← Eesti

2-12-37426/5

Obsah (4)§ 113§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 24.10.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-12-37426 Tsiviilasi ASi Swedbank hagi Gert

§ 113lg 1 sätestatud määras ASi Swedbank kasuks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Gert Roop ja Annely Allsoo võivad kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Asjaolud 18.04.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostjatele laenu summas 28 139.- eurot, sihtotstarbega Ainsaare kinnistu, asukohaga xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, ost. Lepingu p 4.3 kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 15.kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 0,950% aastas tagastamise lõpptähtajaga 15.04.

  1. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste p-st 7.1 oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. Lepingutest tulenevate kostjate kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek kinnistule, asukohaga xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx ja hüpoteek xxxx-xxxxxxx kinnistule, asukohaga xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx. Kostjad ei täitnud omalepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemisteatise 09.07.
  2. Hageja palus kostjatel tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjaid, et juhul, kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostjad ei tasunud võlgnevust ning hageja lõpetas lepingu ühepoolselt 24.07.
  3. 14.05.2012 teatises informeeris hageja kostjaid, millega toimus kohtutäitur Rannar Liitmaa vahendusel enampakkumine xxxxxxxx kinnistule. Nimetatud vara müügi hinnaga 1800.- eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Nimetatud summadest laekus laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 1223,32 eurot. 10.10.2008 toimus enampakkumine kinnistule xxxx-xxxxxx. Nimetatud vara müüdi hinnaga 11 184,54 eurot. Võlgnevuse katteks laekus 8442,46 eurot. Hageja nõue Hageja esindaja M.Sillamaa palub

§-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 6; 113 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista 22 058,49 eurot ASi Swedbank kasuks. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Välja mõista kostjatelt solidaarselt riigilõiv 750.- eurot ASi Swedbank kasuks. Välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras ASi Swedbank kasuks.

Kostja vastuväited Kostjad kohustusid kohtule kirjalikult vastama 23.10.2012. Nimetatud kuupäevaks kostjad kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.