Obsah (12)

§ 394§ 442§ 467§ 407§ 444§ 367§ 173§ 162§ 483§ 144§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06.2012, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-11-

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. AS Eesti Energia esitas 19.10.2011 Viru Maakohtule hagi K L´u vastu temaga sõlmitud lepingutest tulenevalt põhivõlgnevuste, kokku summas 374,49 eurot, ja kõrvalnõuete nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud 16.05.2008 sõlmis K L Televõrk AS-iga teenuslepingu nr EE-CDMA-

1. 04.07.2008 sõlmis K L Televõrk AS-iga teenuslepingu nr EE-CDMA-
2. Televõrk AS-i esindaja on Eesti Energia AS. Mõlema lepingu alusel kohustus Televõrk AS K L’ule müüma järelmaksuga interneti kasutamiseks terminali ja osutama interneti teenust KÕU. Vastavalt lepingute lahutamatuks lisaks olevate Televõrgu AS-i tüüptingimustele p 6.1 alusel maksab klient Televõrgu (edaspidi TV) või TV esindajale kasutatud teenuste eest tasu vastavalt hinnakirjale, teenuslepingutele ja tüüptingimustele. Nimetatud tüüptingimuste p 7.8 kohaselt tasub klient arve viivitamisel viivist arvestusega 0.06 % tähtajaks tasumata summalt päevas. Lepingu allkirjastamisega kinnitab klient, et ta on tutvunud ja kohustub täitma tüüptingimusi. Vastavalt tüüptingimuste p 5.1 läheb järelmaksuga müüdava terminali omandiõigus Televõrgu AS-ilt kliendile üle teenuslepingu sõlmimise hetkel. Järelmaksugraafiku kohaselt on aasta intressimäär 12%. Eesti Energia AS on Televõrgu AS-i esindajana kliendile televõrgu üle andnud ja Televõrk AS on interneti teenust osutanud, kuid klient terminali ja teenuse eest tasunud ei ole. Osamaksete tasumisega viivitamisel üle arvel märgitud maksetähtpäeva lisandub viivis 0.06% päevas. Krediidikulukuse määr aastas on 12.68%. Vastavalt kehtinud hinnakirjale oli interneti teenuse kuutasu 298 krooni ja see ei olenenud vahetatud andmemahust. Kostja ei tasunud kuutasu ja ei täitnud terminali järelmaksugraafikut alates septembrist
3. Kostjale saadeti võlgnevuse meeldetuletus 23.09.2008, kuid tasumist ei järgnenud. 30.09.2008 saadeti kostjale interneti teenuse piiramise hoiatus alates 07.10.
4. Kuivõrd ka peale seada tasumist ei järgnenud, siis saadeti 21.10.2008 interneti teenuse peatamise hoiatus alates 31.10.
5. Ka peale teenuse peatamist kostja oma kohustusi ei täitnud, mistõttu teenusleping ja maksegraafik lõpetati 20.03.
6. Võlgnevus seisuga 18.10.2011: põhivõlgnevus – 374.49 eurot, viivis – 219.54 eurot, intress – 19.50 eurot. Kokku on võlgnevus 613.53 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutunud viivis kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõude summa. Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-dele 174-1 lg 3 ja 407. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – teenuslepingud, tüüptingimused, riigilõivu tasumist tõendav dokument ja volikirjad. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale 25.10.2011 allkirja vastu hagimaterjalid kinnistusraamatu järgi kostjale kuuluva eluruumi aadressil (xxxx), kuid nimetatud aadressilt on hagimaterjalid tagastatud. Seejärel taotles kohus 09.12.2011 hagimaterjalide kättetoimetamist politsei kaudu aadressil xxxx. Hagimaterjale kätte toimetada ei õnnestunud, kuna kostja ei viibinud kohal; kostja ema sõnul viibis kostja Somaalias. Kostja on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud 07.05.2012 Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 28.05.2012.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,

§ 407

lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepingute tingimusi, jättes tasumata talle osutatud teenuste eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi laekumisest kohtule – 19.10.2011 – lepingus sätestatud määras 0.06% tagastamata põhinõudest päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui on põhinõude summa. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eesti Energia AS esitas K L’u vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Nimetatud avaldus jäeti rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, kuivõrd makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada.

§ 144

lg 1 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 9834, 17.10.2011 riigilõivu tasumisest summas 76.69 eurot. Hageja taotleb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamist kohtuvälise kuluna summas 47.93 eurot. Lisaks taotleb hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kättetoimetamise eest kohtutäituri abil tasutud riigilõivu 26.76 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas seega summas (76.69 + 47.93 + 26.76) = 151.38 eurot. Menetluskulud palub hageja kanda viitenumbriga 11486000008 Eesti Energia AS’i kontole 10002059413005 AS SEB või 1180005555 AS Swedbank või 332099000006 AS Sampo Pank või 17000115797 AS Nordea Pank.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 13.novembril 2012. 2012. a. Nooremreferent Irma Külavee Kai Rosar Kai Rosar