RS) § 16 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut juhul, kui ostueesõiguse teostamise avaldus esitatakse pärast 1. juulit 2002. a.
RS § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne
ÜS § 69 lg 1). Kirjaliku dokumendina vormistatud tahteavalduse isiklikul üleandmisel on võimalik selle hilisema tõendamise jaoks võtta saajalt allkiri või tahteavaldus üle anda tunnistajate juuresolekul. Hageja nimetatut tõendanud ei ole ja järelikult ei ole ta ostueesõigust asunud kehtivalt realiseerima. Ostueesõiguse teostamiseks ei piisa lihtsalt vastava avalduse esitamisest notarile. Hageja esindaja oli seisukohal, et kostjat tuleb kohustada notariaalse asjaõigusliku kokkulepe sõlmimiseks omandiõiguse ja valduse üleandmiseks ja määrata selle kokkuleppe sõlmimiseks tähtaeg. Kui kokkulepet ei sõlmita, tekib hagejal õigus esitada kohtunõue kohustamaks kostjat andma täitemenetluses hagejale üle vallasasja omandiõigus ja valdus. Kostja I arvates ta ei saa, ega pea omandit müüdud asjale (hoone osa) hagejale üle andma, sest see on juba kehtivalt kostjale II üle antud ning õiguslikku alust selle tagasinõudmiseks ei ole. Õigusnorm, mis nägi ette vallasasjade puhul ostueesõigust rikkuva käsutustehingu tühisuse, jõustus 27.12.2003. a. Tehingu tegemise (07.05.2003. a) ja ostueesõiguse teostamise (20.05.2003. a) ajal õigusnorm ei kehtinud. 3 Kohus nõustus kostja esindaja väitega, et asjas ei tule kohaldada
lg 6, mille kohaselt on eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, tühine, kui käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. Seega võimaldab
lg 6 ostueesõigusega isikul nõuda reaalselt omandi ülekandmist, kuivõrd omandi üleandmise leping (käsutustehing) on seadusest tuleneva ostueesõiguse teostamise korral tühine ja seega on esialgne müüja endiselt asja omanik. Kohus märkis, et viidatud säte kehtib
detsembrist 2003. a ning ei ole seetõttu asjas kohaldatav. Nimetatud norm ei kehtinud ostueesõiguse teostamise ajal. Alates võlaõigusseaduse jõustumisest ei olnud ostueesõigusel asjaõiguslikku toimet ei vallasasjade ega õiguste puhul. Ostueesõigus ei välista ostueesõigusega koormatud eseme käsutamist ostueesõiguse kohaselt kohustatud isiku poolt. Hoone mõttelise osa võõrandamisel sõlmitakse sisuliselt võlaõiguslik müügileping ja omandi üleandmise tehing (käsutustehing). Võlaõiguslik ostueesõigus loob õigusi ja kohustusi üksnes kahe isiku – ostueesõiguse teostamiseks õigustatud isiku ja kohustatud isiku ehk müüja vahel. Müügileping on võlaõiguslik leping, mille järgi on asja müümisel müüja põhikohustuseks asja valduse üleandmine ja ostjale omandi ülemineku võimaldamine, ostja põhikohustusteks aga ostuhinna tasumine ja asja vastuvõtmine (
Ostueesõigust omaval isikul on seega üksnes
alusel tekkinud müügilepingust tulenev nõue võõrandaja vastu, mis on suunatud ostueesõigusega koormatud eseme omandi (ja esemete puhul ka valduse) üleandmisele. Kuna tegemist on võlaõigusliku toimega ostueesõigusega, siis ei ole hagejal nõudeid ostja OÜ Larossa Grupp vastu selleks õigussuhte puudumise tõttu. Asjas kohaldatavad võlaõigusseaduse ostueesõiguse kohta kehtestatud sätted ei näinud ette ostueesõigust omava isiku õigust esitada ostjale ostueesõigusega seonduvaid nõudeid. Kohus ei nõustunud hageja esindaja väidetega omandiõiguse ja valduse ülekandmise või andmise osas. Ostueesõiguse teostamise avaldusega loetakse müügileping sõlmituks müüja ja ostueesõiguse teostaja vahel ning viimasel tekib müüja vastu lepingu täitmise nõue (
Müüjal on võimalik kohustus ostueesõiguslase ees täita, kui tal on võimalik ostetud asja valdus üle anda ja tagada ostueesõiguslasele omandi üleminek. Müüja ei saa aga omandit üle anda, kui selle on kehtivalt omandanud juba esialgne ostja. Vaadeldaval juhul on aga hoone osa müügilepingu järgi üle antud ostjale (käsutustehing). Sellisel juhul on müügileping nõuetekohaselt täidetud ning ostueesõiguse teostamine ei oma ostja ja müüja vahelises suhtes mingit tähendust. Kui müüja ostueesõigust rikkus ning andis müügilepingu objektiks oleva asja ning omandiõiguse asja suhtes üle ostjale, lõppes ka ostueesõiguslase lepingu täitmise nõue müüja vastu
Müüja suudab täita ainult ühte kahest lepingust. Ostueesõiguse teostamine ei mõjuta müügilepingu täitmiseks tehtud käsutustehingu kehtivust. Antud juhul oli OÜ Soja Foods OÜ-le Larossa Grupp omandiõiguse ostueesõigusega koormatud varale ostueesõiguse teostamise hetkeks juba üle andnud ja vastav käsutustehing on kehtiv ning ostja OÜ Larossa Grupp jääb endiselt vara omanikuks. Siit tuleneb, et ostja (kostja) on omandanud vaidlusaluse hoone osa seaduslikult, mistõttu pole ta kohustatud seda ka tagastama. Ostueesõiguse teostamise avalduse esitamine ei muuda asja senist seaduslikku valdust ebaseaduslikuks ega valdajat pahauskseks valdajaks. Seega ei saanud ka müüja esitada nõuet selle tagastamiseks ning tal pole võimalik täita ostueesõigust omava isikuga seonduvat müügilepingut. Sellises olukorras on hagejal võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid tulenevalt sellest, et müüja rikkus müügilepingut ning nõuda eelkõige kahju hüvitamist. Ostueesõiguslase ja esialgse ostja vahel ostueesõiguse teostamisest võlasuhet ei teki, st ostueesõiguslasel puuduvad nõuded esialgse ostja vastu ja vastupidi. 4 Hageja väited on vastuolulised. Ühelt poolt leidis hageja, et ei tohi nõuda müüja ja esialgse ostja vahel sõlmitud lepingust taganemist või esialgselt ostjalt omandiõiguse ülekandmist otse ostueesõiguse kasutajale. Teisest küljest leidis hageja, et ostueesõiguse teostamisega tekkis kostjatel kohustus anda üle hageja omandisse hoonest mõtteline osa ning et müüja peab ostjaga sõlmitud müügilepingust taganema selle edasise täitmise võimatuse tõttu. Kohus ei nõustunud hageja esindaja selliste „õiguslike konstruktsioonidega“, eelkõige sellega et ostja peab müüjale omandiõiguse ja valduse tagasi andma ning pärast annab müüja omakorda omandiõiguse ja valduse üle hagejale. Kohus märkis, et müügileping oli juba hageja poolt ostueesõiguse teostamise ja hagi esitamise ajaks täidetud, seega ei saa kõne alla tulla ka lepingu edasise täitmise võimatus. Hagejal oli lepingu täitmise nõue ainult müüja vastu ja hetkeni, mil omandiõigus ja valdus polnud veel ostjale üle antud. Samuti oli hagejal võimalus taotleda hagi tagamise abinõude rakendamist (kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 155). Edaspidi oli hageja õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise nõue müüja vastu (
lg 2), mis tulenes müügilepingust (
Eeltoodu alusel ei saanud hageja esitada lepingu täitmise nõuet (omandiõiguse ja valduse üleandmine), sh täitemenetluses nii mõlema kostja kui ka müüja vastu ning nende tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega sellel eesmärgil. Ostueesõigus on
lg 1 järgi õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis, kuid sellest ei muutu kehtetuks ostjaga sõlmitud müügileping. Seega saab ostueesõiguslasele tuleneda kohustusi (sh kõrvalkohustusi) üksnes seaduse või lepinguga nõutud vormis sõlmitud müügilepingust, mille suhtes ta ostueesõigust teostab. Kostja ja esialgse ostja sõlmitud müügilepingu p-de 4.
Hagejal kui ostueesõiguslasel on
lg 1 järgi samad õigused ja kohustused kui esialgsel ostjal müügilepingu järgi.
lg 1 sätestab, et kui ostja ei pea müügilepingu kohaselt ostuhinda tasuma lepingu sõlmimisel, on ostueesõigust omaval isikul sama õigus üksnes juhul, kui ta annab ajatatava summa eest tagatise. Kostja ja esialgse ostja kokkulepe, mille kohaselt esialgne ostja ei olnud kohustatud ostuhinda tasuma müügilepingu sõlmimisel, omab
lg 1 järgi tähtsust ka hageja jaoks, kes ei pidanud samuti kogu ostuhinda tasuma müügilepingu sõlmimisel, kuid hagejal oli kohustus nagu esialgselgi ostjal tasuda kohe 10 000 krooni.
lg-st 3 tuleneb, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Ostueesõiguse teostamise ajal (20.05.2003) oli hagejal kohustus nagu esialgselgi ostjal tasuda kohe 10 000 krooni. Hageja poolt esitatud pangaarve väljavõtte kohaselt (II köide, tl 193) kanti 03.06.2003 I B OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX üle XX XXX krooni selgitusega „osta-müügi leping 07.05.2003“. Kuid kohus leidis, et seda ei saa lugeda hageja kohustuse kohaseks täitmiseks, kuna ülekanne oli tehtud mitte õigel ajal ja mitte õigustatud isikule. Raha, mis on hageja poolt ekslikult tasutud kolmandale isikule, ei saa lugeda tasutuks õigustatud isikule. Tõendatud on, et hageja pole müügihinnast midagi tasunud õigeaegselt ja õigustatud isikule, sest tõendid selle kohta puuduvad (08.02.2011 kohtuistungi protokoll, lk 4, hageja esindaja seletused). 5 Eeltoodud põhjendustel jättis kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Lisaks sellele ei näe müüja ja esialgse ostja sõlmitud leping ette ostja kohustust maksta rohkem kui 10 000 krooni enne valduse ja omandi üleminekut ostjale. Kuna apellandile ei ole veel üle antud omandiõigust, ei ole apellandil kohustust ka raha maksmise osas.
). Ka erineb põhimõtteliselt tsiviilkoodeksi ja võlaõigusseaduse ostueesõiguse regulatsioon: esimese järgi astus ostueesõigust teostav isik ostja asemele, teisel juhul aga tekkis ostueesõigust omaval isikul võlaõiguslik suhe müüjaga. Käesoleva kohtuasja aluseks on ostueesõiguse teostamine
alusel, kui ostueesõigust omaval isikul tekkis õigussuhe vaid müüjaga. 7. OÜ Larossa Grupp vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole vastustaja kindel, et apellatsioonkaebus on võetud õigesti ringkonnakohtu menetlusse. Apellatsioonkaebus on raskesti loetav ja arusaadav. Vastustaja arvates on apellant esitanud apellatsioonkaebuse hilinenult; 2) nõustub vastustaja maakohtu põhjendustega ning rõhutab, et õiguslikult ei ole võimalik esitada nõue hoona osa, mille omanik ta on, tagastamiseks OÜ-le Soja Foods ja et seejärel OÜ Soja Foods omakorda loovutaks osa omandiõiguse apellandile; 3) on vastustaja kõik oma õigused ja kohustused, mis tulenevad müügilepingust, täitnud ning tema suhtes
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Õige on ka maakohtu seisukoht, et kohaldamisele ei kuulu
20.05.2003 kehtinud
lg 1 kohaselt on ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Alates võlaõigusseaduse jõustumisest kuni 27. detsembrini 2006, kui jõustus
Hageja poolt ostueesõiguse teostamise ajal ei välistanud võlaõigusliku ostueesõiguse teostamine müüja poolt eseme käsutamist. Hoone mõttelise osa võõrandamisel sõlmiti võlaõiguslik müügileping ja omandi üleandmise tehing (käsutustehing). Võlaõiguslik ostueesõigus loob õigusi ja kohustusi üksnes kahe isiku – ostueesõiguse teostamiseks õigustatud isiku ja kohustatud isiku ehk müüja vahel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlaõigusliku ostueesõiguse teostamine ei mõjutanud selle teostamise ajal kehtinud õiguse järgi müügilepingu täitmiseks tehtud käsutustehingu kehtivust. Ostueesõiguse teostamise avalduse esitamine ei toonud kaasa käsutustehingu kehtetust. Sellises olukorras on hagejal võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid tulenevalt müügilepingu rikkumisest, sh nõuda kahju hüvitamist. 12. Apellandi väide, et ta teostas ostueesõigust mitte tehingu alusel, vaid AÕSRakS § 131 järgi, st seadusest tulenevalt ja seetõttu omab apellandi ostueesõigus ka asjaõiguslikku toimet, ei ole õige.
kuulub kohaldamisele sõltumata sellest, kas ostueesõigus tekkis seaduse või tehingu alusel, seda kinnitab ka sätte teine lõige.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.