← Eesti

3-11-2373/31

Obsah (14)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 285§ 93§ 61§ 241§ 130§ 157§ 62§ 162§ 92§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 3-11-2373 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 08.04.2011 korraldusega nr 12.2-3/1745-1 (II kd tl 11-12) alustati Paargu OÜ
  2. a veebruarikuu käibemaksu arvestamise ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse, sh tagastusnõude põhjendatuse, kontrolli. Paargu OÜ-d kohustati esitama
  3. a veebruari kohta kontrolliperioodi ostu- ja müügiarved, majandustehingute lepingud, pearaamatu käibe- ja sisendkäibemaksukonto väljavõtted, kassadokumendid ja arvelduskontode väljavõtted ja andma nende kohta selgitusi. Dokumendid tuli esitada PMTK aadressil 15.04.2011 kell 14.
  4. Korraldus saadeti tähtkirjana Paargu OÜ äriregistrisse kantud aadressile: Fosforiidi 4, Maardu. Eesti Posti andmebaasi järgi on Maardu postkontor väljastanud 12.04.2011 Paargu OÜ-le teatise saadetise kohta, millele adressaat ei ole postkontorisse järele läinud. Korraldus tagastati PMTK-le 02.05.2011 märkega "hoiutähtaja möödumisel". Eesti Posti esindaja Julia Rünk märkis 20.07.2011 e-kirjas vastuseks maksuhalduri järelepärimisele, et kui tähtsaadetist ei ole võimalik üle anda, kuna saajat ei ole kodus, jäetakse saaja postkasti postisaadetise saabumise teade kirisaadetise väljastamisest tema elu- või asukohale lähimast postkontorist. Kuna teade saadetise saabumise kohta kuulub lihtsaadetise kategooriasse, siis puudub Eesti Postil võimalus seda dokumentaalselt kinnitada (II kd tl 97-98). 27.04.2011 korraldusega (I kd tl 12-13) kohustas PMTK Paargu OÜ-t tasuma sunniraha 08.04.2011 korralduse täitmata jätmise eest ning andis nõutud teabe ja dokumentide esitamiseks täiendava tähtaja kuni 09.05.
  5. Eesti Posti andmebaasi ja esindaja e-kirjas toodud selgituse järgi anti 27.04.2011 korraldus Paargu OÜ juhatuse liikmele üle 12.05.2011 Maardu postkontoris (II kd tl 97-98). Lisaks avaldas PMTK teate 27.04.2011 korralduse andmise kohta 04.05.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded (II kd tl 101). 12.05.2011 saadeti PMTK-le Paargu OÜ e-posti aadressilt paargu@hot.ee e-kiri (II kd tl 21), milles märgiti, et OÜ Paargu sai kätte PMTK poolt lihtkirjaga saadetud 03.05.2011 otsuse nr 12.2-3/1745-3 käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtpäeva pikendamise kohta, kus viidatud 08.04.2011 korraldusele dokumentide esitamiseks ja selgituste andmiseks ja 27.04.2011 korraldusele 08.04.2011 korralduse täitmise uue tähtaja määramiseks. E-kirjas paluti määrata uus tähtaeg 08.04.2011 korralduse täitmiseks, põhjendades seda väitega, et Paargu OÜ ei ole 08.04.2011 ega 27.04.2011 korraldust ega nende korralduste tähitud kirjaga saatmise teadet kätte saanud. Ühtlasi paluti antud menetluses ja tulevikus alustatavates menetlustes saata OÜle Paargu saadetavatest haldusaktidest koopiad e-posti aadressile paargu@hot.ee. 16.05.2011 saabus maksuhaldurile tähitud kiri Paargu OÜ juhatuse liikme E Vi allkirjaga (kirja sisu identne 12.05.2011 e-kirjaga – II kd tl 21; kviitung tähitud kirja saatmise kohta – II kd tl 24). 2

(13)3-11-2373 06.06.2011 otsusega (II kd tl 28-29) jättis PMTK ennistamata 08.04.2011 korralduse täitmiseks määratud tähtaja, kuna leidis, et PMTK korraldused toimetati kätte vastavalt seaduse nõuetele (II kd tl 28-29). Juhatuse liige E. V ei ole põhjendanud, miks ta pole PMTK 08.04.2011 korraldusele Maardu postkontorisse järele läinud. Tema kirjas puuduvad ka põhjendused, miks on raamatupidamisdokumendid seniajani esitamata jäetud olukorras, kus teave nende esitamise kohta on äriühingul nähtuvalt maksuhaldurile 12.05.2011 saadetud e-kirjale olemas. 07.06.2011 edastas PMTK 27.04.2011 korralduse ja 06.06.2011 otsuse Paargu OÜ e-posti aadressile krüpteeritult (II kd tl 27). 08.06.2011 saabus 06.06.2011 otsus Paargu OÜ-le lihtkirjaga. 20.06.2011 toimus Paargu OÜ esindaja ning PMTK vanemrevidendi vahel telefonivestlus, mille käigus kaebaja palus saata temale dokumente doc või pdf formaadis, mitte aga krüpteeritult. Samuti palus kaebaja saata temale 08.04.2011 korraldus. Vastuseks saatis vanemrevident Paargu OÜ e-posti aadressile kirja, milles märkis, et lähtuvalt MKS §-st 26, võib dokumente saata ainult krüpteeritult (II kd tl 30). Paargu OÜ esindaja vastas sellele kirjale oma 20.06.2011 e-kirjaga, milles rõhutas oma soovi saada dokumendid doc või pdf formaadis (II kd tl 30-32). 16.06.2011 korraldusega kohustas PMTK Paargu OÜ-t tasuma sunniraha 08.04.2011 korralduse täitmata jätmise eest (II kd tl 35-36). Kaebaja sai korralduse 27.06.2011 Maardu postkontorist kätte. 22.06.2011 saadeti Paargu OÜ e-posti aadressilt PMTK-le e-kiri, milles teatati, et ei ole võimalik 08.04.2011 korraldust täita, kuna osaühing ei ole seda kätte saanud (II kd tl 33-34). 27.06.2011 saatis PMTK Paargu OÜ e-posti aadressile kirja, mille lisas oli kaks krüpteeritud dokumenti: 08.04.2011 ja 16.06.2011 korraldus (II kd tl 38). Paargu OÜ vastas oma e-kirjas PMTK-le, et tal puudub võimalus lugeda saadetud e-kirja, ja palus saata dokumendid teises formaadis (II kd tl 39). PMTK viitas oma vastuses MKS §-le 26 ning seletas, et maksukohustuslane võib tutvuda dokumentidega maksuhalduri ametiruumides (II kd tl 40). 29.06.2011 vastuseks saadetud kirjas teatati, et Paargu OÜ juhataja E V on komandeeringus alates 01.07.2011 kuni 11.07.2011 ja saaks tulla dokumentidega tutvuma alates 13.07.2011 (II kd tl 41). PMTK sellele e-kirjale ei vastanud. 2. PMTK 04.07.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/1745-8 (II kd tl 44-51) vähendati Paargu OÜ poolt maksustamisperioodil 2011. a veebruari käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu summas 7066,40 eurot, jäeti rahuldamata käibemaksu tagastusnõue summas 3558,56 eurot ja määrati tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 3507,84 eurot. Maksuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole Paargu OÜ seisuga 01.07.2011 esitanud 2011. a veebruari tehinguid tõendavaid dokumente ega andnud kontrollitaval perioodil toimunud tehingute kohta selgitusi, mistõttu 2011. a veebruari käibedeklaratsioonis deklareeritud sisendkäibemaksu mahaarvamine summas 7066,40 eurot ei ole õigustatud. Käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral maha sama seaduse §-s 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. Vastavaid arveid kontrolli käigus esitatud ei olnud. Paargu OÜ ei ole maksuhaldurile kättesaadav. Seega pole tõendatud, et sisendkäibemaks on maha arvatud teise maksukohustuslase poolt esitatud arvete alusel ning kulutused on tehtud maksustatava käibe tarbeks. Paargu OÜ käibemaksukohustust maksustamisperioodil veebruar 2011 suurendati 7066,40 eurot. 3
(13)3-11-2373
  1. PMTK 12.07.2011 korraldusega nr 13-11/35156 kohustati Paargu OÜ-t tasuma maksuvõlga 3558,29 eurot 10 päeva jooksul korralduse saamisest arvates. Samal päeval koostas PMTK intressinõude summas 137,78 eurot.
  2. Paargu OÜ esitas 06.10.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse (haldusasi nr 3-11-2373) ja 14.10.2011 kaebuse 12.07.2011 maksuvõla tasumise korralduse ja intressinõude tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2441). Tallinna Halduskohtu 09.11.2011 määrusega liideti kaebused ühte menetlusse haldusasjana nr 3-11-
  4. Kaebuse põhjendused maksuotsuse tühistamise nõudes (II kd tl 3-8, 118-121): 1) KMS ei näe võimalust piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist põhjendusega, et isik pole maksuhaldurile kättesaadav. Samuti ei saa maksuotsuse tegemist põhjendada ainuüksi asjaoluga, et kaebaja on jätnud täitmata maksuhalduri 08.04.2011 korralduse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks; 2) Maksuhalduri väide, et Paargu OÜ ei ole maksuhaldurile kättesaadav, ei vasta tegelikkusele. Vastustajale on teada juhatuse liikme E Vi telefoninumber ja maksumaksja e-posti aadress, samuti kaebaja tegevuskoha aadress. Maksuhalduri ja Paargu OÜ vahel on juba enne 08.04.2011 korralduse tegemist toimunud mitmed telefonivestlused, mille käigus kaebaja on andnud maksuhaldurile ka selgitusi veebruari 2011 sisendkäibemaksu aluseks olevatel arvetel kajastatud tehingute kohta. Paargu OÜ ja maksuhalduri vahel on toimunud kirjavahetus elektronposti teel. Enamiku talle postiteenuse osutaja vahendusel edastatud kirjadest sai Paargu OÜ kätte. Asjaolust, et Paargu OÜ ei saanud kätte 08.04.2011 korraldust ja temale ei saabunud ka teadet nimetatud korralduse saatmise kohta, ning sellest, et kaebaja ei saanud kätte ka teadet 27.04.2011 korralduse saatmise kohta, ei saa teha järeldust, et Paargu OÜ ei ole maksuhaldurile kättesaadav. Ka esitatud vaides märkis kaebaja, et on vaidemenetluse käigus valmis koheselt esitama 08.04.2011 korralduses nõutud algdokumendid ja andma vaide menetlejale suulisi selgitusi, kui vaide menetleja peab seda vajalikuks. Kahetsusväärselt ei pidanud vaide menetleja seda enne vaideotsuse tegemist vajalikuks; 3) 08.04.2011 korraldus jäi täitmata objektiivsetel ja kaebajast olenematutel põhjustel. Kaebaja ei saanud tähtaegselt kätte ei 08.04.2011 ega 27.04.2011 korraldust. Postiteenuse osutaja ei jätnud kaebaja postkasti teadet korralduste saabumise kohta. 08.04.2011 korralduse tegemisest sai kaebaja teada 12.05.2011, kui sai Maardu postkontorist kätte maksuhalduri 27.04.2011 korralduse. Kaebaja rõhutab, et palus 12.05.2011 e-kirjaga ja 13.05.2011 tähitud kirjaga saata 08.04.2011 korraldus elektroonselt ja määrata uus tähtaeg selles korralduses toodud kohustuste täitmiseks, seda aga vastustaja ei teinud. See näitab, et kaebaja eesmärgiks oli täita kaasaaitamiskohustust ja 08.04.2011 korralduses esitatud kohustus võimalikult kiiresti täita. Vastustaja saatis 08.04.2011 korralduse elektroonselt alles juuni keskel, pärast mitmeid ja korduvaid maksukohustuslase palveid. Maksuotsuse tegemise ajaks oli vastustajale seega teada, et 08.04.2011 korraldusega sai Paargu OÜ tutvuda alles 27.06.2011, samas oli kaebajale sel ajal korraldust saates maksuhaldurile teada, et kaebajal puudub IT-alane võimekus krüpteeritult saadetud manust avada ning kaebaja oli korduvalt palunud saata manused pdf või doc formaadis. Reaalselt oli kaebajal esmakordselt võimalik 08.04.2011 korraldusega tutvuda 13.07.2011, mil kaebaja esindaja käis PMTK-s korraldust kätte saamas; 4
(13)3-11-2373 4) Maksuhaldur, lugedes korralduse viitega MKS § 54 lg-le 6 kätte toimetatuks väidetava teate jätmisega tähtkirja saabumise kohta kaebaja postkasti, soovib puudulikku uurimiskohustuse täitmist õigustada viitega kaebaja kaasaitamiskohustuse täitmata jätmisele. Kui kaebaja on taganud nii oma registriaadressil tähitud kirjade vahetu üleandmise võimaluse kui ka võimaluse jätta kirja saabumise kohta teade postkasti ja kui sellest hoolimata tähitud kirja kaebajale üle ei anta ja teadet postkasti ei jäeta, ei saa rääkida kaebaja kohustuste täitmata jätmisest. Kaebaja kontoris on igapäevaselt tavapärasel tööajal isikud, kellele on võimalik tähitud kiri vahetult üle anda. 08.04.2011 ja 27.04.2011 korralduse üleandmist kaebaja kontoris ei toimunud, samuti ei jäetud postkasti teadet kirja saabumise kohta. Seega ei saa nimetatud korraldusi lugeda kättetoimetatuks MKS § 54 lg 6 kohaselt. Pealegi ei anna ainuüksi formaalsete tingimuste täitmise tulemusena korralduse kättetoimetatuks lugemine alust viidata sellele, et kaebaja teadlikult jättis korralduse täitmata; 5) Kaebaja on teinud kõik selleks, et 08.04.2011 korralduses nõutud dokumente oleks võimalik esitada, pöördudes 12.05.2011 kohe, kui sai teada 08.04.2011 korraldusest, e-kirjaga maksuhalduri poole palvega saata see korraldus. Isik ei saa saata maksuhaldurile nõutud dokumente, kui tal puudub täpne info milliseid dokumente nõutakse; 6) Olulisem kui 08.04.2011 korralduse tähtaegne täitmine on sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise seisukohast see, et kaebaja oli maksuhaldurile varem juba kõik olulisemad veebruari 2011 sisendkäibemaksu tekkimise aluseks olevad dokumendid esitanud. Juba enne 08.04.2011 korralduse tegemist pöördus kaebaja poole PMTK kontrolliosakonna VIII kontrollitalituse vanemrevident V. M, kellele kaebaja saatis e-kirjaga peamised sisendkäibemaksu tekkimise aluseks olevad dokumendid, pearaamatu sisendkäibemaksukonto ja pangakonto väljavõtte. Samuti anti V. Mle toimunud tehingu kohta selgitusi ka telefoni teel. Seega ei vasta tõele maksuotsuse põhjendused, et puuduvad andmed käibedeklaratsioonis kajastatud sisendkäibemaksu osas ning tõendatud ei ole, et sisendkäibemaks on maha arvatud teise maksukohustuslase poolt esitatud arvete alusel ja kulutused on tehtud maksustatava käibe tarbeks. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja esitas vajalikud dokumendid enne 08.04.2011 korralduse tegemist, ei anna alust väita, et nimetatud dokumente ei ole vastustajale esitatud; 7) Kui vastustaja põhjendab sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramist asjaoluga, et kaebaja ei esitanud nõutavaid dokumente, oleks maksuhaldur hea halduse tavast ja sellest, et kaebaja ei saanud maksuotsuse tegemise ajaks reaalselt 08.04.2011 korraldusega tutvuda, lähtuvalt pidanud tegema maksuotsuse muutva tingimusega. 6. PMTK palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja seisukohad (II kd tl 87-89): 1) Sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramist ei põhjendatud sellega, et Paargu OÜ jättis täitmata 08.04.2011 korralduse ega olnud maksuhaldurile kättesaadav. Sisendkäibemaksu mahaarvamist on piiratud seetõttu, et Paargu OÜ 2011. a veebruarikuu sisendkäibemaksu andmed ei ole tõendatud ning seega ei saa kindel olla sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguspärasuses. Andmete puudumise põhjustas see, et Paargu OÜ ei ole esitanud vajalikke dokumente ega andnud selgitusi, mis on omakorda tingitud ka sellest, et maksukohustuslane ei olnud maksuhaldurile piisaval määral kättesaadav; 2) Maksuhaldur on saatnud Paargu OÜ-le mitmeid tähitud kirju tema äriregistrisse kantud aadressile ning Eesti Post on kinnitanud, et teatised tähtkirjade saabumisest jäeti Paargu OÜ aadressijärgsesse postkasti. Paargu OÜ kirjadele postkontorisse järele ei läinud, maksuhalduri juurde ei ilmunud ja jättis täitmata ka temale pandud kohustused. Isegi siis, kui Paargu OÜ-le oli hiljemalt tema kohustused teada, ei tulnud ta maksuhalduri juurde, et esitada korralduses 5
(13)3-11-2373 nõutud dokumendid ja anda suulisi selgitusi. Lihtkirjana saadetud 03.05.2011 otsuses, mille Paargu OÜ oma kinnitusel kätte sai, oli selgitatud, mida maksuhaldur kontrollib ja mida ta soovib maksukohustuslaselt saada. Seega oli Paargu OÜ-le teada alates 03.05.2011 otsuse kättesaamisest tema kohustused. Juba 15.04.2011, kui maksuhaldur talle helistas, teadis Paargu OÜ, et tema suhtes on algatatud kontroll, kuid siiski jäi passiivseks. Ka 12.05.2011, mil kaebaja käis postkontoris järel 27.04.2011 korraldusel, oli tal olemas teave kontrollist. Seega on õige väita, et kaebaja ei olnud maksuhaldurile kättesaadav; 3) Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et korraldused jäid Paargu OÜ poolt täitmata objektiivsetel põhjustel. 08.04.2011 korralduse puhul tehti Paargu OÜ äriregistrijärgsel aadressil Eesti Posti poolt 12.04.2011 väljastuskatse, mis aga ebaõnnestus, kuna kedagi ei olnud kohal. 13.04.2011 viidi postkasti teatis tähtkirja saabumisest. 27.04.2011 korralduse kohta jäeti teatis äriühingu postkasti 30.04.
  1. MKS § 54 lg 6 ja kohtupraktika kohaselt tuleb eelnimetatud korraldused lugeda kättesaaduks vastavalt 13.04.2011 ja 30.04.2011 ehk mil jäeti teatis tähtkirja saabumise kohta. Et maksukohustuslane ei saa oma kirju kätte, kas jätab tahtlikult kirjadele järele minemast või ei ole oma posti vastuvõtmist korraldanud piisava hoolikusega, on maksukohustuslase enda riisiko; 4) Teatud dokumendid on Paargu OÜ edastanud maksuhaldurile enne 08.04.2011 korraldust. 07.04.2011 saatis kaebaja maksuhaldurile e-posti teel 2 arvet ja 3 arvelduskonto väljavõtet, kuid jättis esitamata pearaamatu sisendkäibemaksukonto väljavõtte, mida maksuhaldur temalt korduvalt küsis. Arved ja tasumised ei tõenda tehingute toimumist. Seega puudus maksuhalduril sisendkäibemaksu mahaarvamisõiguse tuvastamiseks vajalik informatsioon. Kuna arvetel näidatud tehingute suhtes tekkis kahtlus, siis alustatigi 08.04.2011 korraldusega üksikjuhtumi kontrolli. 08.04.2011 korraldusega sooviti täiendavaid dokumente ning selgitusi. Kuna Paargu OÜ ei ole vajalikke dokumente esitanud ega selgitusi andnud siis puuduski maksuhalduril info
  2. a veebruarikuu sisendkäibemaksu osas; 5) Kui kaebajal olid olemas tõendid, mis lükkaksid haldusaktis toodud maksuhalduri järeldused ümber, siis oli tal võimalus esitada tõendeid kas maksumenetluse ajal või vaidemenetluse ajal koos vaidega, kuid ta ei teinud seda; 6) MKS § 93 ei kohusta maksuhaldurit tegema muutva tingimusega maksuotsust.
  3. Tallinna Halduskohtu 10.01.2012 otsusega (II kd tl 128-131) rahuldati Paargu OÜ kaebus osaliselt. Halduskohus tühistas maksuotsuse osas, millega vähendati Paargu OÜ deklareeritud sisendkäibemaksu 6240 euro võrra, jäeti tagastusnõue rahuldamata 2912,16 euro ulatuses ning kohustati Paargu OÜ-t tasuma 3507,84 eurot käibemaksu. Samuti tühistas halduskohus PMTK 12.07.2011 korralduse nr 13-11/35156 ja intressinõude. Kohus mõistis vastustajalt Paargu OÜ kasuks välja menetluskulu 2143 eurot ja 12 senti. Kohtuotsuse põhjendused olid maksuotsuse ja menetluskulude osas järgmised: 1) Maksuhaldur on maksuotsust põhjendanud eeskätt sellega, et kaebaja ei ole kontrollimenetluse käigus esitanud MKS § 37 nõuete kohaseid arveid. See seisukoht on väär. Kaebaja väitel esitas ta maksuhaldurile juba enne 08.04.2011 korralduse tegemist põhilised
  4. aasta veebruarikuu sisendkäibemaksuarvestuse aluseks olevad dokumendid. Ka vastustaja kinnitas kohtule esitatud kirjalikus seletuses, et Paargu OÜ esitas 07.04.2011 maksuhaldurile elektrooniliselt 2 arvet ning 3 arvelduskonto väljavõtet. Et neid ei esitatud 08.04.2011 korraldusega alustatud kontrollimenetluse raames, vaid varem, ei andnud alust neid tähelepanuta jätta. Maksukohustuslase esitatud sisendkäibemaksu arvestamise aluseks olevat arvet tuleb maksuhalduril sisuliselt hinnata. Vastustaja väitis, et esitatud dokumentide põhjal tekkis maksuhalduril kaht6
(13)3-11-2373 lus käibemaksuarvestuse õigsuses ning seetõttu alustatigi 08.04.2011 korraldusega kontrollimenetlust. Maksuotsuses ei ole seda kahtlust kuidagi kajastatud. Sisuliselt on maksuhaldur võtnud seisukoha, et kaebajal sellised arved puuduvad. Maksuhaldur on rikkunud MKS § 95 lg 2 kolmandat lauset, milles sätestatakse, et maksukohustuslase esitatud tõendite täielikku või osalist arvestamata jätmist maksusumma määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. Maksuhalduri käsutuses olid maksuotsuse tegemise ajal OÜ Paargu
  1. a veebruari ostuarved, millel kajastus kokku 6420 euro suurune käibemaks. Selle summa osas on sisendkäibemaksuarvestuse korrigeerimine nõuetekohaselt põhjendamata; 2) Ülejäänud 646,40 euro osas tuleb tõdeda, et maksukohustuslane ei olnud maksuhaldurile maksuotsuse tegemise ajaks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust andvaid arveid esitanud. Vaidlus on selles, kas maksuhaldur on kaebajalt kontrolli käigus nende dokumentide esitamist nõuetekohaselt nõudnud ehk 08.04.2011 korralduse kaebajale kätte toimetanud; 3) MKS § 54 lg 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vaidlust ei ole selles, et 08.04.2011 korraldust ei ole postiteenuse osutaja kaebajale registrisse kantud aadressil üle andnud. AS Eesti Post on kinnitanud (tl 98), et teade selle saadetise saabumise kohta viidi kaebaja postkasti 13.04.
  2. Postiteenuse osutaja kinnitus tähtsaadetise kohta kaebaja postkasti teate jätmise kohta tuleb lugeda piisavaks tõendiks selle asjaolu tõendamiseks. Tähtsaadetise saabumise kohta teate jätmise täiendav tõendamine ei ole põhimõtteliselt võimalik. Kui panna maksuhaldurile kohustus täiendavalt tõendada seda, et postitöötaja jättis korrektselt tähtsaadetise kohta teate adressaadi postkasti, muutuks MKS § 54 lg 6 rakendamine praktikas võimatuks ning maksukohustuslasel piisaks haldusaktist tuleneva kohustuse täitmata jätmise õigustamiseks üksnes väitest, et ta ei ole dokumenti kätte saanud. Seadusandja nägi ette võimaluse toimetada dokumente kätte posti teel ning sätestas tingimused, mille täitmisel loetakse dokumenti kätte toimetatuks, ilma et oleks tegelikult tähtis, kas adressaat sai dokumendiga tutvuda või mitte. 08.04.2011 korraldus tuleb lugeda kaebajale kätte toimetatuks 13.04.2011; 4) Kuna maksuotsuse tegemise ajaks ei esitanud maksukohustuslane maksuhaldurile sisendkäibemaksu maha arvamise õigust andvaid arveid 646,40 euro osas, asus maksuhaldur põhjendatult seisukohale, et sisendkäibemaksu mahaarvamine selles osas ei ole õigustatud. MKS § 150 lg 1 alusel läheb tõendamiskoormus maksukohustuslasele üle, kui maksuhaldur on teinud põhjendatud maksuotsuse. Kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse annab eeskätt nõuetekohase arve olemasolu, siis viitamine sellise arve puudumisele põhjendab maksuotsust piisavalt. Kaebajal oleks maksuotsuse vaidlustamisel võimalik tõendada, et maksusumma on määratud valesti. Kaebaja ei ole seda aga teinud. Ei vaidemenetluses ega käesolevas kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et tal oleks olnud (õigus)
  3. a veebruaris 646,40 euro suuruse sisendkäibemaksu deklareerimiseks. Seetõttu ei ole selles osas maksuotsuse tühistamiseks alust. Maksuotsus jääb kehtima osas, millega vähendati kaebaja
  4. a veebruarikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu 646,40 euro võrra ning jäeti samas summas tagastusnõue rahuldamata; 5) Kaebuse esitaja taotles 538,12 euro suuruse riigilõivu ja 2313 euro suuruse esindajatasu väljamõistmist.
  5. jaanuaril 2012 jõustunud

§ 285

lg 1 alusel kohaldamisele kuuluva varem kehtinud

§ 93lg 5 kohaselt mõistetakse välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Arvestades vaidluse keerukust ning kaebaja väidete ja seisukohtade esitamiseks eelduslikult vajaliku õigusliku analüüsi mahtu, samuti pidades silmas vaidlusaluste haldusaktide mahukust, on õigusabikulu põhjendamatult suur ning põhjendatud on selle vähendamine umbes veerandi võrra ehk 1730 euroni. 7

(13)3-11-2373 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. Paargu OÜ taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis välja mõistmata õigusabikulud 708 euro ulatuses ja palub tühistada maksuotsus täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Apellant ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et 08.04.2011 korraldus tuleb lugeda MKS § 54 lg 6 kohaselt apellandile kätte toimetatuks. Kui maksuhaldur soovib maksusumma määramist põhjendada asjaoluga, et Paargu OÜ-le on tehtud korraldus dokumentide esitamiseks ning korralduse saatmise kohta on apellandile teade postkasti jäetud, peab maksuhaldur suutma oma väidet tõendada. Seesuguseks tõendiks ei saa olla postiteenuse osutaja konsultant Julia Rünki poolt antud paljasõnaline kinnitus, et teade saadetise saabumise kohta jäeti saaja postkasti 13.04.2011.

§ 61

lg 2 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Kohus ei saa põhjendamatult lugeda postiteenuse osutaja kinnitust, et teade kirja saabumise kohta jäeti apellandi postkasti 13.04.2011, usaldusväärsemaks kui apellandi kinnitust selle kohta, et teadet postkasti ei jäetud. Postiteenuse osutaja väidab, et täitis oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, et vältida lepingu rikkumisest tulenevaid sanktsioone. Kohus pidanuks hindama tõendeid kogumis. Nõustuda ei saa halduskohtu järeldusega, et tähtsaadetise saabumise kohta teate jätmise täiendav tõendamine ei ole põhimõtteliselt võimalik ja muudaks MKS 54 lg 6 rakendamise praktikas võimatuks. Üksnes tõendamisprotsessi keerukusele tuginedes ei saa kohus asuda seisukohale, et maksuhaldur ei pea tõendama, et MKS § 54 lg-s 6 sätestatud tingimus on täidetud. Olukorras, kus maksuhaldur soovib MKS § 54 lg-le 6 tuginedes väita, et haldusakt tuleb lugeda isikule kätte saanuks, peab maksuhaldur olema ka valmis tõendama, et MKS § 54 lg-s 6 sätestatud tingimused on täidetud ja teade on isiku postkasti tõesti jäetud; 2) Isegi kui asuda seisukohale, et MKS § 54 lg 6 kohaselt tuleb 08.04.2011 korraldus lugeda Paargu OÜ-le kätte toimetatuks, jättis halduskohus tähelepanuta, et maksuhalduri passiivsus ja takistav käitumine ei võimaldanud Paargu OÜ-l korralduses nõutud dokumente esitada. Apellant avaldas valmisolekut esitada dokumendid ja anda suulisi selgitusi ka vaidemenetluse käigus. Vaide menetleja ei pidanud aga arvete esitamist ja kontrollimist vajalikuks; 3) Apellant ei esitanud 646,40 euro sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevaid arveid kohtumenetluses, kuna kaebaja hinnangul oli maksuotsuse õigusvastasus tõendatud muude tõendite ja asjaoludega. Samuti oli apellant seisukohal, et olukorras, kus maksuhaldur on püüdnud takistada dokumentide saamist ja ei pidanud vajalikuks neid kontrollida ei maksumenetluses ega vaidemenetluses, ei peaks halduskohus asuma kontrollima sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevaid dokumente sisuliselt. Kohtuotsusest selgub, et halduskohus pidas võimalikuks anda 646,40 euro sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevatele dokumentidele hinnangu ja arvete esitamisel kohtumenetluse käigus oleks halduskohus maksuotsuse tühistanud täies ulatuses. Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi, jättes juhtimata apellandi tähelepanu asjaolule, et kui apellant esitab kohtumenetluse käigus 646,40 euro sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevad arved, loeb halduskohus maksuotsuse õigusvastaseks ja tõendamatuks täies ulatuses. Halduskohtumenetlus on uuriv menetlus. Kui kohtu hinnangul võivad täiendavad tõendid olla vajalikud asja õigeks lahendamiseks, peab kohus enne kohtuotsuse tegemist uuendama asja arutamise määrusega (vt kuni 31.12.2011 kehtinud

§ 241

p 2, kehtiva

§ 130p 2). Apellant esitab nimetatud arved (II kd tl 148-163) apellatsioonkaebuse lisana ja palub võtta need asja juurde; 8

(13)3-11-2373 4) Halduskohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks tuleb õigusabikulusid vähendada veerandi võrra. Kohus ei ole põhjendanud, miks üks või teine õigusabi kandmisega seotud kulu ei olnud apellandi õiguste kaitseks vajalik ega põhjendatud. Kohus ei saa isiku õiguste kaitseks kantud kulusid lugeda põhjendamatuks olukorras, kus need kulutused on otseselt seotud isiku õiguste kaitsmisega õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju eest. Olukorras, kus tehtud tööd ei ole ilmselgelt mitte seotud eesmärgiga saavutada isiku õiguste kaitse, on väljamõistetavate menetluskulude vähendamine põhjendamatu.
  1. Maksu- ja Tolliamet palub jätta uued tõendid tähelepanuta, apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuväited: 1) AS Eesti Post kinnitus, et teade jäeti kaebaja postkasti 13.04.2011, on piisav, et tõendada MKS § 54 lg 6 sätestatud tingimuste täitmist. Kaebaja on esile toonud, et tegemist võib olla postiasutuse veaga, kuid pole oma kahtluste kinnitamiseks esitanud ühtegi täiendavat tõendit ega muid andmeid, mis annaksid alust kahelda AS Eesti Post selgituste usaldusväärsuses. Seega saab lugeda 08.04.2011 korralduse nr 12.2-3/1745-1 kättetoimetatuks; 2) Vastustaja nõustub, et kaebaja sai 08.04.2011 korralduse kätte alles pärast maksuotsuse tegemist ehk 13.07.
  2. Samas sai kaebaja 08.04.2011 korralduse sisust teada juba 09.05.2011, mil sai kätte 03.05.2011 otsuse nr 12.2-3/1745-3, kus oli välja toodud ka 08.04.2011 korralduse sisu. Seega ei suutnud kaebaja ca kahe kuu jooksul 08.04.2011 korraldusele järele tulla ega seda täita. Kui suuliste selgituste andmiseks on vaja maksuhalduriga aeg kokku leppida, siis igasugused takistused puudusid nõutud dokumentide esitamiseks nt ekirjaga. See viitab selgelt sellele, et kaebajal ei olnud mingit soovi tegelikult maksuhalduri korraldusi täita ja kindlasti ei tegutsenud kaebaja oma parima äranägemise järgi; 3) Kaebaja väide, et tal puudus IT alane võimekus krüpteeritud dokumentide avamiseks, on asjakohatu. Krüpteeritud dokumentide avamiseks ei ole vaja mingit erilist IT alast võimekust. Alla on vaja laadida vastav programm, mis on tasuta saadaval (nt aadressil id.ee); 4) Kaebaja ei täpsusta, millisele õiguslikule alusele tuginedes oli maksuhaldur kohustatud määrama uut tähtaega 08.04.2011 korralduses nõutud dokumentide esitamiseks ja selgituste andmiseks. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seaduses ei sätestata teisiti. Kui isik määratud tähtpäevaks oma kohustust ei täida ja maksuhaldur talle uut tähtaega ei määra, on isik kohustatud korralduse mõistliku aja jooksul ise täitma. Objektiivseid takistusi 08.04.2011 korralduse täitmiseks ei olnud. Kaebaja poolt välja toodud takistused on otsitud; 5) Tõsiseltvõetav pole kaebaja väide, et ta ei esitanud 646,40 euro sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevaid arveid selle tõttu, et pidas maksuotsuse õigusvastasuse tõendatuks muude tõenditega. Kaebuse esitamise hetkeks olid kaebajal olemas maksuotsus ja 09.09.2011 vaideotsus. Mõlemast dokumendist on võimalik aru saada 04.07.2011 maksuotsuse tegemise põhjustest. Seetõttu pole asjakohane ka kaebaja väide, nagu oleks kohus rikkunud protsessinormi; 6) Taotlus tõendite asja juurde võtmiseks ei ole põhistatud. Et kaebaja jättis lihtsalt asjakohased tõendid maksumenetluses, vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitamata, ei saa olla põhjuseks, miks ringkonnakohus peaks esitatud tõendid vastu võtma. Ka pole nimetatud tõendid usaldusväärsed. Kuna kaebajal oli võimalus nimetatud dokumendid esitada juba vaide- või 9
(13)3-11-2373 kohtumenetluses, kuid ta seda ei teinud, võivad need dokumendid olla fabritseeritud. Samuti pole kaebaja selgitanud, mida esitatud dokumendid täpselt tõendavad; 7) Riigikohus on 18.05.2009 kohtumääruses nr 3-3-1-28-09 (p 11) selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust. Halduskohus on oma otsuse p-s 26 selgitanud, et menetluskulude kindlaks määramisel on kohus arvestanud vaidluse keerukust, õigusliku analüüsi mahtu ning vaidlusaluste haldusaktide mahukust. Kaebaja väidab sisuliselt seda, et kohtul justkui polekski õigust menetluskulude üle otsustada ning välja tuleb mõista kõik kaebaja taotletud menetluskulud. 10. Paargu OÜ esitas vastustaja väidete suhtes järgmised seisukohad: 1) Ekslik on vastustaja väide, et 03.05.2011 otsuses nr 12.2-3/1745-3 oli välja toodud 08.04.2011 korralduse sisu. 03.05.2011 otsus on üldsõnaline ja sellest ei selgu, milliste dokumentide esitamist maksuhaldur oma 08.03.2011 korraldusega nõuab. Seepärast paluski apellant oma 12.05.2011 e-kirjaga saata korraldus ja teatada kuupäev, mil apellant saaks tulla korraldust täitma. Maksuhaldur seda ei teinud. Menetluse venitamise või muul arusaamatul põhjusel teatas maksuhaldur, et ei aktsepteeri 12.05.2011 kirja seni, kuni ei ole saanud vastavasisulist nõuetekohast kirja või taotlust allkirjastatult. Varem oli maksuhaldurile aastaid sobinud OÜ Paargu ametliku e-kirja teel toimunud suhtlus. Asja kiireks edasiminekuks saatis apellandi juhatuse liige juba järgmisel päeval sama kirja paberil allkirjastatult. Vastustaja heidab apellandile ette, et viimane ei tulnud korraldusele järgi, põhjendamata, miks ta ei üritanudki korraldust 1,5 kuu jooksul elektrooniliselt saata, kuigi apellant seda palus. Jääb arusaamatuks, kuidas aitas maksuhalduri eeltoodud seisukoht kaasa menetluse võimalikult kiirele, efektiivsele ja ülemääraseid kulutusi ja ebamugavusi vältivale läbiviimisele (MKS § 10 lg 3); 2) Asjakohatu on maksuhalduri arutelu IT alase võimekuse osas krüpteeritud dokumendi avamisel. Oluline on asjaolu, et apellandil puudus võimalus krüpteeritud dokumenti avada ja ta oli maksuhaldurit sellest teavitanud ja palunud dokument saata kas .pdf või .doc formaadis. Maksuhalduril puudus põhjus dokumendi elektroonsel saatmisel selle krüpteerimiseks. Maksuhalduri 08.04.2011 korraldus ei sisaldanud mingit sensitiivset infot; 3) Maksuhalduri väide, et ta polnud kohustatud uut tähtaega määrama, ilmestab menetlust, milles maksuhaldur ei aidanud kuidagi kaasa sellele, et apellant saaks 08.04.2011 korraldust täita, vaid tegi selleks isegi takistusi. Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik suuliste selgituste andmise kohustust täita, teadmata, millal on maksuhaldur valmis selgitusi saama ja küsimusi esitama; 4) Maksuhalduri kahtlus, et dokumendid on võltsitud, ei ole tõsiseltvõetav. Esitatud arvete alusel moodustub enammakstud käibemaks 646,40 eurot; 5)

§ 157

lg 1 kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta leiab, et kantud menetluskulud mahus, milles nende väljamõistmist vastaspoolelt taotletakse, ei olnud vajalikud ega põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Apellatsiooniastmes ei puuduta vaidlus PMTK 12.07.2011 korraldust nr 13-11/35156 ja intressinõuet, samuti maksuotsust sisendkäibemaksu 6420 euro osas. Ringkonnakohus mär10

(13)3-11-2373 gib, et halduskohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 s on ebaõigesti märgitud maksuotsusega vähendatud sisendkäibemaksu summa 6240 eurot, mille osas halduskohus maksuotsuse tühistas. Kohtuotsuse põhjendustes leidis kohus, et sisendkäibemaksu korrigeerimine oli põhjendamatu OÜ ZeroMax 01.02.2011 arvel nr 110005 ja 09.02.2011 arvel nr 110007 kajastuva käibemaksu kokku summas 6420 eurot osas. Kohtuotsuse resolutsiooni samas punktis on välja toodud ka summad, mille ulatuses maksuotsusega tagastusnõude rahuldamata jätmist (2912,16 eurot) ja täiendava käibemaksu tasumiseks kohustamist (3507,84 eurot) kohus ebaõigeks pidas. Kahe viimase arvu summa on samuti 6420 eurot. Seega on halduskohus tegelikult tühistanud maksuotsuse osas, millega vähendati deklareeritud sisendkäibemaksu 6420 euro võrra, ja arv 6240 on resolutsioonis ilmne ebatäpsus. Apellatsiooniastmes on seega vaidluse all maksuotsusega sisendkäibemaksu korrigeerimine 646,40 euro ulatuses.
  1. KMS § 31 lg 1 seab kauba või teenuse saamise korral sisendkäibemaksu mahaarvamise sõltuvusse sama seaduse § 37 nõuete kohasest arvest. Vaidlust ei ole selles, et maksumenetluses ei ole kaebuse esitaja esitanud arveid, mis kajastaksid
  2. a veebruari deklareeritud sisendkäibemaksu 646,40 euro ulatuses. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tõendamiskoormis on seda õigust kasutada soovival maksukohustuslasel.
  3. Sisendkäibemaksu mahaarvamise alusdokumendid ei jäänud maksumenetluses esitamata maksuhalduri poolsete rikkumiste tõttu. Kaebuse esitaja rikkus MKS § 56 lg-st 2 tulenevat kohustust esitada maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta tõendeid. PMTK 08.04.2011 korraldusega teavitati kaebuse esitajat, et maksuhaldur kontrollib
  4. a veebruarikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust ning kohustati kaebuse esitajat esitama
  5. a veebruarikuu kohta otsuses loetletud dokumendid, sh kontrolliperioodi ostu- ja müügiarved. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et nimetatud korraldus tuleb MKS § 54 lg 6 alusel lugeda kaebuse esitajale kättetoimetatuks. Halduskohus ei ole tõendeid hinnanud ebaõigesti. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2006 määruse nr 57 „Täht- ja väärtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“ § 6 lg 1 sätestab, et kui saaja ei viibi kättetoimetamise ajal oma elu või asukohas, jäetakse saajale teade kirisaadetise väljastamisest tema elu- või asukohale lähimast postkontorist. Postiteenuse osutamisel on AS-le Eesti Post postiseaduse § 27 alusel siduvad ka tema tüüptingimused. AS Eesti Post kehtestatud „Universaalse postiteenuse tüüptingimuste“ p 4.1.3 kohaselt tehakse tähtsaadetisena edastatava kirisaadetise postisaadetisele märgitud aadressil kätteandmiseks üks katse ja kui postisaadetist ei ole võimalik saajale üle anda, jäetakse saaja postkasti postisaadetise saabumise teade. Seega oli AS Eesti Post kohustatud jätma kaebuse esitaja postkasti teate tähtsaadetisena edastatud PMTK 08.04.2011 korraldusest. Kui ei esine asjaolusid, mis viitavad selle kohustuse rikkumisele, on põhjust usaldada AS Eesti Post töötaja kinnitust (II kd tl 98), et 12.04.2011 Maardu kandepunkti saabunud tähtkirja registreerimisnumbriga RR181860901EE (mis sisaldas PMTK 08.04.2011 korralduse), mille väljastuskatse ebaõnnestus, saabumise kohta jäeti kaebuse esitaja postkasti teada 13.04.
  6. Apellandi arvates tuleb AS Eesti Post töötaja kinnitusele eelistada apellandi väidet, et temale postkasti teadet 08.04.2011 korralduse kättesaamise kohta ei jäetud, ja seda põhjusel, et apellandil oli huvi 08.04.2011 korraldust täita. Ringkonnakohtu arvates ei kinnita maksumenetluse asjaolud apellandi sellist huvi. Pigem viitab tema käitumine soovile maksumenetluse läbiviimist raskendada ja venitada. Seda näitab esiteks kaebuses kirjeldatud episood, kus 15.04.2011 kontakteerus apellandiga telefoni teel maksuhalduri ametnik, kellele apellandi juhatuse liige E. V öelnud, et ei ole 08.04.2011 korraldust kätte saanud, on haige ja naaseb 11
(13)3-11-2373 tööle arvatavasti 25.04.2011 või 26.04.2011 ning korralduse kätte saades võtab korralduses oleval kontaktil selle koostajaga ühendust (vt maksuotsusele esitatud kaebuse lk 2). Seega pidi apellant juba alates 15.04.2011 olema teadlik sellest, et maksuhaldur soovib kaebuse esitajalt seoses maksumenetlusega teavet. Apellant ei võtnud maksuhalduriga ühendust aga enne 12.05.2011, mil talle anti kätte 27.04.2011 korraldus sunniraha määramise kohta. Nagu apellant on väitnud (vt maksuotsusele esitatud kaebuse lk 2) oli ta 09.05.2011 lihtkirjaga saanud kätte PMTK 03.05.2011 otsuse nr 12.2-3/1745-3 (II kd tl 19-20). Selles korralduses on märgitud, et PMTK alustas 08.04.2011 korralduse nr 12.2-3/1745-1 alusel kontrolli OÜ Paargu
  1. a veebruarikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse osas; korraldusega kohustati OÜ-d Paargu esitama
  2. a veebruarikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise aluseks olevad asjasse puutuvad dokumendid; korraldus toimetati OÜ-le Paargu posti teel tähtkirjana äriregistrisse kantud juriidilisele aadressile Fosforiidi 4 Maardu; korraldus on seniajani täitmata ja 27.04.2011 määrati OÜ-le Paargu korralduse täitmata jätmise eest sunniraha. Seega pidi apellandile hiljemalt 09.05.2011 olema teada, et maksuhaldur on tema juriidilisele aadressile saatnud tähtkirjaga korralduse, milles nõudis tema
  3. a sisendkäibemaksuarvestuse aluseks olevaid dokumente ja mis on maksuhalduri hinnangul täitmata. Ühtlasi pidi apellandile juba 09.05.2011 selge olema vajadus esitada vähemalt
  4. a veebruari sisendkäibemaksu arvestamise aluseks olevad ostuarved. Sellises olukorras pidanuks apellant, isegi eeldusel, et ta ei olnud 08.04.2011 korraldusega tutvunud, tegema enda poolt kõik, et 08.04.2011 korraldus saaks võimalikult kiiresti täidetud. Apellandi järgnev käitumine huvi 08.04.2011 korralduse täitmise vastu ei näita. Ta asus maksuhalduriga kirjavahetusse, kus esitas 08.04.2011 korralduse täitmisele põhjendamatuid eeltingimusi nagu nõue määrata korralduse täitmise uus tähtaeg. Dokumendid on maksuhaldurile võimalik saata igal hetkel ning olukorras, kus 08.04.2011 korralduse täitmiseks antud tähtaeg oli möödunud, pidi apellant ilmutama initsiatiivi kokkusaamise kiireks toimumiseks suuliste selgituste andmiseks. Selline initsiatiiv hõlmanuks maksuhaldurile omalt poolt sobivate aegade väljapakkumist kokkusaamise korraldamiseks. Hindamaks, kas apellant tegutses kui isik, kes on huvitatud 08.04.2011 korralduse kiirest täitmisest ja
  5. a veebruari sisendkäibemaksuarvestuse kohta tõendite esitamisest, ei ole asjakohane arutleda selle üle, kas maksuhalduri poolt esitatud nõuded apellandi
  6. mai
  7. a kirja vormistamisele ja keeldumine 08.04.2011 korraldusega e-postiga krüpteerimata kujul saatmisest olid põhjendatud. Tähtis on see, et selline maksuhalduri käitumine ei võtnud apellandilt võimalust 08.04.2011 korraldust täita tunduvalt varem kui 13.07.2011, mil apellant korraldust PMTK-s enda väitel esmakordselt luges. Seega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et PMTK 08.04.2011 korraldus toimetati kaebuse esitajale kätte 13.04.
  8. Sellega on PMTK ühtlasi täitnud oma MKS § 14 lg-st 2 tuleneva kohustuse teavitada kaebuse esitajat vajadusest esitada
  9. a veebruari sisendkäibemaksu arvestamise aluseks olevaid tõendeid. Kuna tõendeid, mis õigustaksid
  10. a veebruaris sisendkäibemaksu 646,40 euro mahaarvamist, kaebuse esitaja maksumenetluses ei esitanud, on PMTK vaidlustatud maksuotsus selles osas õiguspärane. 14.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Käesoleva otsuse p-s 13 toodud põhjendustel ei mõjuta kaebuse esitaja apellatsioonkaebusele lisatud tõendid vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasust. Seetõttu ei ole nendel asja lahendamisel tähtsust, mistõttu keeldub ringkonnakohus nende vastuvõtmisest

§ 62

lg 2 ja § 185 lg 1 alusel, lahendades nende tõendite asja materjalide juurde võtmise taotluse

§ 162lg 1 kohaselt käesoleva otsuse resolutsioonis. Ringkonnakohus märgib, et p-s 13 toodud asjaoludel ei saaks kaebuse esitaja nende tõen12

(13)3-11-2373 dite alusel maksuhaldurilt taotleda ka maksuotsuse andmise menetluse uuendamist ja maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist. MKS § 120 lg 1 p 2 kohaselt võib maksuotsust muuta või tunnistada kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks üksnes juhul, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Kuna apellandi esitatud täiendavad tõendid ei saa maksuotsuse õiguspärasust mõjutada, on põhjendamatu ka apellandi väide halduskohtu poolt protsessinormi rikkumisest sellega, et halduskohus ei juhtinud apellandi tähelepanu nende tõendite esitamise vajadusele. Halduskohtu otsusest ei saa järeldada, et kui apellant oleks kohtumenetluses esitanud sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevad arved, oleks see mõjutanud asja lahendamist. Otsuse põhjendava osa p-s 23 märgib halduskohus, et kuna 08.04.2011 korraldus tuleb kaebajale kättetoimetatuks lugeda 13.04.2011 ja 04.07.2011 maksuotsuse tegemise ajaks ei olnud kaebaja maksuhaldurile esitanud KMS § 37 nõuetele vastavaid arveid, mis õigustaksid 646,40 euro suuruse sisendkäibemaksu deklareerimist 2011. a veebruari käibedeklaratsioonil, asus maksuhaldur põhjendatult seisukohale, et sisendkäibemaksu mahaarvamine selles osas ei ole õigustatud. 15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus kaebuse esitaja menetluskulude põhjendatud suuruse hindamisel eksinud. Halduskohus on põhjendanud menetluskulude vähendamist hinnanguga vaidluse keerukusele ning kaebaja väidete ja seisukohtade esitamiseks eelduslikult vajaliku õigusliku analüüsi ja vaidlustatud haldusaktide mahukusele. Ringkonnakohtul ei ole alust seda hinnangut muuta. Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, ei oleks kaebuse esitajal ka kuni 31.12.2011 kehtinud

§ 92

lg-st 2 ja alates 01.01.2012 kehtiva

§ 108

lg-st 2 tulenevalt õigus menetluskulude väljamõistmisele kogu taotletud ulatuses.

  1. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu apelleeritud otsus muutmata.
  2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb alates 01.01.2012 kehtiva

§ 108

lg 1 alusel rahuldamata ka apellandi taotlus apellatsiooniastme menetluskulude 1 389,32 eurot (sh riigilõiv apellatsioonkaebuselt 32,32 eurot ja tasu esindaja õigusabi eest 1357 eurot) väljamõistmiseks. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.