KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Lilianne Aasma ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2012, Tallinn Haldusasja number 3-10-91

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (

§ 93lg 4).

Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (

§ 93lg 1).

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 93lg 5).

Esimese astme kohtus esitas kaebaja 05.04.2011 menetluskulude nimekirja (I kd, tl 240) ja kuludokumendid. Menetluskuludeks, mille väljamõistmist vastustajalt sooviti, on riigilõiv 12,80 eurot (200 krooni), mille tasumist tõendab 08.04.2010 maksekorraldus nr 91 (I kd, tl 7). Esindaja kuluna taotleti 2001,77 euro väljamõistmist. Esindaja kulu kandmise kohta esitati halduskohtule M. Pähklemäe & Co Law Office 04.04.2011 arve nr 110025 ning sama äriühingu 04.04.2011 kassa sissetuleku order-kviitung nr 14 viidatud arvel märgitud summa kaebajalt laekumise kohta (I kd, tl 241-242). Kassa sissetuleku order on nõuetekohane kulu kandmist tõendav dokument, mistõttu ei takista esimese astme kohtus kantud menetluskulu väljamõistmist vastustaja 24.09.2012 esitatud seisukoht, et kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud dokumendid (Nordea panga tõend sularaha väljamaksete kohta ja raamatupidamisprogrammi puudutavad selgitused) ei tõenda menetluskulu kandmist. Ringkonnakohus märgib, et võttis viidatud dokumendid vastu eeldades, et kaebaja soovib nendega põhjendada apellatsioonimenetluses kantud kulude väljamõistmise taotlust, mida kaebaja ei teinud. Kuna esimese astme kohtus menetluskulu kandmist tõendavaid dokumente 12

§ 93

lg 1), ei oleks ringkonnakohus saanud nendega esimese astme menetluskulude kantuse üle otsustamisel arvestada. Seega ei ole ringkonnakohtule esitatud ja väidetavalt kulu kandmist tõendavatel dokumentidel tähtsust. Nagu märgitud, on kulu kandmine tõendatud õigeaegselt esimese astme kohtule esitatud kassa sissetuleku orderiga. Esimeses astmes kantud esindaja kulu suurusele ei ole vastustaja sisulisi vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja kulud 2001,77 eurot asja mahtu ja keerukuse astet arvestades mõistlikus suuruses ning tuleb, nii nagu ka riigilõiv 12,80 eurot, vastustajalt

§ 92lg 1 ning § 93 lg 5 alusel kaebaja kasuks välja mõista.

Kokku tuleb vastustajal hüvitada kaebajale esimese astme kohtus kantud menetluskulud 2014,57 eurot. 16. Apellatsioonimenetluses esitas kaebaja 12.09.2012 HKMS § 109 lg 1 teist lauset järgides 10.09.2012 kohtuistungil osalemisega seonduvate menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Esindaja kulu 120 euro kandmine 1 tunni istungil osalemise eest on tõendatud advokaadibüroo 12.09.2012 arve nr 1209200, 12.09.2012 maksekorralduse nr 172 ja advokaadibüroo pangakonto väljavõttega makse laekumise kohta. Vastustaja 24.09.2012 seisukohas märgitakse, et kaebaja esindajaks oli M. Pähklemäe, kuid istungil osales ka vandeadvokaat, ning TsMS § 175 lg-le 3 viidates leitakse, et kahe esindaja osalemine antud asjas ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist HKMS § 109 lg 6 mõttes vajaliku ja põhjendatud kuluga ning see tuleb vastustajalt HKMS § 108 lg 1 alusel välja mõista. Kaebaja ei taotle mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamist – M. Pähklemäe esindusega seonduvate apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist vastustajalt ei nõuta, nõutakse ühe esindaja kulu ning sedagi ainult kohtuistungil osalemise (mitte nt istungiks ettevalmistamise eest), kusjuures kohtuistung kestis arvele märgitust pea kaks korda kauem. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Plaks 13