2-12-13837/7

2-12-13837 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-13837 Tsiviilasi EMavaldus alaealise lapse TVK’i nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja EM(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isikud: TVK (K ) (isikukood XXX, elukoht XXX), tema riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, Herne 23-2, 10135, Tallinn); VK(K ) (isikukood XXX, elukoht XXX); Eestkosteasutus Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (registrikood 75017745, asukoht Niine 2, 10414 Tallinn). Kohtuistung Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada EMavaldus.
3. Anda EM’le nõusolek alaealisele TVK’ile (K ) kuuluva korteriomandi asukohaga XXX, registriosa nr XXX võõrandamiseks turuhinnaga alaealise TVK’i (K ) nimel.
4. Kohustada EM’t TVK’ile (K ) kuuluva korteriomandi võõrandamisest saadud raha kasutama võõrandataval korteriomandil lasuva võla ja korteriomandi võõrandamisega seotud kulude tasumiseks ning TVK’i (K ) ülalpidamiskulude katmiseks.
5. Kohustada EM’t korteriomandil lasuva võlgnevuse ja korteriomandi võõrandamisega seotud kulude ning TVK’i (K ) ülalpidamiskuludest ülejääva raha paigutama Eesti Vabariigi krediidiasutusse TVK’i (K ) nimele. Menetluskulude jaotus Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord 1 2-12-13837 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA AVALDAJA NÕUE EM esitas 05.04.2012.a Harju Maakohtule avalduse alaealise lapse TVK’i nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Alaealine on korteriomandi asukohaga XXX omanik. Lapsele kinkis nimetatud korteri tema vanaema. Laps elab koos emaga Tallinnas ja on ema ülalpidamisel. Korter XXX seisab tühjalt ning korteri kommunaalkulude osas on tekkinud võlgnevus, kuna avaldaja majanduslik olukord on halvenenud. Avaldaja ülalpidamisel on veel ka puudega poeg L K . Avaldaja on seisukohal, et lapsele kuuluv korter tuleb müüa, tasuda saadud rahast korteril lasuvad võlgnevused ja korteri võõrandamisega seotud kulud ning ülejäänud raha kasutada lapse ülalpidamiseks ja sõltuvalt korteri müügist saadud raha suurusest hoiustada ülejääk lapse nimele avatud hoiusel. Korteri asukoha, selles piirkonnas valitseva tööpuuduse ja lapse vanuse tõttu on ebatõenäoline, et laps asub lähitulevikus elama eraldi talle kuuluvasse korterisse XXX. Alaealisele kuuluva korteriomandi võõrandamine on tema huvides, kuna tühja korteri eest tekkiv võlakohustus pidevalt suureneb. Lapse isa on töötu, ei ole võimeline osalema korteriga seotud kulude katmisel ja on samuti seisukohal, et tütrele kuuluv korter tuleb müüa. Eestkosteasutuse arvamus Põhja-Tallinna Valitsuse arvamuse kohaselt ei ole antud juhul mõistlik säilitada korteriomandit, mis toob perele vaid lisakulutusi niigi raskes majanduslikus olukorras. Lapsel puudub sissetulek ja tal ei ole võimalik täita korteriomandiga seotud kohustusi, samuti puuduvad selleks majanduslikud võimalused tema vanematel. Korteriomandil lasuvad kohustused saab likvideerida korteriomandi võõrandamisel saadava rahaga. Eestkosteasutus toetab avaldust ja teeb ettepaneku, et korteriomandi võõrandamisest saadud rahaga täidab avaldaja esmalt sellel korteriomandil lasuvad kohustused ja raha ülejääki võib ta kasutada lapse ülalpidamiseks ning ülalpidamisest ülejääva raha paigutada Eesti Vabariigi krediidiasutusse tütre nimele. Lapse esindaja arvamus Kuivõrd lapsele kuuluv korter asub väljaspool Tallinna, selle omanik peab tasuma hoolduskulusid, kuid neid kulusid tasa teenida ei ole mingil moel võimalik, siis on majanduslikult äärmiselt ebaotstarbekas sellist vara lapse omandis pidada. Vanemate hoolsuskohustuse täitmisena võib käsitleda ka kohustust mitte tekitada lapsele kasvavaid kohustusi tasumata kommunaalmaksete näol ning püüdu mittelikviidset vara võõrandada, et kulud ei kasvaks. Vara kasutamise kavatsust lapsel ilmselt ei ole, kuna tema elukoht on Tallinnas ning ei ole ette näha, et tal võiks tekkida kavatsus asuda täisealisena kasutama XXX asuvat kinnisvara, millega tal mingeid reaalseid sidemeid ei ole. Esindaja leiab, et kohus võib käesolevas asjas anda nõusoleku TVK’ile kuuluva korteriomandi võõrandamiseks avalduses märgitud tingimustel, mis vastavad seaduses ettenähtud lapse vara hooldamise tingimustele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et alaealisele kuuluva kinnisvara võõrandamistehing ei ole lapse huvidega vastuolus. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3,5 2 2-12-13837 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet. Tulenevalt PKS § 132 lg 1 tuleb lapse varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks. Sama seaduse § 186 lg 1 sätestab, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. TVK on korteriomandi asukohaga XXX saanud kinkena oma vanaemalt NM’lt. Tüdruk eelnimetatud vara ei vaja, korteriomandil lasub kommunaalteenuste võlgnevus ning selle edasise ülalpidamise ja hooldamisega tekiksid tal veel täiendavad kulud. Käesoleval juhul avalduse rahuldamine ja avaldajale lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmine ei kahjusta kohtu hinnangul kuidagi alaealise huve. Tulenevalt eelnevast rahuldab kohus avalduse ja annab avaldajale nõusoleku TVK’i nimel mainitud korteriga tehingu (müük) tegemiseks. Kohus kohustab avaldajat korteriomandi müügist saadavast rahast ära maksma korteril lasuvad võlad ja kasutama ülejäänud raha tütre ülalpidamiseks. Juhul, kui kohustuste tasumisest jääb raha üle, siis see summa tuleb kanda tütre arveldusarvele krediidiasutuses. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Katrin Saar Kohtunik 3