Obsah (4)

§ 180§ 114§ 182§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1411 Haldusasi OÜ OKOK kaebus Maksu-

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

1 ASJAOLUD

1. OÜ OKOK deklareeris OÜ KR Grupp Baltikum ja OÜ Peterberg nimele väljastatud arvete alusel oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu 2009 ning jaanuarikuu 2010 käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu kokku summas 483 333 krooni ning luges ettevõtlusega seotud kuluks nimetatud äriühingutele tehtud väljamaksed summas 2 900 000 krooni. Kontrolli tulemusel tuvastas Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu-ja tollikeskus, et OÜ OKOK ei ole soetanud raieõigusi OÜ-telt Peterberg ja KR Grupp Baltikum ning on ebaõigesti maha arvanud eelnimetatud äriühingute nimel väljastatud arvetelt sisendkäibemaksu kokku 483 333 krooni. OÜ OKOK on jätnud deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuluna väljamaksed OÜ-tele Peterberg ja KR Grupp Baltikum summas 2 660 000 krooni, mille kohta puuduvad nõuetekohased algdokumendid ning millelt on tasumata tulumaks 707 089 krooni.
2. Lääne maksu- ja tollikeskuse (edaspidi LMTK) 26.01.2011 maksuotsusega nr 12.2- 3/3181-18 vähendati OÜ OKOK maksustamisperioodide oktoober 2009 kuni jaanuar 2010 sisendkäibemaksu 483 333 kr võrra ja määrati OÜ-le OKOK täiendavalt tasumisele käibemaksu maksustamisperioodide oktoober 2009 kuni jaanuar 2010 eest 483 333 kr (30 890,61 €) ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt maksustamisperioodi oktoober 2009 kuni aprill 2010 eest summas 707 089 kr (45 191,22 €). LMTK kvalifitseeris maksuotsuses OÜ OKOK ja OÜ KR Grupp Baltikum vahel 07.09.2009 tehtud Toomase kinnistu raieõiguse võõrandamise tehingu (müügihind 780 000 kr koos käibemaksuga) ümber I. V ja OÜ OKOK vaheliseks tehinguks (müügihind 40 000 kr), leides, et OÜ OKOK ja OÜ KR Grupp Baltikumi vahelise 07.09.2009 raieõiguse võõrandamise tehinguga varjati teist ehk I. V ja OÜ OKOK vahelist tehingut. Samuti kvalifitseeriti OÜ OKOK ja OÜ Peterberg vahelised 17.11.2009 ja 05.01.2010 Soo-otsa kinnistu raieõiguse võõrandmise tehingud (müügihind kokku 2 120 000 kr koos käibemaksuga) ümber D B ja OÜ OKOK vahelisteks tehinguteks (müügihind 200 000 kr), leides, et OÜ OKOK ja OÜ Peterberg vaheliste 17.11.2009 ja 05.01.2010 Soo-otsa kinnistu raieõiguse võõrandmise tehingutega varjati teist ehk D B ja OÜ OKOK vahelist tehingut.
3. 23.03.2011 esitas OÜ OKOK maksuotsuse peale vaide, mille Maksu- ja Tolliamet jättis 09.05.2011 vaideotsusega nr 6-1/161-2 rahuldamata.
4. 07.06.2011 esitas OÜ OKOK Lääne MTK 26.01.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/3181-8 peale kaebuse Tallinna Halduskohtule. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED
5. Kaebaja leiab, et juhul, kui maksuhaldur peab maksumaksja dokumenteeritud majandustehingut näiliseks ja maksuhaldur väidab omakorda, et sellise tehinguga varjati teist tehingut, eeldab see täiendava maksu määramisel MKS § 83 lg 4 kohaldamist ning sellest tulenevalt vastavate õiguslike ja faktiliste põhjenduse esitamist maksuotsuses. Samuti juhul, kui maksuhaldur kvalifitseerib poolte tehtud tehingu maksuõiguslikult ümber, eeldab see täiendava maksu määramisel MKS § 84 kohaldamist ning sellest tulenevalt vastavate õiguslike ja faktiliste põhjenduse esitamist maksuotsuses. Maksuotsuses puuduvad viited MKS §-le 83 lg 4 ja §-le 84 ning maksuotsuses puudub ka selline argumentatsioon, mis võimaldaks hinnata kaebaja tehingute ümberkvalifitseerimise õiguspärasust MKS § 84 järgi ning tehingute näilisust ja teise tehingu varjatust MKS § 83 lg 4 järgi.
6. Kui lähtuda maksuotsuses toodud LMTK seisukohast, et OÜ KR Grupp Baltikum ning OÜ Peterberg ja OÜ OKOK vahelised tehingud on näilised ja nendega varjati teisi tehinguid, siis kaebaja arvates saab varjatud tehing olla üksnes samade poolte vahel. Näilik on tehing siis, kui pooled tegid selle kavatsusega varjata mingit teist samade poolte vahel tehtud tehingut. Maksuotsuses ei ole nimetatud, millist OÜ KR Grupp Baltikum ja OÜ OKOK vahelist tehingut 2 varjati samade poolte vahel 07.09.2009 tehtud Toomase kinnistu raieõiguse müügitehinguga. Samuti ei ole maksuotsuses nimetatud, millist OÜ Peterberg ja OÜ OKOK vahelist tehingut varjati samade poolte vahel 17.11.2009 ja 05.01.2010 tehtud Soo-otsa kinnistu raieõiguse müügitehingutega.
7. Kui lähtuda maksuotsuses toodud järeldusest, et näilised olid nii Toomase kinnistu raieõiguse müügitehing kui Soo-otsa kinnistu raieõiguse müügitehing, siis on maksuotsusega tulumaksu määratud valel õiguslikul alusel. LMTK on põhjendamatult jätnud kohaldamata MKS § 83 lg 4 ja ei ole maksukohuste määramisel lähtunud varjatud tehingu maksustamisest. Samuti on LMTK jätnud põhjendamatult kohaldamata TuMS § 15 lg 1 ja kohaldanud ebaõigesti TuMS § 51 lg 2 p
8. Käesoleval juhul oli maksuotsuse kohaselt varjatud tehinguteks füüsiliste isikute poolt kasvava metsa raieõiguse võõrandamine OÜ-le OKOK. Füüsilise isiku poolt kasvava raieõiguse võõrandamisel kohaldatakse TuMS § 15 lg 1 ja ei kohaldata TuMS § 51 lg 2 p
9. Füüsiliselt isikult kasvava metsa raieõiguse ostmisel äriühingu poolt peab see füüsiline isik ise deklareerima raieõiguse võõrandamisest saadava kasu ning ostjast äriühingul ei saa seetõttu tekkida sellisest tehingust tulumaksukohustust. Seega ei olnud põhjendatud ja õiguspärane määrata kaebajale tulumaks TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel, vaid tulumaks tulnuks määrata raieõiguse müüjatest füüsilistele isikutele TuMS § 15 lg 1 alusel kui kasu vara võõrandamisest.
10. Maksuotsuses puudub põhjendus, milles seisnes vaidlusaluste tehingute moonutatud vorm. OÜ OKOK ostis Toomase kinnistult raieõiguse OÜ-lt KR Grupp Baltikumilt ja Soo-otsa kinnistult raieõiguse OÜ-lt Peterberg, tasus nimetatud äriühingutele tehingute maksumused, teostas raie ja müüs raie tulemusena tekkinud metsamaterjali edasi kolmandatele isikutele. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et nimetatud tehingute sisuks oli raieõiguse võõrandamine.
11. Vaidlustatud maksuotsuses ega ka vaideotsuses ei ole tuginetud asjaolule, et LMTK või MTA oleksid vähendanud OÜ KR Grupp Baltikumi tasumisele kuuluvat käibemaksu Toomase raieõiguse müügihinnalt arvestatud käibemaksu 130 000 krooni võrra seoses väidetava tehingu näilisusega või OÜ Peterberg tasumisele kuuluvat käibemaksu Soo-otsa kinnistult raieõiguse müügihinnalt arvestatud käibemaksu 353 333 krooni võrra seoses väidetava tehingu näilisusega. Kaebaja leiab, et kui maksuhalduril on andmed, et OÜ-de KR Grupp Baltikumi ja Peterbergi poolt tasumisele kuuluv käibemaks on väiksem kui nende poolt deklaratsioonides esitatud, oli maksuhalduri kohustuseks tulenevalt MKS § 11 korrigeerida nende äriühingute maksukohustust. Maksuotsuses ega ka vaideotsuses ei ole OÜ-de KR Grupp Baltikumi ja Peterbergi maksukohustuse vähendamise asjaolule tuginetud. Nimetatud asjaolu välistab kaebajal samadelt tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise.
12. LMTK arvates sai OÜ OKOK raieõiguse ostmisel OÜ KR Grupp Baltikumilt ja OÜ Peterbergilt maksueelise. Maksuotsusest ei nähtu, et LMTK oleks tuvastanud kaebaja tahtluse saada nimetatud tehingutest maksueelist. Kaebaja on seisukohal, et ta ei saanud mingit maksueelist sellega, kui arvas oma maksustatavalt käibelt maha raieõiguse ostmisel OÜ KR Grupp Baltikum ja OÜ Peterberg arvetel näidatud sisendkäibemaksu, sest sama summa käibemaksu tasumise kohustus tekkis sellelt tehingult nii OÜ-l Peterberg kui OÜ KR Grupp Baltikumil.
13. OÜ KR Grupp Baltikum soetas OÜ-le OKOK edasimüüdud raieõiguse eelnevalt I. Vlt ja OÜ Peterberg D Bilt. Selline järeldus tuleneb OÜ KR Grupp Baltikum juhatuse liikme R. K 01.06.2010 seletusest maksuhaldurile, kus ta selgitas, et vahendas raieõiguse müüki OÜ-le OKOK. Ka OÜ Peterberg juhatuse liikme J. N 25.05.2010 seletusest maksuhaldurile nähtub, et OÜ Peterberg ostis edasimüüdud raieõiguse eelnevalt D Bilt ja müüs raieõiguse OÜ-le OKOK. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud LMTK väide, et OÜ OKOK ja KR Grupp Baltikum 07.09.2009 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 070909 alusel tehtud 3 tehing ning OÜ OKOK ja OÜ Peterberg vahel 17.11.2009 ja 05.01.2010 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud on näilised ja nendega varjati raieõiguse ostmist vastavalt I. Vlt ja D Bilt. Kaebaja leiab, et vaidlustatud maksuotsusega määratud maksusumma on määratud ilma õigusliku ja faktilise aluseta. VASTUSTAJA SEISUKOHT
14. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maksuhaldur on kontrollimise käigus faktilisi asjaolusid ja kogutud tõendeid analüüsides ning kogumis ja vastastikkuses seoses hinnates jõudnud põhjendatult järeldusele, et OÜ OKOK ei teinud reaalseid tehinguid OÜ-tega KR Grupp Baltikum ja Peterberg, mistõttu ei saanud OÜ OKOK OÜ-de KR Grupp Balticum ja Peterberg arvete alusel raieõigust ning kaebuse esitajal puudub õigus OÜ-de KR Grupp Baltikum ja Peterberg nimel koostatud arvete alusel maha arvata sisendkäibemaksu ning ta on jätnud deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuluna väljamaksed OÜ-dele KR Grupp Baltikum ja Peterberg.
15. Vastustajale jäävad arusaamatuks kaebuse esitaja etteheiteid maksuhaldurile, et maksuotsuses puudub viide MKS § 84 ja § 83 lg
16. MKS § 84 sätestab maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavad tehingud ja toimingud. Maksuhaldur ei ole OÜ OKOK ja OÜ-te KR Grupp Baltikum ja Peterberg vahelisi tehinguid ümber kvalifitseerinud. Maksuhaldur on maksuotsuses läbivalt olnud seisukohal, et tehinguid OÜ-tega KR Grupp Baltikum ja Peterberg ei ole toimunud. Mis puudutab MKS § 83 lõikele 4 ja MKS § 84 viitamata jätmist, siis see asjaolu ei anna iseenesest alust maksuotsuse tühistamiseks, kui faktilised asjaolud ja nende pinnalt tehtud järeldused on maksuotsuses arusaadavalt välja toodud. Selline seisukoht tuleneb Riigikohtu praktikast. Riigikohus on 26.05.2011 otsuse nr 3-3-1-23-11 p-s 16 öelnud, et kolleegium on seisukohal, et kuna maksuotsuses ei ole märgitud maksu määramiseks õiguslikku alust ja selle sisust ei nähtu selgelt MKS § 84 kohaldamist, on maksuotsus nõuetekohaselt põhjendamata ja tuleb seetõttu tühistada.
17. OÜ OKOK ostis tegelikult raieõiguse füüsiliselt isikult, seega puudus tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja ka raieõiguse ostuhind oli antud juhul tunduvalt odavam. Samal seisukohal oli maksuhaldur ka OÜ-ga Peterberg tehtud tehingute osas.
18. Maksuotsuses ei ole kordagi mainitud, et tegemist on näilise või varjatud tehinguga. Antud juhul on tegemist nn tavalise ostja-müüja maksustamise juhtumiga, kus kaebuse esitaja ei soetanud raieõigust käibemaksukohustuslasest ettevõtjalt vaid füüsilistelt isikutelt ja seega puudus kaebuse esitajal OÜ-te KR Grupp Baltikum ja Peterberg arvetel näidatud käibemaksu mahaarvamise õigus oma maksustavast käibest ning nendele ettevõtetele tehtud väljamaksed on maksustatavad tulumaksuga, kuna tehinguid ei toimunud, siis puudub kaebuse esitajal tehingute toimumist tõendav raamatupidamise dokument.
19. Tulumaksunõude aluseks pole niivõrd vormilised puudused kuludokumentides, kuivõrd asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjatega pole leidnud tuvastamist. Vastavalt TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Algdokumendi nõuded on toodud raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) § 7 lg
20. Kuludokument peab võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud osapoolte vahel ja kuludokument peab vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele õigesti kajastama toimunud tehingu sisu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-07 p 15 leidnud, et nõuetekohasele algdokumendile tuleb märkida ka tehingu majanduslik sisu ning kui 4 tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga ja selline asjaolu võib olla piisavaks aluseks, et kohaldada TuMS § 51 lg 2 p
22. Maksuotsuse p-s 4.2 on maksuhaldur selgesõnaliselt öelnud, et maksuhaldur käsitleb OÜ-le KR Grupp Baltikum 780 000 kroonist ülekannet kui väljamakset, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument ja seega kuulub nimetatud summa maksustamisele tulumaksuga TuMS § 51 lg 1 alusel. Aga kuivõrd OÜ OKOK ostis raieõiguse I. Vlt 40 000 krooniga (asjaolud on toodud maksuotsuse p 1.1, 1.2, 1.3), siis maksustatakse tulumaksuga OÜ-le KR Grupp Baltikum tehtud ülekande ja raieõiguse ostuhinna vahe 740 000 krooni. Sama metoodika on maksuotsuses toodud ka OÜ-le Peterberg tehtud väljamaksete osas. OÜ-le Peterberg tehtud väljamakseid summas 2 120 000 krooni vähendati D Bile tasutud 200 000 krooni võrra. Tulumaksuga maksustati 1 920 000 krooni. Maksuhaldur rakendas maksumenetluses uurimisprintsiipi ja võttis arvesse maksukohustust vähendava asjaoluna raieõiguse eest I. Vle tasutud 40 000 krooni ja D Bile tasutud 200 000 krooni.
23. OÜ OKOK arvestas OÜ-de KR Grupp Baltikum ja Peterberg nimel koostatud arvetel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas, milleks tal puudus õiguslik alus. Suurendades õigusliku aluseta sisendkäibemaksu, vähenes maksustatavalt käibelt tasumisele kuuluv käibemaks. OÜ OKOK on jätnud OÜ-dele KR Grupp Baltikum ja Peterberg tehtud väljamaksetelt deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu.
24. Kauba edasimüümine ei tõenda kauba soetamist OÜ-delt KR Grupp Baltikum ja Peterberg. Ainuüksi arvete eest tasumine, sõltumata sellest, kas tasutakse sularahas või pangaülekandega, ei tõenda tehingute toimumist. Riigikohus on 06.03.2002 lahendis nr 3-4-1-1-02 p 16 öelnud: „Kui ostja arvab käibemaksu maha tehingutelt, mida ei ole toimunud, siis on sisendkäibemaksu mahaarvamine välistatud KMS § 18 lg 1 p 1 või § 18 lg 6 kohaselt, sest kaupa või teenust ei ole soetatud või puudub nõuetekohane arve. Ka selline pettus ei sõltu arve tasumise ajast ja viisist.“ KOHTU PÕHJENDUSED
25. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
26. Asjas on vaja tuvastada, kas tegelikult võõrandasid kaebajale raieõigused arvetel märgitud äriühingute asemel hoopis füüsilised isikud, kas maksuhaldur kohaldas õigesti varjatud tehingu maksustamise regulatsiooni, kas neid tehinguid pidi arvestama ettevõtlusega seotud tuluna ja kas asjaolu, et raieõigusi võõrandanud äriühingute käibeandmed ei ole korrigeeritud, mõjutab kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramist.
27. Maksuotsuses on adekvaatselt põhjendatud ja tõendatud, miks Toomase kinnistul raieõiguse võõrandaja olid hoopis selle kinnistu omanik I. V. Esiteks ei ole tõenäoline, et I. V, kes oli ise tegutsev metsaäris ja kahtlemata kursis raieõiguse turuhindadega, võõrandas kinnistu OÜ-le KR Grupp Baltikum 40 000 krooniga ja sama äriühing võõrandas selle 6 päeva hiljem edasi kaebajale 780 000 krooniga. 40 000 kroonine võõrandamishind on tõenäoliselt näidatud selleks, et võimalik füüsilise isiku tulumaksukohustus oleks minimaalne. Et aga vaidlust ei ole selles, et I. V oli varasemalt samuti kaebaja osanik, hetkel on osanikuks T. E, oli tegemist tehinguga omavahel seotud isikute vahel. Samuti on mõlemad seotud OÜ-ga Logging, mis tegutses metsaraiega ja mille osas maksuotsuses (lk 3 II lõik alumine osa) ja kontrollakti punktis 1 on maksuhaldur veenvalt põhjendanud, et OÜ Logging ettevõtluse on järkjärgult võtnud üle OÜ OKOK. OÜ KR Grupp Baltikum esindaja R. K on aga ise selgitanud maksuhaldurile 21.07.2009, et nii I. V 5 kui T. E kuulusid tema tutvusringkonda ning et tema vormistas OÜ KR Grupp Baltikum nimel müügidokumendid vaid katastritunnuse alusel, ise kohapeal metsa olukorda vaatamas käimata. Metsa äraveo tellis I. V ja äraveo juures olid nii I. V kui T. E. OÜ KR Grupp Baltikum ei ole ka vaidlusaluselt käibelt deklareeritud tulumaksu tasunud. Maksuotsuse lk 4 ja 5 toodud järeldused tehingu osas OÜ KR Grupp Baltikum on õiged. Kokkuvõtlikult näidati OÜ-d KR Grupp Baltikum vahel puhvrina selleks, et I. V pääseks tulumaksukohustusest ja OÜ-l OKOK oli majanduslik huvi OÜ-ga KR Grupp Baltikum tehingute kajastamiseks, sest nii sai OÜ OKOK kasu maksustatavalt käibelt alusetult maha arvatava sisendkäibemaksu näol ja ka võimaluse ettevõttest maksuvabalt raha välja viia. Muud majanduslikku loogikat peale maksupettuse sellise puhvri kasutamiseks ei olnud, sest see oleks muidu olnud kahjulik nii I. Vle (ebamõistlikult madal müügihind) kui kaebajale (miks mitte osta otse omanikult 40 000 krooni eest kui ta on hea tuttav ja on teada, et raieõigus on müügis).
28. Ka raieõiguse ost Soo-otsa kinnistult OÜ-lt Peterberg ei ole tegelikkuses aset leidnud, selle asemel omandas kaebaja raieõiguse sama Soo-otsa kinnistu omanikult D Bilt. OÜ Peterberg juhatuse liige on J. N, kes samuti oli puutumises OÜ Logging majandustegevusega. OÜ Peterberg raamatupidamisdokumendid ei toeta lepingujärgse 695 000 krooni maksmist kahes osas D Bile detsembris 2009 ja jaanuaris 2010, samuti ei nähtu sellises ulatuses väljamaksete tegemiseks sularaha olemasolu OÜ-l Peterberg, lisaks viibis D B ühe väidetava väljamakse tegemise ajal Soomes, mistõttu ei saanud ta ka 28.01.2010 kassa väljamineku orderit allkirjastada. Ka MTA allkirjaekspert on leidnud, et nimetatud allkiri ei ole kirjutatud ilmselt D Bi poolt. J. N ei ole enne raieõiguse ostmist D Bilt metsa üle vaadanud, seega puudusid OÜ-l Peterberg ostmiseks vajalikud andmed. Kogu raieõiguse omandamine toimus T. E ja I. V kontrolli all. Puudus majanduslik loogika, miks kaebaja ei saanud omandada raieõigust otse D Bilt 695 000 krooni eest, vaid ostis selle OÜ-lt Peterberg vahetult peale D Bi ja OÜ Peterbergi vahelist tehingut 2,1 miljoni krooni eest. Maksuotsuse lk-del 12-14 toodud järeldused on kohtu arvates loogilised ja piisavad väitmaks seda, et raieõiguse võõrandajaks ei saanud olla OÜ Peterberg.
29. Seega puudus kaebajal alus arvata vaidlusaluste OÜ KR Grupp Baltikum ja OÜ Peterberg arvete alusel maha sisendkäibemaksu.
30. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla seda, et võõrandamistehingute asemel oleks leidnud aset mingid muud liiki tehingud. Seetõttu puudus vajadus lähtuda MKS §-st 83 ja §-st
31. Sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise õiguslikuks aluseks on käeoleval juhul KMS § 37 lg 1 – puudus mahaarvamiseks vajalik nõuetekohane arve. Arved ei vastanud aga RPS § 7 lg 1 nõuetele, kuna kaebaja ei soetanud neid arvetel märgitud äriühingutelt (OÜ-lt Peterberg ja OÜ-lt KR Grupp Baltikum). Kuna OÜ OKOK ei ole soetanud OÜ-delt KT Grupp Baltikum ja OÜ Peterberg nimetatud äriühingute nimel väljastatud arvete alusel kaupu ega teenuseid, puudus OÜ-l OKOK õiguslik alus KMS§ 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 alusel neid arveid sisendkäibemaksu hulgas kajastada. Vastustajal on õigus selles, et maksuhaldur ei ole kohaldanud ega pidanudki kohaldama MKS § 83 ja § 84 sisalduvat näilise ja varjatud tehingu maksustamise regulatsiooni. Vaidlus on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse üle võõrandamistehingult ja see õigus puudub nõuetekohase algdokumendi (arve) puudumisel. Enamat maksuhaldur sel juhul tuvastama ei pea. 6
32. Vastavalt TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Algdokumendi nõuded sätestab RPS § 7 lg
33. Kuludokument peab võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud osapoolte vahel ja kuludokument peab vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele õigesti kajastama toimunud tehingu sisu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-07 tehtud otsuse p-s 15 leidnud, et nõuetekohasele algdokumendile tuleb märkida ka tehingu majanduslik sisu ning kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga ja selline asjaolu võib olla piisavaks aluseks, et kohaldada TuMS § 51 lg 2 p
35. Kaebaja väited varjatud tehingu maksustamise vajaduse osas ei ole asjakohased, kuna maksuhaldur on füüsilistele isikutele tõenõoliselt tehingu eest tasutud summad arvestanud ettevõtlusega seotud kuluna. Nii on võetud arvesse maksukohustust vähendava asjaoluna raieõiguse eest I. Vle tasutud 40 000 krooni ja D Bile tasutud 200 000 krooni. Kuivõrd OÜ OKOK ostis raieõiguse I. Vlt 40 000 krooniga (maksuotsuse p 1.1, 1.2, 1.3), siis maksustatakse tulumaksuga OÜ-le KR Grupp Baltikum tehtud ülekande ja raieõiguse ostuhinna vahe 740 000 krooni. Sama metoodika on maksuotsuses toodud ka OÜ-le Peterberg tehtud väljamaksete osas. OÜ-le Peterberg tehtud väljamakseid summas 2 120 000 krooni vähendati D Bile tasutud 200 000 krooni võrra. Tulumaksuga maksustati 1 920 000 krooni. Seega on OÜ OKOK jätnud deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuluna väljamaksed OÜ-tele Peterberg ja KR Grupp Baltikum summas 2 660 000 krooni, mille kohta puuduvad nõuetekohased algdokumendid ning millelt on tasumata tulumaks 707 089 krooni.
36. Kuna kaebus on esitatud kaebaja enda subjektiivsete õiguste kaitseks, ei ole OÜ-de KR Grupp Baltikumi ja Peterbergi käibeandmete korrigeerimine nende käibemaksukohustuse vähendamiseks käesoleva vaidluse teemaks. Kohus juhib siiski tähelepanu asjaolule, et kui maksuarvestuses selgub, et kajastatud tehingut ei ole toimunud, kuid müüja on ostjale esitanud siiski arve, tuleb arve tühistada, sest muidu tekiks müüjal käibemaksukohustus KMS § 38 lg 1 teise lause alusel. KMS § 29 lg 7 alusel saab müüja oma maksukohustust vähendada arve tühistamise kuul. Aegumistähtaega selliseks toiminguks ei ole kehtestatud. Kui müüjale on sellise arve alusel määratud tasumisele kuuluv käibemaks maksuotsusega, mida pole vaidlustatud või mis on jõustunud, ning maksuhaldur määrab sama käibemaksu ostjale, siis võib tegemist olla MKS § 103 lg 1 p-s 3 nimetatud alusega, mis võimaldab maksuotsust muuta. MKS § 33 lg 4 annab küll tagastusnõude aegumistähtajaks 3 aastat alates haldusakti kehtetuks tunnistamisest, kuid samas puudub tähtaeg, mille jooksul saab esitada MKS § 103 lg 1 p-st 3 tulenevat maksuotsuse kehtetuks tunnistamise nõuet.
37. Kokkuvõtlikult on maksuotsus õiguspärane, seejuures äramärkimist väärivalt põhjalik, ja selle tühistamiseks puudub alus. 30.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen Kohtunik 7 Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2012 kohtuotsuse resolutsioon: Jätta OKOK OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.02.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-1411 muutmata. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. 8