3-10-3092/83

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3092 Otsuse kuupäev 25.09.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Kirill Katšan´i kaebus Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemise järgi väljamõistetavas summas seoses 24.09.

1. a, 14.01.
2. a ja 01.02.
3. a lõunasöögist ilmajätmisega Asja läbivaatamise kuupäev 11.01.2011, 20.01.2011 Menetlusosalised Kaebaja Kirill Katšan; Vastustaja Viru Vangla. Resolutsioon Edasikaebamise kord
4. Rahuldada kaebus;
5. Viru Vanglalt välja mõista 28,76 eurot Kirill Katšan´i kasuks;
6. Viru Vanglalt välja mõista riigilõiv summas 15,97 eurot riigituludesse. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 25.10.2012 a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Vangla kinnipeetav Kirill Katšan etapeeriti 24.09.
7. a, 15.12.
8. a ja 14.01.
9. a vanglast Narva arestimajja seoses Viru Maakohtu Narva kohtumajas toimunud kohtuistungitega. 01.02.
10. a etapeeriti ta Narva arestimajja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks. 24.09.
11. a, 15.12.
12. a, 14.01.
13. a ja 01.02.
14. a ei saanud K. Katšan ei vanglas ega ka Narva arestimajas lõunasööki ja Viru Vangla ei täitnud ka kohustust anda talle omaltpoolt lõunaks kaasa kuivtoidupakk. K. Katšan esitas 23.04.
15. a ja 22.08.
16. a Viru Vanglale kahjunõuded, milles taotles 24.09.
17. a, 15.12.
18. a, 14.01.
19. a ja 01.02.
20. a lõunasöögist ning kuivtoidupakist ilmajätmisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 3 000 krooni (191,73 eurot). Viru Vangla ei jõudnud kahjunõudeid tähtaegselt menetleda. K. Katšan esitas 23.11.
21. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles 24.09.
22. a, 15.12.
23. a, 14.01.
24. a ja 01.02.
25. a lõunasöögist ning kuivtoidupakist ilmajätmisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 3 000 krooni (191,73 eurot). Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis Viru Vangla K. Katšani neljal korral etapeerimise ajal õigusvastaselt ilma lõunasöögita, sh ilma kuivtoidupakita. Viru Vangla on rikkunud vangla kodukorda, sest kohtuistungile saadetava kinni peetava isiku lõunasöök tuleb asendada kuivtoidupakiga. Kuivtoidupakist ja lõunasöögist ilma jäädes pidi K. Katšan olema hommikusöögist kuni õhtusöögini näljas ning see võis kahjustada tema tervist ja lisaks alandati sellega tema inimväärikust. 11.01.
26. a toimunud halduskohtu istungil loobus kaebaja 3000 krooni hüvitamise nõudest ja taotles mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. 20.01.
27. a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et on nõus eelmisel istungil kohtuniku poolt pakutud kompromissiga ning ta ei nõua mittevaralise kahju hüvitamist rahas, vaid soovib saamatajäänud nelja kuivtoidupaki väljastamist Viru Vangla poolt. Tartu Halduskohtu 31.01.
28. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Halduskohus kohustas Viru Vanglat võimaldama kaebajale kolm kuivtoidupakki hiljemalt 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Viru Vangla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 05.01.
29. a kohtuotsusega rahuldati Viru Vangla apellatsioonkaebus osaliselt. Tartu Halduskohtu 31.01.
30. a otsus tühistati osas, millega Kirill Katšani kaebus rahuldati ja asi saadeti tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule. Ülejäänud osas jäeti halduskohtu 31.01.
31. a otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtu poolt tühistatud osas tuleb halduskohtul kindlaks teha, kas kaebaja jääb oma nõude juurde mõista vanglalt tema kasuks välja rahaline hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest seoses kaebaja väärikuse alandamisega või soovib ta HKMS-is ettenähtud korras esitada halduskohtule alternatiivselt ka RVastS § 11 alusel toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõuet. Halduskohtu otsus jäeti muutmata osas, millega ei rahuldatud K. Katšani kaebust seoses 15.12.
32. a väidetavalt andmata jäetud kuivtoidupakiga, sest toimiku materjalidega oli tõendatud, et 15.12.
33. a kaebaja kuivtoidupaki sai. Ringkonnakohtu otsus jõustus 21.02.
34. a. Halduskohus palus 17.05.
35. a kohtumäärusega (t.l 58) kaebajal täpsustada oma haldusasjas 310-3092 esitatud nõuet. 05.06.
36. a saabus kohtusse K. Katšani nõude täpsustus (t.l 70), mille kohaselt kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemise järgi väljamõistetavas summas seoses sellega, et Viru Vangla alandas tema inimväärikust, kui jättis ta 24.09.
37. a, 14.01.
38. a ja 01.02.
39. a lõunasöögist ilma. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja märgib, et Viru Vangla jättis ta kolmel korral etapeerimise ajal ilma söögita ja ilma kuivtoidupakita. See juhtus 24.09.2009.a, 14.01.2010.a ja 01.02.2010.a. Ta soovib oma kaebusega saavutada õiglust, et järgmine kord temaga enam nii ei juhtuks. Kaebaja ei saa aru, miks ta peab istuma näljasena kuni õhtusöögini, kui ta läheb etappi. Ta on ka inimene, nagu kõik teised. Viru Vangla on rikkunud vangla kodukorda, sest kodukorra kohaselt kohtuistungile saadetava kinni peetava isiku lõunasöök asendatakse kuivtoidupakiga. Narva kamber ei ole talle kunagi lõunat andnud. Juhtumeid, kus ta on kuivtoidupakist ilma jäetud, on rohkem. Kui kaebaja nõudis kuivtoidupakki, siis öeldi talle, et Narva kamber toidab. Narva kambris aga öeldi, et Viru 2 Vangla oleks pidanud talle kuivtoidupaki kaasa andma. Viimastel kordadel, so peale kaebuse esitamist kohtusse, on talle etapeerimiste ajal kuivtoidupakk antud. Kaebaja märgib, et kui ta jäeti lõunasöögist ilma, oli ta kuni õhtusöögini näljas. 24.09.
40. a sai ta hommikusöögi peale kella seitset ja samal päeval õhtusöögi umbes kella viie või kuue paiku, st umbes 10 tunni pärast. 14.01.2010.a ja 01.02.2010.a oli söömise režiim sama. Ta viibib kinnises asutuses, kinnises kambris ja tal ei olnud mingit võimalust saada mujalt sööki. Tal oli näljatunne. Kaebajal ei olnud võimalust vanglas ega arestimajas kasutada külmkappi ega vangla kauplust, ta on täielikult riigi ülalpidamisel ja on ainult vangla toidul. Vanematel ei ole võimalik talle raha saata. Ta sööb seda, mis vangla annab ja kui ei anna, on terve päev näljane. Kaebaja tundis vaimseid ja füüsilisi kannatusi. Lõunasöögist ilmajätmine juhtus iga kord, kui teda etapeeriti, seda juhtus 7-8 korda või rohkem. Ta on üle 2,5 aasta käinud Narvas kohtus ja pidevalt kannatas, sest ta jäeti lõunasöögist ilma. Kuivtoidupakis on üks õun, muna, pakike võid, leib, sai, väike tükk vorsti ja varem oli ka jogurt. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et Viru Vangla on tema inimväärikust alandanud sellega, et jättis ta 24.09.2009.a, 14.01.2010.a ja 01.02.2010.a lõunasöögist, sh kuivtoidupakist ilma ning kaebajale on seoses sellega tekkinud mittevaraline kahju. Talle tekitati rohkem kannatusi kui need, mis vältimatult kaasnevad kinnipidamisega. K. Katšan palub Viru Vanglalt enda kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb esitatud nõudele vastu. K. Katšan etapeeriti Narva kambrisse järgmistel kuupäevadel: 24.09.2009.a - lahkus Viru Vanglast kell 10.43 ja saabus Narva kambrisse kell 11.50; 14.01.2010.a - lahkus Viru Vanglast kell 10.27 ja saabus Narva kambrisse kell 11.30; 01.02.2010.a - lahkus Viru Vanglast kell 10.33 ja saabus Narva kambrisse kell 11.
41. Vastustaja võtab omaks, et kaebuse esitajale ei antud 24.09.2009.a, 14.01.2010.a, 01.02.2010.a Narva kambrisse etapeerimisel kaasa kuivtoidupakki. Vastustaja on seisukohal, et kui kaebuse esitaja jäi 24.09.2009.a, 14.01.2010.a ja 01.02.2010.a Narva kambris lõunasöögita, võis see põhjustada talle üksnes lühiajalist ebamugavustunnet, mitte inimväärikuse alandamisega. Oluline on märkida , et Viru Vanglas saavad kinni peetavad isikud kell 07.00-08.00 hommikusöögiks sooja toitu ja õhtusöök Narva kambris toimub ajavahemikul kell 17.00-18.00, seega tuli kaebajal ebamugavustunnet taluda üksnes lühiajaliselt. Ka tavaühiskonnas tuleb tihti ette olukordi, kus inimestel ei ole võimalik tööpäeva jooksul lõunat süüa ja tuleb piirduda üksnes hommiku- ja õhtusöögiga. Selliseid tavapäraseid olukordi ei saa pidada inimväärikust alandavaks. Vastustaja poolt Viru Vangla kodukorra punkti 23.9 rikkumine ei tähenda iseenesest, et sellega tekitati kaebuse esitajale mittevaralist kahju. Inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral ning inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel saab lähtuda Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. 20.01.
42. a toimunud kohtuistungil märkis vastustaja, et kui kaebaja oli 10 tundi söömata, siis see oli lühiajaline aeg. Ta ei tundnud nälga, näljatunne tekib siis, kui ollakse mitu ööpäeva söömata. Vastustaja vabandas kaebaja ees. Vastustaja on seisukohal, et Viru Vangla ei ole kaebuse esitajale tekitanud kahju, mille 3 hüvitamise kohustus tuleneks RVastS § 9 lg-st
43. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesolevas asjas on kaebaja esitanud halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse, taotledes talle Viru Vangla tegevusega (24.09.
44. a, 14.01.
45. a ja 01.02.
46. a lõunasöögist ilmajätmine) tekitatud mittevaralise kahju õiglast hüvitamist kohtu äranägemisel seoses väärikuse alandamisega (t.l 70). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja jäi õigusvastaselt lõunasöögita, sealhulgas ilma kuivtoidupakita 24.09.
47. a, 14.01.
48. a ja 01.02.
49. a. Viru Vangla ei ole vaidlustanud seda, et kaebaja jäi vastustaja tegevusetuse tõttu ülalviidatud kolmel päeval ilma lõunasöögita, sealhulgas ilma kuivtoidupakita. Vastustaja ei ole vaidlustanud seda, et vangla ei selgitanud välja, kas Viru Vanglast enne lõunasöögi aega Narva kambrisse etapeeritud ja sinna enne Narva kambri päevakava järgi toimuvat lõunasöögiaega jõudnud kinnipeetavad (kaebaja) saavad seal lõunasööki või ei saa. Samuti võttis vastustaja omaks, et nendel kolmel päeval jäi kaebajale kuivtoidupakk kaasa andmata ja seega rikkus vastustaja Viru Vangla kodukorra p 23.9 (kohtuistungile saadetava kinni peetava isiku lõunasöök asendatakse kuivtoidupakiga ja selle sööklast väljastamise peavad tagama vastuvõtu inspektor või tema puudumisel vanemvalvur). Seega on tõendatud, et vastustaja süü tõttu ei saanud kaebaja kolmel korral lõunasööki ja kohus ei pea vajalikuks analüüsida tõendeid selles osas. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju väljamõistmist kohtu äranägemise järgi määratavas summas seoses väärikuse alandamisega. Kaebaja nõudis enne kohtusse pöördumist (24.08.
50. a) vastustajalt seoses neljal korral (sealhulgas 24.09.
51. a, 14.01.
52. a ja 01.02.
53. a) lõunasöögist ilmajätmisega kahju hüvitamist summas 3000 krooni. Viru Vangla ei jõudnud õigeaegselt kahju hüvitamise taotlust menetleda ja seega saab kohustusliku kohtueelse menetluse lugeda kahjunõudes läbituks. Kohtupraktika kohaselt (Tartu Ringkonnakohtu 25.03.
54. a lahend haldusasjas nr 3-10-731) on kinni peetava isiku põhjendamatut toidust ilmajätmist loetud selle isiku väärikuse alandamiseks, sest sellega põhjustati kinni peetavale isikule rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult kinnipidamisega kaasnevad, mistõttu mõisteti kahest toidukorrast ilmajätmise eest välja rahaline hüvitis 19,17 eurot (300 krooni). On tuvastatud, et kaebaja oli söömata ligi 10 tundi ja seda ei saa pidada lühiajaliseks söömata olemiseks ega ainult ebamugavustundeks. Kaebaja asub kinnises asutuses ja tal puuduvad võimalused oma äranägemise järgi süüa saada nii nagu tavaelus. Kohus leiab, et isiku kellelt on võetud vabadus, inimväärikust alandab see, kui ta jäetakse hoolimatusest ilma toiduta. Käesolevas asjas oli kaebajale põhjustatud rohkem kannatusi, kui need, mis paratamatult kinnipidamisega kaasnevad. Inimväärikuse alandamisega tekitatud mittevaraline kahju kuulub seega hüvitamisele. Kuna kaebaja kannatused ei toonud talle kaasa tervisekahjustust või muid raskeid tagajärgi, on põhjendatud välja mõista rahaline hüvitis analoogselt haldusasjaga nr 3-10-
55. 4 Seoses sellega, et haldusasjas nr 3-10-731 (kohtuotsus on jõustunud 10.05.
56. a) oli sarnane situatsioon nagu käesolevas asjas ja kõrgemalseisev kohus leidis, et isiku kellelt on võetud vabadus, söögikorrast ilma jätmine on vaieldamatult inimväärikuse alandamine, siis ei pea kohus vajalikuks peatuda inimväärikuse alandamise mõistel. Käesolevas asjas tuleb kolmest toidukorrast ilmajätmise eest kaebajale välja mõista rahaline hüvitis suuruses 28,76 eurot (9,5 x 3). RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus leiab, et ülalmärgitud rahaline hüvitis on igati mõistlik ja vastab kohtupraktikale ja RVastS § 9 lõikele
57. Ülaltoodu alusel tuleb kaebus rahuldada ja vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista 28,76 eurot mittevaralise kahju hüvitisena seoses väärikuse alandamisega. Kaebuse esitaja on 14.12.
58. a kohtumäärusega vabastatud riigilõivu tasumisest summas 250 krooni (15,97 eurot). HKMS § 118 kg 2 kohaselt, kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Seega tuleb vastustajalt välja mõista riigilõiv summas 15,97 eurot riigituludesse. Tamara Hristoforova kohtunik 5