3-12-251/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-12-251 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri vastu mittevaralise kahju summas 346 euro hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet Resolutsioon
2. Rahuldada XXX kaebus osaliselt.
3. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt XXX kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja summa 9,59 eurot.
4. Hüvitise summa kanda XXX vanglasisesele isikuarvele Tartu Vanglas. Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
5. maist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
6. juunil 2012 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. XXX viibis Lõuna prefektuuri Võru arestikambris alates 29.11.2011 kuni 06.12.2011 vahistatuna. 19.12.2011 esitas ta Lõuna Prefektuurile taotluse temale väidetavalt tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks summas 146 eurot seoses sellega, et talle jäeti 06.12.2011 Võru arestimajas hommikusöök andmata, millega rikuti tema õigusi, kahjustati tervist, ta pidi taluma tugevat füüsilist valu ja kannatusi.
8. Lõuna Prefektuur leidis oma 31.01.2012 vastuskirjas nr 2.3-2/290-2, et nemad oma käitumisega XXX kannatusi, mille alusel nõuda kahjutasu, ei põhjustanud. Edasikaebamise kord KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
9. 05.12.2012 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Lõuna Prefektuurilt välja mõista temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 346 eurot. Kaebaja leiab, et mittevaralise kahju põhjustas asjaolu, et 06.12.2011 jäeti ta Võru arestimajas viibides ilma hommikusöögita, mille tõttu pidi ta taluma väljakannatamatut valu ja kõrvetisi. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
10. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamata ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja väidab, et XXX võimaldati tema taotluse alusel 06.12.2011 lühiajaline kokkusaamine Võru arestimaja päevakavas ettenähtud kellaajast erineval ajal, sest sama päeva ennelõunasele ajale oli planeeritud tema ümberpaigutamine Tartu Vanglasse. Vastustaja väidab, et sel samal kokkusaamisel anti kaebajale üle käsipakk, milles olid hügieenivahendid ja toiduained, millega ta oleks võinud hommikusöögi saamata jäämist kompenseerida. Vastustaja kirjalikust seletusest nähtuvalt anti kaebaja Tartu Vangla saatemeeskonnale üle kell 09.40 ning enne seda talle hommikusööki välja anda ei jõutud. Vastustaja leiab, et tegemist polnud mitte kinnipeetu õiguse tahtliku rikkumisega arestimaja töötajate poolt, vaid kahe arestimaja toimingu – kinnipeetu lühiajalise kokkusaamise ja kinnipeetu hommikuse toitlustamise – ajalise kokkulangevusega, mida korraga ei olnud võimalik teostada ning millest esimene – lühiajaline kokkusaamine – toimus kinnipeetu XXX enda soovil. Vastustaja on seisukohal, et kaebuses kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt ei ole vastustaja arvates millegagi tõendatud, et kaebajale oleks vastustaja tegevusest tingituna tekitatud tervisehädasid, millega oleks kaasnenud suured kannatused ja ebamugavused sellises ulatuses, et need vajaksid kompenseerimist rahalise hüvitise näol. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
11. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud osaliselt ja kaebaja kahju nõue tuleb rahulda ka osaliselt.
12. Vaidlust ei ole selles, et XXX viibis Lõuna Prefektuuri Võru arestikambris alates 29.11.2011 kuni 06.12.2011 vahistatuna. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 47 lõikele 1 korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. VangS § 90 lg 1 kohaselt laieneb nimetatud säte ka eelvangistuses viibivatele isikutele. Sotsiaalministri
13. detsembri 2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ (Määrus) § 3 lõike 6 kohaselt antakse kinnipeetavale toidunormile vastavat toitu kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel. Seega oli Lõuna Prefektuuri struktuuriüksusel, kus kaebajat parajasti vahistatuna kinni peeti, kohustus korraldada tema toitlustamine. Vangistusseaduse § 156 lõike 5 alusel siseministri 27.09.2011 määrusega kehtestatud „Arestimaja sisekorraeeskirja“ § 27 lõike 1 kohaselt on Lõuna Prefektuuri prefekt oma 21.06.2010 käskkirjaga nr 60 kinnitanud Lõuna Prefektuuri arestimaja päevakava (Päevakava, tl 17), mille punkti 1 kohaselt on kinnipeetute hommikuse toitlustamise ajaks ajavahemik 08.30 – 09.
15. Kaebuse kohaselt jäeti XXX teisipäeval, 06.12.2011 Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Võru kambris viibides sealsete töötajate süül ilma hommikusöögist. 2 Nimetatud Päevakava punkt 3 sätestab, et lühiajaliste kokkusaamiste ajad arestimajas on teisipäev ja neljapäev kell 10.00 – 12.00 ja 13.30 – 15.
16. Asja materjalidest nähtuvalt võimaldati XXX tema taotluse alusel 06.12.2011 lühiajaline kokkusaamine päevakavas ettenähtud kellaajast erineval ajal, sest sama päeva ennelõunasele ajale oli planeeritud tema ümberpaigutamine Tartu Vanglasse. Arestimaja Võru kambri andmete kohaselt viibis kinnipeetu XXX 06.12.2011 lühiajalisel kokkusaamisel ajavahemikus kell 08.35 – 09.
17. Tartu Vangla saatemeeskonnale anti kaebaja üle kell 09.
18. Asjaolul, et kokkusaamisel anti vastustaja väitel kinnipeetavale üle käsipakk, milles olid hügieenivahendid ja toiduained, ei ole kohtu arvates asja lahendamisel oluline. Vastustaja väitega, et kaebajal oli pakis olemas söögipoolis, millega ta oleks võinud hommikusöögi saamata jäämist kompenseerida, ei saa kohus nõustuda. Usutav ja õige ei ole ka vastustaja väide, et kuna kaebaja anti Tartu Vangla saatemeeskonnale üle kell 09.40, siis ei jõutud enne seda talle hommikusööki välja anda. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kaebajale anti kokkusaamisel käsipakk, kus oli ka toiduaineid ja vaatamata sellele, et lühiajaline kokkusaamine lõppes kell 09.20, mil väidetavalt ei jõutud enam hommikusööki kaebajale välja anda, ei välista see arestimaja kohustust võimaldada vastavalt Määruse nr 150 § 3 lõikele 6 hommikusöök ka sellele arestimajas viibivale vahistatule, kelle kohta oli teada, et ta viibis arestimaja päevakavas märgitud hommikusöögi ajal lühiajalisel kokkusaamisel ja et ta etapeeritakse tolle päeva ennelõunasel ajal Tartu Vanglasse. Kuigi etapeeritavate toitlustamist ei ole õigusaktides reguleeritud, oli kaebaja sel hetkel arestimajas kinni peetav isik, mistõttu oleks kohtu arvates arestimaja pidanud tagama selle, et kaebaja saab talle ettenähtud hommikusöögi või vähemalt osa sellest enne etapeerimist kätte.
19. Tartu Ringkonnakohus asus oma 25.03.2011 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-10-731 seisukohale, et arestimajas kinni peetava isiku põhjendamatu ilmajätmine toidust on käsitletav selle isiku väärikuse alandamisena ning sellega põhjustati kaebajale rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult kinnipidamisega kaasnevad, mistõttu tuleb selle eest kaebajale välja mõista ka rahaline hüvitis. RVastS § 9 lg 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kuna kohtu hinnangul tuli vastustajal tagada XXX 06.12.2011 hommikusöök, siis mõistab kohus, arvestades hommikusöögi võimalikku rahalist väärtust (tl 32) ja toidust ilmajäämisest tekkinud võimalikke ebameeldivusi kaebajale, ühe toidukorra võimaldamata jätmise eest vastustajalt kaebaja kasuks välja 9,59 eurot. Maare Aloe kohtunik 3