Tsiviilasi nr. 2-10-15129 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 10.05.2012 Tallinnas Tsiviilasja number 2-10-15129 Tsiviilasi Mihhail Stakantšikovi hagi AS Swedbank vastu nõude 1 917 349,4 eurot (30 000 000 krooni) tunnustamiseks FIE I Me (pankrotis) pankrotimenetluses Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1595 eurot Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 29.03.2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mihhail Stakantšikovi apellatsioonkaebus Menetluse liik Avalik kohtuistung, 27.03.2012 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): Mihhail Stakantšikov xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx xx-x, xxxxxxx); (ik Apellandi esindaja: Marina Smirnova; OÜ Dorida (rk 10422989; asukoht: Tuulemäe 5-109, Tallinn 11411, tel 5 511 516, tel/faks 6 979 367, e-mail: dorida60@mail.ru); Vastustaja (kostja): AS Swedbank (rk 10060701 asukoht: Liivalaia 8, Tallinn 15040); Vastustaja esindaja: Sirje Saan (asukoht: Liivalaia 8,15040 Tallinn, tel 888 7442, e-post: sirje.saan@swedbank.ee. 1 Tsiviilasi nr. 2-10-15129 RESOLUTSIOON: Jätta Pärnu Maakohtu 29.03.2011 otsus tsiviilasjas nr. 2-10-15129 muutmata, hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud Mihhail Stakantšikovi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud 29.03.2010.a esitas Mihhail Stakantšikov kohtusse hagi AS Swedbank vastu nõude tunnustamiseks FIE I Me (pankrotis) pankrotimenetluses. Vastavalt esitatud hagile on hageja 02.04.1993.a sõlmitud laenulepingu alusel andnud võlgnikule I Mele laenu 23 000 000 krooni intressiga 3% aastas, tähtajaga 10.01.2008.a. Laenutähtaega pikendati kokkuleppel kuni 10.01.2013.a. Laenuraha oli hageja poolt antud võlgnikule alljärgnevate võlakirjade alusel: 03.09.1992 - 1 649 480 EEK 16.08.1993 - 3 000 000 EEK 18 350 520 EEK on üle kantud I Me pangakontole Unibank International Branch alljärgnevalt: 29.12.1992 - 2 271 360 EEK 25.02.1993 - 4 778 704 EEK 26.02.1993 - 4 779 352 EEK 01.03.1993 - 144 584 EEK 19.03.1993 - 6 520 520 EEK Võlgniku pankroti väljakuulutamise päevaks 27.10.2009 oli laenuvõlg 23 000 000 krooni, arvestatud intress 10 917 123 krooni, s.o. kokku 33 917 123 krooni. 15.01.2001.a on Supremex Shipping&Chartering Inc. ja I Me vahel sõlmitud laenuleping summale 500 000 USD. 01.09.2009.a on Supremex Shipping&Chartering Inc ja Mihhail Stakantšikovi vahel sõlmitud tsessiooni leping, mille alusel firma andis hagejale üle laenuandja õigused ja kohustused. 27.10.2009.a. seisuga oli laenuraha summas 7 238 232 krooni ja arvestatud intress summas 10 339 814 krooni võlgniku poolt tasumata. Seega, 15.01.2001.a. laenulepingu alusel olid võlgnikul võlakohustused Mihhail Stakantšikovile summas 17 578 046 krooni. 2 Tsiviilasi nr. 2-10-15129 Pankrotimenetluses hageja poolt esitatud teise järgu nõuet kokku 51 495 169 krooni ei tunnustatud. Vastuväite esitas AS Swedbank. Hageja leidis, et vastuväide on alusetu. Kostja AS Swedbank vaidles hagile vastu. Kostjale teadaolevalt kuulub välisriigi äriühing Supremex Shipping&Chartering Inc hagejale Mihhail Stakantšikovile, kes omakorda on võlgnikuga lähedalt seotud ja kellel on võlgnikuga ühised majanduslikud huvid. Kostja on veendunud, et esitatud dokumendid on fiktiivsed ja tagantjärele koostatud. Kahtlusele annab kostja hinnangul aluse ka asjaolu, et võlg ei kajastu võlgniku 2008.a majandusaruandes. 22.10.2010.a määras kohus asjas dokumendiekspertiisi, selgitamaks tõenditena esitatud dokumentide koostamise tegelikku aega. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja nõue tunnistada kehtetuks I Me (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise protokolliline otsus, millega on otsustatud jätta tunnustamata hageja nõue summas 30 000 000,00 krooni tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et pankrotiseadusest ei tulene võlausaldaja õigust nõuda vastava otsuse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et tema nõue jäi osaliselt tunnustamata. Kohtule esitatud dokumendid ei sisalda andmeid, mis lubaks tehtud ülekandeid tõlgendada laenusumma kandmisena võlgnikule. Ühestki dokumendist ei selgu, et nimetatud summad kanti üle võlgnikule laenu andmiseks või et tegu ei ole Ficom ApS arvega, vaid I Me arvega, pigem vastupidi. Ka ei ole pank võlgnikul sellise arve olemasolu kinnitanud. Hageja ei ole tõendanud laenusuhte või muu kohustuse olemasolu tema ja Ficom ApS vahel, mille tagasimaksmisel oleks olnud võimalik võlguolevat raha kanda hageja asemel võlgniku arvele. Äriregistri andmetel on võlgnik ja hageja olnud pikaajalised äripartnerid. Seda nii omavahel sõlmitud rendilepingute kaudu, mis on välja toodud kostja poolt, kui äriühingute kaudu (OÜ International Language and education centre Evenor, OÜ Telliskivi Invest jne). See tähendab, et tegemist on lähikondsetega Pankrs § 117 mõistes. Asjaolu, et tegu oli lähikondsete vaheliste lepingutega näitab ka see, et hageja nõude aluseks olevad lepingud on vormistatud esialgselt laenuna ilma intresse arvestamata. Alles lisakokkulepetega on lepingutesse väidetavalt viidud intressi arvestus. Antud juhul ongi hageja esitanud kohtule rea dokumente, mis ekspertide hinnangul on koostatud dokumendil olevast kuupäevast hilisemal ajal; osa väidetavalt erineval ajal koostatud dokumente on koostatud samal ajal. See tähendab, et need võidi koostada ka ajal, kui pankrotimenetluses oli vaja esitada nõudeid võlgniku vastu. Seega ei saa neid tõenditena arvesse võtta. Kui arvestada kokku hageja poolt välja toodud nõuete summad, on võlasumma 47 892 092 kr., millest pankrotimenetluses on tunnustatud 21 495 169 kr., seega on vahe mitte 30 000 000 vaid 26 396 923 krooni. Raha ülekandmine on tõendatud vaid 6 946 533 krooni osas. 3 Tsiviilasi nr. 2-10-15129 Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et hageja ei ole tõendanud enda nõuet võlgniku I M vastu suuremas summas kui seda tunnustati pankrotimenetluses. Esitatud tõenditest ei selgu raha tegelik üleandmine võlgnikule ja ebausutav on, et raha anti üle sularahas, sest tegemist on suurte summadega. Juhul kui sellised summad oleksid laekunud I Me arvele ja pank aastaid hiljem ei saa väljastada sellekohast kinnitust, siis peaks füüsilisest isikust ettevõtjal olema võimalik seda tõendada oma raamatupidamisdokumentidega. Kuna hageja ei ole tõendanud laenuna raha ülekandmist (üleandmist), v.a. 259 960 USD, võlgnikule, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu suuremas summas kui seda juba tunnustati pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul vara väärtuses 34 560 054,34 krooni. Kinnistu müügihind võib kujuneda ka madalamaks. Kinnistu on koormatud esimese järjekoha hüpoteegiga kostja kasuks, kostja tunnustatud nõue on 27 240 326,90 kr. See tähendab, et peale PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud maksete tegemist ja pandiga tagatud nõude rahuldamist on teise järgu nõuete rahuldamine vähetõenäoline. Mis tähendab, et ka nõude täieliku tunnustamise järel jääb hageja nõue pankrotimenetluses rahalise katteta. Apellatsioonkaebus Hageja ei nõustu maakohtu otsuses kajastatud seisukohtadega. Kohtuotsuses jääb selgusetuks, millisel põhjusel kohus arvab, et intressi nõue on alusetu ja põhjendamatu. Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-108-02 punktile 10 toetudes on hageja intressi nõue summas 10 339 814 krooni põhjendatud ning ei ole vastuolus kohtupraktikaga. Hageja hinnangul on ka arusaamatu, mille alusel maakohus tegi järelduse, et võlakirjad võisid olla koostatud vaid pankrotimenetluses ja tegelikku raha üleandmist ei toimunud. Möödunud on vaid 18 aastat ning sularaha liikumine sellistes summades oli tol ajal tavaline. Esimese astme kohtu poolt on antud ebaõige hinnang hageja poolt esitatud võlgnevusteatises märgitud andmetele. Eelnimetatud võlgnevusteatisest nähtub, et firma Eurodek Copenhagen ApS kinnitab, et tema poolt on tehtud ülekanded pangakontole nr 5005615844 vastavalt AS Ficom juhistele. Samuti sisaldab võlgnevusteatis punkti „Märkused“: Ficom ApS I M. Hageja ei nõustu kohtu arvamusega, et pank pole võlgniku sellise arve olemasolu kinnitanud. Kohus ei ole ka õigesti hinnanud tõendeid. Nimelt ei saa hageja nõustuda esimese astme kohtu arvamusega, et raha ülekandmise kohta kõnealusel ajavahemikul tõendeid esitatud ei ole. 28.09.2010.a esitas hageja kohtule raha ülekandmise tõendamiseks kolm Unibanga originaalväljavõtet, millest nähtub, et pangakonto nr 5005615844 Unibank International Branch kuulus võlgnikule I Mele. Millised suhted olid Ficom ApS ja Eurodec Copenhagen ApS vahel hageja ei tea ning hageja hinnangul ei ole see ka tähtis, kuna ei ole seotud hageja ja võlgniku vahelise võlasuhetega. Oluline on vaid see, et Ficom ApS tagastas krediidi hagejale ja krediidi tagastamisel olid täidetud hageja korraldused. Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-67-06 punktist 12 tulenevalt tõendavad eelnimetatud dokumendid fakti, et tegelikult hageja ja võlgniku vahel olid laenusuhted ja 02.04.1993.a sõlmitud laenulepingu alusel sai võlgnik hagejalt laenu summas 23 000 000 krooni. Seega ei saa hageja nõustuda esimese 4 Tsiviilasi nr. 2-10-15129 astme kohtu järeldusega, et hageja ei ole tõendanud laenusuhte või muu kohustuse olemasolu tema ja Ficom ApS vahel. Kohtuotsuse punktis 2.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.