TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-583 Otsuse kuupäev 28.09.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi T.V.u (V.) kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 1000 eurot seonduvalt Tartu Vangla poolt Tartu Maakohtu kohtumäärusega 18.08.2011 lisapiirangute osalisest tühistamisest mitteõigeaegse teatamisega Asja läbivaatamise kuupäev 24.09.2012, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta T.V.u (V.) kaebus haldusasjas 3-12-583 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29.10.
- Asjaolud ja menetluse käik T.V. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu, milles nõuab 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitamist, kuna vangla ei ole kaebajat teavitanud sellest, et alates 18.08.2011, mil oli tehtud maakohtus kohtumäärus kaebaja suhtes lisapiirangute osalise lõpetamise kohta, oli kaebajal lubatud suhelda emaga telefonitsi. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 10.02.2011 määrusega kohaldati vahistatu T.V. suhtes lisapiirangud ning määrusega piirati kaebaja lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi ning tema kirjavahetust ja telefoni kasutamist alates määruse tegemisest. Tartu Maakohtu 18.08.2011 kohtumäärusega (kriminaalasi nr 1-11-8350) tühistati osaliselt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 10.02.2011 määrusega vahistatu T.V. kohaldatud lisapiirangud ja lubati T.V. suhelda oma emaga telefoni teel. Tartu Maakohtu vastusest järelepärimisele määruse edastamise kohta, on maakohus märkinud, et 06.09.2011 on tehtud käsiposti registreerimise raamatus sissekanne kriminaalasjas 1-11-8350 kohtumääruse edastamise kohta Tartu Vanglasse. Kaebaja on pöördunud kahjunõudega mittevaralise kahju hüvitamiseks 1000 eurot vangla poole ning vangla on jätnud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata otsustusega 06.03.2012 nr. 330/324-
- Kaebaja on pöördunud kohtu poole, et kohus mõistaks välja kaebajale mittevaralist kahju oma äranägemisel. Kohus on teinud kaebajale puuduste kõrvaldamise määruse ning andnud kaebajale võimalusi oma kaebuse täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Kaebaja on jäänud taotluse juurde mõista välja 1000 eurot mittevaralist kahju ning kaebaja on tasunud ka kaebuselt riigilõivu. Kaebaja taotlused ja põhjendused Kaebaja on märkinud, et ta oli depressioonis, kuna oli sunnitud pidevalt pöörduma inspektorkontaktisik Elar Tarkuse poole 2011.aastal augustikuu lõpul ja septembrikuu alguses küsimusega, kas piirangud emale helistamiseks veel kehtivad. Hiljem sai kaebaja kambrikaaslaselt teada, et tema suhtes enam helistamispiirangud ei kehti ning seega on Tartu Vangla inspektor-kontaktisik E. Tarkuse süül tehtud takistusi kaebajale emale helistamiseks, kuna E. Tarkus ei kontrollinud kohtumäärust, millega olid piirangud emale helistamiseks tühistatud. Kaebaja sõnutsi on E. Tarkus täitnud lohakalt ja hooletult tööülesandeid. Seonduvalt helistamise mittevõimaldamisega emale puudus kaebajal täielik infomatsioon oma lähedaste tervislikust seisundist ning nende käekäigust. Nimetatu tekitas kaebajale depressiooni ning unehäired ja kannatusi, mistõttu oli kaebaja sunnitud pöörduma psühhiaatri poole. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist talle tekitatud tervisekahju eest 1000 eurot seonduvalt lisapiirangute osalisest tühistamisest õigeaegse mitteteatamisega. Vastustaja seisukohad ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastutaja on märkinud, et 06.09.2011 laekus Tartu Vanglale Tartu Maakohtu Tartu kohtumajast 18.08.2011 määrus kriminaalasjas nr. 1-11-8350, millega on tühistatud osaliselt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 10.02.2011 määrusega vahistatu T.V. kohaldatud lisapiirangud ning lubati T.V. suhelda emaga telefonitsi. Vangla on märkinud, et alates määruse laekumisest vanglale on vangla võtnud määruse täitmiseks. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene haldurorganile kohustust omaalgatuslikult teha koopiaid dokumentidest ega tutvustada vahistatutele dokumente, mis on üheselt vanglale adresseeritud. Vangla on ka märkinud, et kohtuistungil maakohtus esindas T.V. kaitsjana vandeadvokaat Anu Pärtel, kes on esitanud taotluse kohtuistungil suhtluspiirangu tühistamiseks, seega on alust vanglal arvata, et vahistatu kaitsja omas täit informatsiooni suhtluspiirangu tühistamise osas ning kaebaja on suhelnud telefonitsi mitmel korral oma advokaadiga, kellelt pidi kaebaja saama suhtluspiirangu tühistamise teemal informatsiooni. Seega oli kaebajal endal võimalus tekkinud võimalikku kahju ära hoida ning küsida teavet suhtluspiirangu tühistamise kohta oma advokaadilt. Väheusutav on, et kaitsja kriminaalmenetluses tegutseb ilma kliendi teadmata ning ei edasta talle positiivset informatsiooni. Meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli 05.03.2012 vastusest nähtub, et kaebaja pöördus 22.08.2011 psühhiaatri poole seoses unehäiretega. 26.09.2011 on kaebaja uuesti olnud psühhiaatri vastuvõtul, kus muudeti temale ordineeritud ravi. Kuna kaebajal on tekkinud unehäired augustikuus, mis on tinginud psühhiaatri vastuvõtu 22.08.2011, ei saa varasemad terviserikked olla tingitud vanglateenistuse ametnike ajaliselt hilisemast käitumisest. Seega ei ole täidetud kahju hüvitamise eeldus tekkinud kahju osas. 2 Vangla peab vajalikuks märkida, et inspektor-kontaktisik ei saanud kaebajale augusti teisel poolel ja septembrikuu alguses anda teavet suhtluspiirangute kehtivuse üle, kuna vanglal endal puudus selline teave ning kaebaja ei ole ka sellekohaste küsimustega Elar Tarkuse poole pöördunud. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus asub seisukohale, et kaebaja nõue mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 10.02.2011 määrusega kohaldati kaebaja suhtes lisapiiranguid ning määrusega piirati kaebaja lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi ning tema kirjavahetust ja telefoni kasutamist alates määruse tegemisest kuni antud kriminaalasjas menetluse lõpuni. Kaebaja kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel esitas kriminaalasjas nr 1-11-8350 Tartu Maakohtule taotluse T.V. kohaldatud lisapiirangute kaotamist või vähemalt suhtluspiirangute kaotamist suhtlemisel ema Ü. V.. Tartu Maakohus tühistas 18.08.2011 kohtumäärusega osaliselt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 10.02.2011 määrusega vahistatu T.V. kohaldatud lisapiirangud ja lubas kaebajal suhelda ema Ü. V. telefoni teel. Tartu Halduskohtu 27.04.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-583 on menetlusse võetud T.V. kaebus mittevaralise kahju 1000 eurot hüvitamise nõudes seonduvalt Tartu Vangla poolt Tartu Maakohtu 18.08.2011 kohtumäärusega lisapiirangute osalisest tühistamisest õigeaegse mitteteatamisega. Vangla on märkinud, et 06.09.2011 saabus Tartu Vanglasse täitmiseks eelnimetatud kohtumäärus ning Tartu Vangla seisukohalt on see ka koheselt vangla poolt ka täidetud. Vangla on teinud registreerimisraamatusse kanded piirangute osalise lõpetamise kohta ning vangla ei ole vajalikuks pidanud teha vanglale adresseeritud määrusest koopia ja tutvustada seda vahistatule olukorras, kus dokument oli adresseeritud vanglale. 24.11.2011 on saabunud vanglasse kaebaja nimele Tartu Maakohtu 18.08.2011 kohtumäärus ning samal päeval toimetati kohtumäärus allkirja vastu kaebajale. Kohus nõustub vanglaga, et kuna Tartu Maakohus saatis kohtumääruse vanglale alles 06.09.2011, ei saanud vangla olla teadlik määrusest varem ega seda ka täita. Kohus tegi päringu ka Tartu Maakohtule selgitamaks asjaolusid ning maakohus on vastanud, et kohtumäärus kriminaalasjas 1-11-8350 on saadetud Tartu Vanglasse 06.09.
- Kuna aga kohtumäärus oli vangla arvestusosakonnas registreeritud ja kanded piirangute osalise lõpetamise kohta olid tehtud, pidi vangla olema teadlik, et kaebaja võib helistada oma emale ning kaebaja suhtes helistamise võimaluse piiramine emale oleks olnud vangla poolt õigusvastane. Kohus on seisukohal, et samas pidi kaebaja ise olema teadlik määrusest, kuna kaebaja suhtles mitmeid kordi oma advokaadiga, kes oli kaebajal kaitsjaks kriminaalmenetluses ja taotles lisapiirangute osalist lõpetamist ning pidi olema seega teadlik kohtumäärusest juba 18.08.2011, millega tühistati osaliselt lisapiirangud ja anti luba T.V. suhelda telefonitsi emaga. Kohus nõustub siinjuures vastustaja seisukohaga, et kaebajal endal oli võimalik väidatavalt tekitatud kahju ära hoida või seda vältida. Kaebaja kaitsja kriminaalmenetluses vandeadvokaat Anu Pärteli taotlusel otsustas kohus kaebajale kohaldatud lisapiirangud osaliselt lõpetada. On väheusutav, et kaitsja kriminaalmenetluses tegutseb ilma oma kliendi teadmata ning teavitamiseta. Vastustaja on märkinud, et 05.07.2011, 13.07.2011, 17.07.2011 ja 10.08.2011 on kaebaja saatnud kirja kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtelile. Kaebaja on advokaadibüroolt In Jure OÜ saanud kirju 19.07.2011, 04.08.2011, 09.08.2011, 16.08.2011, 09.09.2011 ja 11.09.2011 3 (lisatud vastustaja poolt asja materjalide juurde). Samuti on kaebaja kohtunud lühiajaliste kokkusaamiste raames kaitsjaga nii 30.06.2011 kui ka 12.07.
- Kaebaja on helistanud advokaadibüroo In Jure OÜ-le 01.07.2011, 13.07.2011, 27.07.2011, 05.08.2011, 10.08.2011, 11.08.2011, 17.08.2011, 31.08.
- Seega saab pidada väheusutavaks, et niivõrd intensiivse suhtlemise käigus kaitsjaga ei ole kaebajaga arutatud suhtlemispiirangute lõpetamisega seonduvat ning kaebajal ei olnud võimalik kaitsja vahendusel teada saada tema suhtes piirangute osalisest lõpetamisest. Kaebaja on märkinud, et inspektor-kontaktisik Elar Tarkus on takistanud temal emaga suhtlemist, mis väljendus piirangute osalisest lõpetamisest teavitamata jätmist augusti teisel poolel ja septembri alguses. Vastustaja on välja toonud, et kaebaja viibis sektoris E-8 kuni 08.09.2011 ehk inspektor-kontaktisikul E. Tarkusel oli võimalik anda teavet piirangute osalise lõpetamise kohta 2 tööpäeva jooksul, mil kaebaja oli veel sektoris E-
- Inspektor-kontaktisik E. Tarkus on 11.05.2012 selgituses avaldanud, et kaebaja ei ole tema poole pöördunud seoses kohaldatud suhtluspiirangutega. Samuti selgitab E. Tarkus, et tavapäraselt enne vastuse andmist täpsustab ta seatud piirangute kehtivust arvestusosakonna peaspetsialisti vahendusel. Isegi olukorras, kus kaebaja oleks inspektor-kontaktisiku käest soovinud teada piirangute kehtivust, ei oleks E. Tarkus enne 06.09.2011 anda teavet piirangute osalise lõpetamise kohta, kuna vanglal selline teave puudus. Inspektor-kontaktisiku ülesandeks ei ole piirangute väljaselgitamine kohtu või kaebaja kaitsja vahendusel. E. Tarkus on kinnitanud, et kaebaja pole tema poole pöördunud suhtluspiirangute küsimuses ning E. Tarkus ei oleks saanudki avaldada kaebajale augusti teises pooles ega septembri alguses teavet suhtluspiirangute kehtivuse osas, kuna vanglal endal selline teave puudus ning kaebaja ei ole ka selliste küsimustega E. Tarkuse poole pöördunud. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Samuti saab nõuda ka tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamist saab nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu – ja eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumisega , arvestades süü vormi ja raskust. Kohus, asjaolusid tuvastades on seisukohal, et vangla süül ei ole kaebaja jäänud ilma võimalusest helistada emale ning kaebaja pidi olema teadlik 18.08.2011 kohtumäärusest, kuna äärmiselt ebatõenäoline on asjaolu, et kaebajat kaitsnud advokaat ei teavitanud kaebajat talle positiivsest kohtumäärusest ning kaebaja poolt esitatud kaebus kahju hüvitamise nõudes on esitatud otsitud põhjustel. Kohus on seisukohal, et vanglal ei lasu süüd selles, et kaebaja ei ole saanud emaga telefonitsi suhelda pärast 18.08.2011 kohtumäärust, millega tühistati helistamispiirangud emale, kuna kaebaja ei ole ise vangla poole pöördunud seonduvalt sooviga suhelda emaga telefonitsi. Kontaktisik Elar Tarkus on oma seletuses märkinud, et tema teostas inspektor-kontaktisiku töökohustusi sektsioonis kus T. V. viibis 01.04.2011-08.09.2011 ning sellel ajavahemikul ei pöördunud kaebaja kordagi kontaktisiku poole seonduvalt suhtluspiirangutega ning ajavahemikul 15.08.2011 kuni 02.09.2011 töötas Elar Tarkus osakonnas, kus ei puutunud kokku T.V., seega ei saa kaebaja süüdistada inspektor-kontaktisik Elar Tarkust lohakas töös või süülises käitumises. Kohus märgib, et kaebaja oli küll pöördunud psühhiaatri poole seonduvalt depressiooni ja unehäiretega, kuid ei ole tõendatud, et nimetatu oleks tingitud seonduvalt sellega, et kaebaja ei ole saanud vanglalt teavet lisapiirangute osalisest tühistamisest. Kohus peab võimalikuks, et kaebajal võis tekkida depressioon, meeleolu langus ja unehäired seonduvalt sellega, et kaebaja üleüldse vahistatuna kinnipidamisasutusse sattus ning kaebaja 4 tervisehäired võisid tekkida ka sellest, et Lõuna Ringkonnaprokuratuur on 10.02.2011 määrusega vahistatu T.V. suhtes kohaldanud lisapiiranguid (ka suhtlemispiirangud), kuid mitte vangla väidetavast süülisest käitumisest. Samas ei saa kohus jätta märkimata, et Tartu Maakohus on saatnud vanglale kohtumääruse (18.08.2011) alles 06.09.2011, kuid nagu kohus eespool on maininud on tõepärane, et kaebaja oli teadlik kohtumäärusest advokaadi vahendusel , kes taotles kaebaja suhtes lisapiirangute tühistamist kaitsjana kohtuistungil kriminaalasja 1-11-8350 raames ning kahju nõue on esitatud otsitud põhjusel. T.V. on vabanenud kinnipidamisasutusest 03.04.
- Eeltoodut arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et kaebus tuleb jätta täielikult rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul jäävad menetluskulud poolte kanda, Tartu Vangla menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kohtunik Mare Priks 5