehtestatud vajalikele tingimustele. See ei tähenda, et tegemist ei võiks olla hea ja õpilaste poolt armastatud õpetajaga. Kohtu põhjendused ja otsus
3. Kohus on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
4. Vaidlustatud haridus- ja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjon (edaspidi: komisjon) arutas õpetaja Merle Kaldjärve taotlust pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks 13.02.2012 ja 26.03.2012 istungitel ning otsustas: Võttes aluseks taotleja esitatud töö analüüsi, tema tööle antud hinnanguid (õppeasutus, eksperdid) ja pedagoogmetoodiku ametijärgule esitatud nõuete täitmist tõendavaid dokumente vastavalt haridusministri 02.10.2002.a määrusele nr 69 „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“, otsustas komisjon: mitte omistada pedagoog-metoodiku ametijärku. Otsuse poolt on olnud 9 liiget ja vastu 1 liige. Otsus võeti vastu 26.03.2012 toimunud komisjoni istungil. 13.02.2012 toimunud istungil otsustas komisjon täiendavalt tutvuda M.Kaldjärve poolt edastatud seisukohtadega, kaaluda õppeasutuse poolt esitatud põhjendusi ning teha otsus järgnevate nädalate jooksul. 3
5. Pedagoog-metoodik ametijärgule sobivuse taotluse esitas kaebaja 31.03.
6. Sel ajal töötas kaebaja Inglise Kolledži õpetajana. Alates 22.08.2011.a töötab M.Kaldjärv Keila koolis. 2006 aastal on M.Kaldjärvele omistatud pedagoog-metoodik ametijärk. Haridusministri 02.10.2002 nr 69 määruse „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“ (edaspidi Kord) § 9 lg 2 kohaselt omistatakse pedagoog-metoodiku ametijärk viieks aastaks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui pedagoog esitab enne viie aasta möödumist ametijärgu omistamiseks taotluse vastava ametijärgu uueks omistamiseks, pikeneb talle omistatud ametijärgu tähtaeg taotluse kohta tehtud otsuse kehtima hakkamiseni.

§ 3lg 4 järgi kehtib omistatud ametijärk kõikides õppeasutustes.

18.

§ 8

kohaselt omistatakse pedagoog-metoodiku ametijärk vastava taotluse alusel õpetajale, kellel on haridusministri 26.08.2002 määrusega nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastav kõrgharidus, kes vastab § 4 punktis 3 nimetatud nõuetele, on vähemalt kolm viimast aastat tulemuslikult töötanud pedagoogina, omades vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärku ning on viimase kolme aasta jooksul täitnud vähemalt kuus nõuet § 4 punktides 4-14 nimetatud nõuetest. Paragrahvi 4 punktides 8-14 nimetatud nõuded peavad olema täidetud vähemalt maakondlikul tasandil. Eeltoodud nõudeid tuleb järgida nii esmakordsel pedagoogmetoodiku ametijärgu omistamisel kui ka järgnevatel ametijärg omistamistel. 19. Komisjon on jäänud vaidlustatud otsuse lõppjärelduses samale seisukohale, kui ta oli ka Tartu Halduskohtu poolt tühistatud 19.05.2011 otsuses nr 198 – Merle Kaldjärve õpetajatööd ei saa tulemuslikuks hinnata. Teiste

§ 8

-s loetletud tingimuste osas olid komisjoni hinnangul nõutud tingimused pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks täidetud.

1. Kaebaja on vaidlustatud otsuse tühistamise esimese alusena märkinud, et teda ei kuulatud 13.02.2012 atesteerimiskomisjoni istungil ära. Kohus antud seisukohaga ei nõustu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Nähtuvalt asja materjalidest, on kaebaja osalenud 13.02.2012 toimunud komisjoni istungil, kus toimus tema taotluse esimene läbivaatamine ja kus talle anti ka võimalus suuliseks sõnavõtuks. Kaebaja väitel tema sõnavõtt katkestati ja tal ei olnud võimalik kõiki seisukohti esitada. Vastustaja ei ole kaebaja sellel väitele põhimõtteliselt vastu vaielnud. Kuid komisjoni poolt anti kaebajale võimalus esitada oma ettekanne ja seisukohad kirjalikus vormis, mida kaebaja ka kasutas. Menetlusosalise ärakuulamine ei pea tingimata toimuma suulises vormis, vaid võib toimuda ka kirjalikus vormis. Samas on vastustaja lisaks selgitanud, et kaebaja vastas komisjoni istungil komisjoni liikmete küsimustele, samuti anti talle sõna ka peale Anu Partsi (Tallinna Inglise Kolledži õppedirektor) sõnavõttu. Seega on vastustaja HMS § 40 lg 1 esitatud nõuded täitnud ega pole taotleja ärakuulamisõigust rikkunud.
2. Teiseks märgib kaebaja, et tema võrdlevas analüüsis kaasatud ekspertide tõendeid ei ole võrreldud A.Partsi 28.03.2012 (peaks olema 28.03.2011) koostatud hinnanguga ning et kool ei ole esitanud ühtki konkreetset argumenti kaebaja tulemusliku töö vaidlustamiseks. Seega leiab kaebaja, et komisjoni 26.03.2012 otsus on vajalikul määral motiveerimata, sellest ei selgu, millised on need põhjused, miks tema tööd ei loetud tulemuslikuks ning miks talle pedagoog-metoodiku ametijärku ei omistatud. 4
3. Kohus on seisukohal, et komisjoni 26.03.2012 otsus on nii õiguslikult kui faktiliselt piisavalt põhjendatud. HMS § 56 lg 1 tulenevalt peab soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud ning haldusakti põhjendused esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele haldusaktis on viidatud. Otsuse lisas (väljavõte 26.03.2012 komisjoni istungi protokollist) on märgitud, et komisjoniliikmetel oli enne komisjoni istungit võimalus tutvuda taotleja töö analüüsi, tema tööle antud hinnangute (sh ainevaldkonna eksperdid ja õppeasutus), pedagoog-metoodiku ametijärgule esitatud nõuete täitmist tõendavate dokumentidega, Tartu Halduskohtu 9.detsembri 2011 otsusega haldusasjas nr 3-11-1590 ning õpetaja M.Kaldjärve kirjaliku ettekandega atesteerimiskomisjoni liikmetele. Lisaks oli kaebaja oma seisukohad esitanud ka 13.02.2012 komisjoni istungil. Seega on komisjoni liikmete käsutuses enne otsuse tegemist olnud nii kaebaja enda poolt koostatud ja esitatud hinnangud ja tõendid, sealhulgas ekspertide hinnangud, kui kooli poolt esitatud materjalid, mis tähendab, et komisjoni liikmed said neid tõendeid ka vajalikul määral võrrelda. See, et vaidlustatud otsuses ega komisjoni istungi protokoll ei kajasta tõendite hindamist ja läbiarutamist, ei tähenda, et liikmed esitatud tõenditega ei tutvunud ega arvestanud neid otsuse tegemisel.
4. Otsuse kohaselt on kaebajale negatiivse otsuse aluseks olnud Tallinna Inglise Kolledži sisekontrolli eest vastustava isiku kirjalik hinnang ja suulised ütlused, samuti sama õppeasutuse direktori 30.01.2012 kiri, millised on olnud seisukohal, et atesteeritava õppetööd ei saa kokkuvõtvalt tulemuslikuks hinnata ning et õppeasutus ei toeta M.Kaldjärvele pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamist. Otsuses on märgitud, et kuigi M.Kaldjärve puhul on tegemist erialaselt pädeva õpetajaga, on arenguruumi koostöös ja suhtlemises lapsevanemate, õpilaste, kooli juhtkonna, teiste õpetajatega, konfliktide adekvaatses lahendamises jm. Seega on otsuses välja toodud põhjused, miks komisjon jäi eitavale seisukohale. Komisjon on lugenud seda piisavaks põhjuseks pedagoog-metoodiku ametijärgu mitteandmiseks. Kaebaja osales 13.02.2012 komisjoni istungil, tema kasutuses oli kirjalik materjal, seega oli kaebaja ka teadlik, mis põhjustel ei ole tema õppetööd viimase kolme aasta jooksul tulemuslikuks hinnatud.

§ 20

lg 2 p 3 kohaselt annab kirjaliku hinnangu atesteeritava tööle õppeasutuse sisekontrolli eest vastustav isik. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et õpetaja töö tulemuslikkust on võimalik hinnata just koolis kohapeal ehk õpetajaga ja tema tööga vahetult kokku puutudes. Komisjoni liikmed on lugenud kooli sisekontrolli eest vastustava isiku hinnangu oluliseks tõendiks otsustamaks, et M.Kaldjärv ei ole viimasel kolmel aastal tulemuslikult töötanud. Oluline on ka seejuures see, et 10-st kohalolnud komisjoni liikmest on ametijärgu mitteomistamise poolt olnud 9 liiget. Kohtul puudub alus kahelda komisjoni liikmete pädevuses ja võimes esitatud tõendite ja seisukohtade objektiivseks hindamiseks. 24. Kaebaja etteheited 12.03.2012 istungi protokolli hilinenud esitamise kohta, samuti protokollis sisalduvate eksimuste kohta ei ole asjasse puutuvad, kuna need ei saanud mõjutada vaidlustatud otsuse õiguspärasust. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusosalised ei ole kohtule taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks esitanud. Eda Muts kohtunik 5 6