TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-11-1305 Määruse kuupäev 26.07.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.L. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise

§ 11lg 31 p 1 ja Vang

S § 11 lg 81).

1. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale (koos tõlkega vene keelde) ja Tartu Vanglale.
2. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 11lg 8 ja § 471 lg 2).

Asjaolud ja kohtu seisukoht 27.05.2011 laekus Tartu Halduskohtule Tartu Vangla kinnipeetava N.L. 24.05.2011 koostatud venekeelne kaebus, milles taotleb välja mõista Tartu Vanglalt avalik-õiguslikes suhetes tekitatud mittevaralise kahju hüvituseks 4000 eurot. Kohus sai kaebuse tõlke 27.06.

1. Kaebaja märgib kaebuses, et vangla on jätnud kaebaja ilma õigusest õiglasele haldusmenetlusele. Vangla on süstemaatiliselt rikkunud avalik-õiguslikke suhteid kaebaja suhtes ning kontaktisik E. Tarkus on alandanud ja solvanud kaebajat ning ei ole kaebajale andnud õigusalast konsultatsiooni , ei ole arvestanud kaebaja avalduste, kaebuste ja taotlustega, mis on viinud kaebaja psüühilise seisundi depressioonini ja isiksuse alandamiseni. Kaebaja küsimusi elutegevuse kohta vanglas on kontaktisik 1 ignoreerinud vaikides. Kaebaja märgib, et E. Tarkus viis tema psüühilise seisundi depressioonini ja isiksuse alandamiseni, mille eest nõuab vanglalt mittevaralist kahju kompensatsiooniks kokku 4000 eurot. Kaebaja väitel on tema poolt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS §
2. Kuna vangla kaebaja arvele nõutud raha kandnud ei ole, esitas N. L. kohtule kaebuse. Kaebuses viitab kaebaja dokumendile nr 3-3/26 ja märgib, et taotleb taastada tähtaeg mõjuval põhjusel, kuna nimetatud dokumenti ei ole temale tõlgitud. Kuna kaebusest ei selgunud, kas kaebuse esitaja on enne kaebusega kohtusse pöördumist läbinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse, esitas kohus sellekohase päringu Tartu Vanglale, paludes teatada, kas kinnipeetav N.L. on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt esitanud vanglale kahjunõude. Vastuses kohtu päringule (06.07.2011 elektronkiri) teatab Tartu Vangla, et N. L. ei ole taotlenud kahju hüvitamist summas 4000 eurot, kuid ta on esitanud kolm taotlust inspektorkontaktisiku Elar Tarkuse tegevuse peale ning vangla on lahendanud neid ühises menetluses numbriga 3-30/
3. Vastusele on lisatud järgmised dokumendid: N. L. taotluste 3-30/26, 3-30/37, 3-30/41 tõlked; Tartu Vangla 05.05.2011 otsustus nr 3-30/26-1 „Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks“; Tartu Vangla 25.05.2011 otsus nr 3-30/26-2 „Kahjunõude läbi vaatamata jätmine“. Kohtule esitatud ülalnimetatud dokumentidest nähtub alljärgnev: 1) 04.02.2011 registreeriti Tartu Vanglas N. L. taotlus nr 3-30/26, milles N. L. avaldab rahulolematust Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku E. Tarkuse toimingute ja käitumisega. Kirjutatud on sellest, et E. Tarkus tekitab kaebajale süstemaatiliselt moraalset kahju, alandab ja solvab teda, ignoreerib kõiki N. L. avaldusi, nõudeid, taotlusi, räägib kaebajaga üleolevalt, ei vasta küsimustele, ei edasta tema päringuid vastavatesse instantsidesse, direktorile, Justiitsministeeriumile, teistesse asutustesse, ega selgita, kuidas korrektselt täita dokumente, koostada avaldusi, kaebusi ja taotlusi. Muuhulgas on räägitud ka väidetavast fotode vargusest. Eeltooduga seoses on taotletud kahju hüvitamist summas 2000 eurot. 2) 16.02.2011 registreeriti Tartu Vanglas N. L. taotlus nr 3-30/37, milles kaebaja samuti väljendab rahulolematust inspektor-kontaktisiku E. Tarkuse tegevusetusega: ametnik valetab, teadvalt annab valeütlusi, ei täida oma kohustusi, ei väljasta vaideblankette, viskab ära kaebaja taotlusi, avaldusi ja kaebusi. Kõiki kaebaja probleeme süstemaatiliselt ignoreeritakse. N. L.i väitel kutsub kõik see esile unetuse, depressiooni, stressi, tõstab vererõhku, tingib südametegevuse puudulikkuse ja immuunsuse languse. Lisaks üksikkambris viibimine mõjutab psüühikat, pikaajaline kinnipidamine kutsub esile depressiooni ja tingib häireid. Kaebaja väitel on tal unehäired valu tõttu ja käte trauma tagajärjel tekkinud artriidi pärast. N. L. väitel on ta vanglas saanud rea kroonilisi haigusi ning vangla on kuritahtlikult teinud temast invaliidi. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et see toimub alates 14.08.
4. Eeltooduga seoses taotleb N. L. kompensatsiooni summas 250 eurot. 3) 21.02.2011 registreeriti Tartu Vanglas N. L. taotlus nr 3-30/41, milles samuti väljendab kaebaja rahulolematust inspektor-kontaktisiku E. Tarkuse tegevusega. Taotluses on 2 korduvalt juhitud vangla tähelepanu sellele, et ametnik süstemaatiliselt ei täida oma tööalaseid ülesandeid, valetab, ei anna kaebajale vaideblankette, rikub kaebaja hingelist tasakaalu, tekitab kaebajale psüühilisi ja füsioloogilisi traumasid, mis põhjustavad stressi. Märgitud on, et see toimub alates 14.08.
5. On taotletud kompensatsiooni summas 10 eurot iga päeva eest. 4) 22.02.2011 registreeriti Tartu Vanglas N. L. taotlus nr 3-30/48, milles kaebaja selgitab, et inspektor-kontaktisik E. Tarkus diskrimineerib teda ja valetab. Kaebaja väitel teavitas ta 21.02.2011 ametnikku, et tal on vaja vaideblankette ja blankette asjade soetamiseks, kuid ei ole neid saanud. Kaebaja süüdistab ametnikku tegevusetuses ja soovib hüvitist kogusummas 500 eurot vangidele süstemaatilise valetamise, petmise, tegevusetuse, inimõiguste ja põhivabaduste süstemaatilise rikkumise eest ja diskrimineerimise eest. Kuna kõik eelpooltoodud taotlused olid esitatud sama eseme kohta samal alusel (inspektorkontaktisiku E. Tarkuse tegevusega rahulolematus) ja tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest liitis vangla need ühisesse menetlusse registreerimisnumbriga 3-30/
6. Tartu Vangla 05.05.2011 otsustusega nr 3-30/26-1 anti N. L. tähtaeg taotluse puuduste kõrvaldamiseks kuni 23.05.
7. Nimetatud otsustuses selgitati kaebajale üksikasjalikult, millised puudused taotluses(tes) esinevad ning esitati konkreetsed küsimused, mis pidid vastuse koostamisel aitama. Vangla tõi esile, et taotluses on vajalik märkida iga konkreetse sündmuse kuupäev, asjaolud ja osalejad ja seda, milline on kaebajale tekkinud kahju, s.t milline RVastS § 9 lg-s 1 loetletud tagajärgedest on kahjuhüvitise nõude aluseks ja milliste tõenditega (dokumentaalsed tõendid, tunnistajad, paikvaatlus, eksperdi arvamus) kaebaja tõendab iga kahjuliku tagajärje saabumist. Samas vangla peab vajalikuks märkida, et N. Li väide, et E. Tarkus ei väljasta temale vaideblankette on ümber lükatud juba sellega, et N. L. esitab Tartu Vanglale hulgaliselt vaide blankettidel koostatud märgukirju ja selgitustaotlusi. Samuti toob vangla esile, et N. L. taotluses märgitu põhjal jääb vanglale arusaamatuks, kuidas loetletud tervisehäired on seotud inspektor-kontaktisiku käitumisega, kuna kaebaja poolt esitatud selgitustest tuleneb, et negatiivset mõju avaldab kaebajale mitte E. Tarkuse tegevus vaid hoopis pikaajaline vangistuses viibimine. 25.05.2011 otsustusega nr 3-30/26-2 jättis Tartu Vangla N. L. kahju hüvitamise taotluse nr 3-30/26 läbi vaatamata. Vastusele lisatud Tartu Vangla 25.05.2011 otsustusest nr 3-30/26-2 „Kahjunõude läbi vaatamata jätmine“ selgub, et N. L. ei täitnud Tartu Vangla 05.05.2011 otsustusega „Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks“ nr 3-30/26-1 esitatud nõuet taotluse puuduste kõrvaldamiseks täpsustada, milline on kahjuhüvitise nõude aluseks olev valvuri õigusvastane tegevus ning milles seisneb tema süü; vastustaja taotles selgust saada, et milline on kaebajale tekitatud kahjulik tagajärg ning milliste tõenditega tõendab N. L. kahjuliku tagajärje saabumist. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes Haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 3 otsustas Tartu Vangla jätta N. L. taotluse kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ja lugeda kahjunõude menetlus lõppenuks. Samas on märgitud, et tulenevalt VangS § 11 lg 81 kohaselt, kui 3 vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda halduskohtu poole kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas.

§ 3

lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 81 sätestatu kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Tartu Vangla vastusest kohtu järelepärimisele (e-kiri 06.07.2011) ning sellele lisatud Tartu Vangla 05.05.2011 otsustusest nr 3-30/26-1 „Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks“ ja 25.05.2011 otsustusest nr 3-30/26-2 „Kahjunõude läbi vaatamata jätmine“ selgub, et N. L. on küll kohtueelselt 04.02.2011, 16.02.2011, 21.02.2011 ja 22.02.2011 esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse(d) (vastavalt nr 3-30/26, 3-30/37, 3-30/41 ja 330/48 , millised on tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest liidetud kokku ühisesse menetlusse registreerimisnumbriga 3-30/26) ning esitatud taotluses(tes) väljendab kaebaja rahulolematust Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku E. Tarkuse toimingutele ja käitumisele, väites et E. Tarkus tekitab kaebajale süstemaatiliselt moraalset kahju, alandab ja solvab, ignoreerib kõiki kaebaja avaldusi, nõudeid, taotlusi, räägib kaebajaga üleolevalt, ei vasta küsimustele, ei edasta kaebaja päringuid vastavatesse instantsidesse, direktorile, Justiitsministeeriumile, teistesse asutustesse, ei selgita kaebajale, kuidas korrektselt täita dokumente, koostada avaldusi, kaebusi ja taotlusi, ei anna vaideblankette, rikub kaebaja hingelist tasakaalu, tekitab kaebajale psüühilisi ja füsioloogilisi traumasid , mille eest nõuab mittevaralise kahju hüvitamist (vastavalt 2000 eurot, 250 eurot, 10 eurot iga päeva eest (15 ööpäeva), 500 eurot), kuid taotluse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu on otsustatud jätta taotlus kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ja HMS § 43 lg 1 p 3 alusel lugeda kahjunõude menetlus lõppenuks. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. 4 RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumisaladuse, au või hea nime teotamise korral. Loetelu on ammendav ning muudel juhtudel mittevaralise kahju hüvitamine kõne alla ei tule Kohus on seisukohal, et N. L. kahju hüvitamise taotlustest ei nähtu, milline on kahju hüvitise nõude aluseks olev valvuri õigusvastane ja ebainimlik tegevus ning milles seisneb tema süüline käitumine ning millest tulenevalt tekib kahju kokku 4000 euro (s.o kaebuses taotletud summa) ulatuses. Taotlused on üldsõnalised ja laialivalguvad. Kahju hüvitamise taotlust lahendades peab saama tuvastada kahju olemasolu, kas toiming , mille peale konkreetselt kaevatud on, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju või toimingu vahel on põhjuslik seos. Kuna kaebaja ei ole vastustaja poolt nõutud asjaolusid välja toonud ega põhjendanud, on vangla õigesti asunud seisukohale, et kahjunõue tuleb jätta läbi vaatamata ning seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja puudub õigus kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöördumiseks. Kohus on seisukohal, et kuna vastavalt VangS § 11 lg 8 ja lg 81 sätestatule on N.L.il läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebus tagastamisele. VangS § 11 lg 81 sisuks on see, et enne nõuetele vastava vaide esitamist sama vaide esemega kohtu poole pöörduda ei saa. Eeltoodu alusel ja juhindudes kaebuse selle esitajale.

§ 11

lõige 31 p 1 tagastab kohus käesoleva Ühtlasi kohus märgib, et Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seaduses sätestatud korras ja tähtajal uuesti halduskohtusse pöörduda, kui selleks on tekkinud õiguslik alus. Mare Priks Kohtunik 5