lg 2 kohaselt soovib kohtutäitur Mati Kadak siseneda K G ja L G ühisomandis olevatesse korteritesse 22.10.2012.a. kell 12:00 aadressil xxx ja xxx. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kontrollinud kohtutäituri avaldust ja selle lisasid, asub seisukohale, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 475 lõikest 2 lahendab kohus käesolevat avaldust hagita asjana.
lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume.
lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel.
lg 3 järgi on nimetatud talumiskohustus ka isikutel, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Kohus, kontrollinud kohtutäituri avaldust ja selle lisasid asub seisukohale, et kohtutäituri poolt kohtule esitatud avaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohtumääruse alusel isiku loata isiku ruumidesse sisenemine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi. Ruumidesse sisenemine saab olla lubatav üksnes vältimatul vajadusel ning see peab olema proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Võlgniku ruumidesse tema loata sisenemine on menetluses äärmuslik toiming, mida kohus lubab eeldusel, et muud võimalused sissenõude jätkamisel on ammendatud. 2
lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Kooskõlas
lõikega 2 kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. TsMS § 306 lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. TsMS § 306 lg 2 sätestab, menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäiturile rakendub menetlusdokumentide kättetoimetamise küsimustes TsMS VI osas ette nähtud menetlusdokumendi kätte toimetamise viisid ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks võlgnikule teate täitetoimingu tegemise kohta nõuetekohaselt kätte toimetanud. Antud asjas on võlgnikule arestimise akt koos täitetoimingust teatamisega kätte toimetatud 10.10.2012.a. kell 10:51 posti panemisega. Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et võlgnik oleks isiklikult eelpool nimetatud teate kätte saanud ning see, et võlgnikule on arestimise akt koos täitetoimingust teatamisega kätte toimetatud posti panekuga, ei tõenda, et võlgnik on arestimise akti koos täitetoimingust teatamisega kätte saanud ja täitetoimingust teadlik. Samuti on avaldaja avalduses lisanud, et N G´ile adresseeritud kinnisasja arestimise akt koos täitetoimingust teatamisega on edastatud volitatud esindajale Fjodor G ´ile e-posti teel ning nimetatud dokumentide kättesaamist on volitatud esindaja kinnitanud telefoni teel, kuid e-posti vahendusel vastavasisulist teadet kohtutäiturile saatnud ei ole. Kohtu hinnangul on viidatud väide paljasõnaline ja tõendamata. Avaldusele ei ole kohtutäituri poolt lisatud elektronkirja, millest nähtuks, et volitatud esindajale on saadetud dokumendid. Lisaks on kohus seisukohal, et kohtutäituri võimalused toimingute tegemiseks täitemenetluses ei ole ammendatud. Kohus juhib tähelepanu TSM §-le 29, mille kohaselt kui täitmist takistatakse või kui takistamist on alust eeldada või kui võlgniku valduses olevas ruumis või maatükil toimuva täitetoimingu juures ei viibi võlgnik, tema esindaja, võlgniku täisealine perekonnaliige või perekonna teenistuses olev isik, kutsub kohtutäitur täitetoimingu juurde kaks täiskasvanud manukat, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, leiab kohus, et Tallinna kohtutäitur Mati Kadak´u poolt esitatud avaldus võlgnike valduses olevasse eluruumi asukohaga xxx ja xxx, tuleb jätta rahuldamata. Fred Fisker Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.