← Eesti

2-11-45120/15

Obsah (8)§ 174§ 405§ 187§ 486§ 133§ 162§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-11-45120 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 18. september 2012, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja n

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (

§ 405lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ Julianus Inkasso (hageja) esitas 22.09.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 2-4), millele Sergei Visnapu (kostja) esitas 25.10.2011 vastuväite (tl 5), märkides, et hageja nõude rahuldamine oleks ebamõistlik, kuna vanglas ei ole võimalik teha tööd ja teenida, et võlgnevusi tasuda.
  2. 23.11.2011 määrusega (tl 6) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega.
  3. 14.12.2011 esitas hageja kohtule hagi (tl 11-13). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja 07.01.2007 lepingu telekommunikatsiooni teenuste osutamiseks. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja teenuste kasutamise tingimustega ning kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. AS Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale osutatud teenuste eest arved, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 30.09.2010 kostja vastase nõude põhisummas 83,08 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt AS Elisa Mobiilsideteenused lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast 18.10.
  4. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 83,03 eurot. Neil asjaoludel nõuab OÜ Julianus Inkasso hagis Sergei Visnapu vastu VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1, p 6; 113 lg 1 alusel 166,11 euro väljamõistmist, millest põhivõlgnevus 83,08 eurot ja viivis 83,03 eurot. Menetluskulud taotleb hageja välja mõista kostjalt. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 07.01.2007 liitumislepingust nr 1593096 (tl 16), Elisa Mobiilsideteenused AS teenuste kasutamise üldtingimustest (tl 18-29), mobiilteenuste arvetest (tl 30-37) ja teatisest nõude loovutamise kohta (tl 38).
  5. 27.12.2011 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 45), milles märgib, et ei saa võlakohustust rahuldada, kuna vangla tööd ei paku. Kostja on vanglas töötanud ainult ühel korral kolme kuu jooksul ja tema arvele laekuvatest summadest võetakse maha 70%. Kostja taotles hagejaga maksegraafiku tegemist osamakse suurusega üks eurot kuus.
  6. Hageja jäi 18.01.2012 esitatud seisukohas (tl 51-52) hagi juurde ja leidis, et kostja vanglas viibimine ei ole vabandatav või kohustustest vabastav põhjendus. Ka ei nõustu hageja maksegraafiku määramisega igakuise summaga üks eurot kuus.
  7. 04.04.2012 esitas kostja täiendava vastuväite hagile (tl 55), milles taotles hageja nõudele TsÜS §-de 142 lg 1; 143; 146 lg 1 alusel aegumise kohaldamist.
  8. 17.04.2012 selgitas hageja (tl 58), et hagi aluseks olev nõue ei ole aegunud. Hageja nõude summa moodustub kostjale perioodil 01.09.2008-01.12.2008 esitatud arvete summadest. Nimetatud arvetest tuleneva nõude aegumise kulgemise osas tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-s 2 ning § 147 lg 3 teises lauses sätestatut. Nimetatu kohaselt algas arvetest tuleneva nõude aegumise kulgemine 01.01.2009 kell 00.00 ning nõue oleks aegunud 31.12.2011 kell 24.
  9. Kuna aga hageja pöördus kohtusse 22.09.2011, siis ei ole hageja nõue aegunud. KOHTU PÕHJENDUSED
  10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi 2

(4)menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole (tl 46-47).
  1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et nende vahel on sõlmitud 07.01.2007 mobiilsideteenuste liitumisleping koos üldtingimustega (tl 16-29). Teenuste osutamise eest on hageja esitanud 01.09.2008 arve maksetähtajaga 18.09.2008 summas 75 krooni (4,79 eur), 01.10.2008 arve maksetähtajaga 18.10.2008 summas 75 krooni (4,79 eur), 01.11.2008 arve maksetähtajaga 18.11.2008 summas 75 krooni (4,79 eur) ja 02.12.2008 arve maksetähtajaga 19.12.2008 summas 1075 krooni (68,71 eur) (tl 30-37); kokku summas 83,08 eurot. Kuna kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, lahendab kohus esmalt poolte vahel vaidluse, kas nimetatud hageja nõue on aegunud. Teenuste kasutamisest tulenevat nõuete aegumisega seonduvat on Riigikohus selgitanud 12.11.2008 otsuses nr 3-2-1-95-08 punktis
  2. Liitumislepingus kokku lepitud teenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Hageja nõudeks on liitumislepingust tulenev telekommunikatsiooniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (TsÜS § 144). Liitumislepingus kokku lepitud telekommunikatsiooniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega on nõude sissenõutavus seotud arve esitamisega. Kostja pidi liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Liitumislepingus kokku lepitud telekommunikatsiooniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg algas
  3. aastal esitatud arvete osas TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel
  4. aasta lõppemisest, so
  5. jaanuaril 2009 kell 00.
  6. Aegumistähtaeg lõppenuks TsÜS § 146 lg 1 arvestades
  7. detsembril 2011 kell 24.
  8. Hageja esitas aga Pärnu Maakohtule 22.09.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millega TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 3 kohaselt aegumine peatus. Kostjale toimetati makseettepanek kätte 17.10.2011 ja ta esitas 25.10.2011 maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. 23.11.2011 määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

§ 486

lg 4 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Kuna hagi võeti Tartu Maakohtu menetlusse 14.12.2011, tuleb

§ 486

lg 4 alusel lugeda hagi esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, so 22.09.2011 ning millest tulenevalt ei ole möödunud TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg

  1. aastal esitatud arvete alusel.
  2. Hageja on esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumisest tuleneva nõude. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS 3

(4)§ 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostjalt tuleb 07.01.2007 liitumislepingu alusel hageja kasuks välja mõista põhinõue 83,08 eurot. 11. Hageja nõuab kostjalt lisaks põhinõudele ka viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 7.9 kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Arvestades, et hageja on vähendanud viivise nõuet,

§ 133

lõikes 2 sätestatut ja et kohtupraktikas seotakse põhinõudest suuremas ulatuses viivisenõude rahuldamist hagejal kahju tekkimisega, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 83,03 eurot. 12.

§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 13.

§ 405

lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 63,91 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud 15,98 eurot) ning õigusabikulu 95,87 eurot, kokku seega 159,78 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et hageja koostas hagiavalduse ja esitas kahel korral kohtule kirjalikud seisukohad kostja vastuväidete osas, peab kohus hageja õigusabikulu 95,87 eurot põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 159,78 eurot (63,91 + 95,87). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. 14. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 159,78 eurot käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.