lg 2 alusel otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine pärast seda, kui on kindlaks määratud ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid. Maa tagastamise saab otsustada alles siis, kui korraldusega on kindlaks määratud ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa suurus ja piirid, sest sellest sõltub tagastamisele kuuluva maa suurus ja piirid. Käesoleval juhul ei ole vallavalitsus kaebajale kuuluva elamu juurde ostueesõigusega erastava maa suuruse ja piiride osas ettepanekut teinud ning seetõttu ei saa Rusnikumaad kolmandale isikule tagastada. Ebaõige on seisukoht, et kehtiv on 19.12.2005 tehtud piiride kulgemise ettepanek nr 5-2.1-2/517. Nii vastustaja kui kolmas isik on korduvalt on väitnud, et viimane ja lõplik on piiride kulgemise ettepanek nr 5-2.1.2/23, mis on aluseks võetud korralduste nr 68, 69 vastuvõtmisel. Viidata õigusvastaseks tunnistatud piiride kulgemise ettepanekule on teadvalt väär. Kuna piiride kulgemise ettepank on siiani tegemata, on korraldus nr 69 ebaseaduslik. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebajale kuuluva elamu juurde on maa ostueesõigusega erastamise avaldus esitatud 12.12.1997, kus toonane omanik soovis erastada 2 3-09-2621 elamu juurde 1 ha maad. Nimetatud avaldusest lähtudes on tehtud piiride kulgemise ettepanek. Korralduse nr 69 vastuvõtmisel ei ole rikutud hea halduse põhimõtet. Vastustaja on andnud pea 10 aastat aega kaebajale selgituste esitamiseks maa ostueesõigusega erastamise kohta. Küsimuse lahendamiseks on antud kaebajale korduvalt võimalusi esitada vastuväited ja arvamusi ning võimalusi kokkuleppida piiride kulgemises maa tagastamise õigustatud subjektiga. Seetõttu ei ole vastustaja kaebaja suhtes rikkunud korralduse nr 69 andmisel hea halduse tavasid. Kaebajale on korduvalt tehtud piiride kulgemise ettepanekuid, viimane ettepanek tehti 18.04.2006 kirjaga nr 5-2.1.2/23.
lg 11 alusel võttis vallavalitsus vastu 07.04.2008 korralduse nr 68 ja korralduse nr
põhimõtetega, sest erastada on õigus vaid elamu juurde. Kolmanda isiku hinnangul puudub kaebajal õiguslik alus erastada elamu juurde rohkem kui 800m2 maad. Vallavalitsus tegi kaebajale 19.12.2005 ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiridekulgemise ettepaneku nr 5-2.1.2/517. Maa-ameti, sõltumatu maakorraldaja hinnangul on ettepanek kooskõlas maakorraldusnõuetega ja õigusaktidega. Nimetatud ettepanek on kehtiv ja korraldusega nr 69 tagastatud maaüksuse piirid määratud kooskõlas piiride kulgemise ettepanekuga. Kaebaja on ettepaneku sisuga põhimõtteliselt nõus olnud. Sellega on vallavalitsus täitnud
lg 2 toodud nõude, et maa tagastamine otsustatakse pärast erastamisele kuuluva maa suuruse ja piiride kindlaks määramist. Korraldusega nr 69 tagastatud maaüksus on registreeritud maakatastris. Maavanem on kontrollinud maa tagastamise aluseks olevaid asjaolusid ning leidnud, et korraldus nr 69 vastab kehtivatele õigusaktidele. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna see ei riku kaebaja õigusi. Piiride kulgemise ettepanek nr 5-2.1.2/517 on kehtiv ja õiguspärane, kooskõlas maakorraldusnõuetega, mida on leidnud maa-amet, maavanem, maakorraldaja. Maad saab erastada üksnes elamu juurde, kuid kaebaja elamu juurde ei ole rohkem kui 800m2 võimalik erastada. Ka juhul kui korraldus nr 69 on õigusvastane, ei kuulu see tühistamisele põhjusel, et samasisuline haldusakt tuleks igal juhul uuesti välja anda. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1. 4 3-09-2621 Kaebus on esitatud 12.11.2009 vastustaja 07.04.2008 haldusaktile. 23.09.2011 kohtumäärusega on loetud kaebus esitatuks tähtaegselt. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Orissaare Vallavalitsuse 07.04.2008 korraldusega nr 69 otsustati tagastada OÜ-le Random Kinnisvara Orissaare vallas Liigalaskma külas asuv õigusvastaselt võõrandatud Rusnikumaa maaüksus pindalaga 34,41 ha. Korralduse vastuvõtmisel on lähtutud korralduses kirjeldatud asjaoludest, maareformiseadusest ja Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusest nr 36 (tl 9).
-s käsitleb maa tagastamist
II ptk, VV 05.02.1993 määrusega nr 36 on kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord, mis koosneb 77 punktist. Ühelegi konkreetsele õigusakti sättele ei ole maa tagastamise korralduses viidatud. Kohtupraktika kohaselt tuleb haldusakti põhjendamisel selle vastuvõtmise faktilised asjaolud siduda õigusnormi koosseisuga, mis vastab tuvastatud asjaoludele. Käesoleval juhul ei nähtu maa tagastamise korraldusest õigusnormi, mis oleks sisuliseks aluseks maa tagastamisel. Korralduse põhjenduste kohaselt on Orissaare Vallavalitsuse 07.04.2008 korraldusega nr 68 jäetud
K´ile kuuluva elamu Rusniku 2 teenindamiseks vajalik maa hoonestusõiguse seadmiseks. Lähtudes
lg 11 tuleb juhul, kui maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik on saanud selleks pädevalt isikult Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras koostatud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, on erastamise õigust omav isik kohustatud nimetatud ettepaneku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates ja teavitama kirjalikult 10 päeva jooksul kohalikku omavalitsust tellimuse esitamisest. Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamiseks nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta maa erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Orisaare Vallavalitsuse 07.04.2009 korraldusega nr 68 on lahendatud L. Ki avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks talle kuuluva elamu juurde, mis asub endise Rusniku talu õuealal koos tagastaval maal paiknevate Rusniku talu hoonetega. Korralduse kohaselt tehti vallavalitsuse poolt L. K´ile 19.12.2005 kirjaga nr 5-2.1.2/517 ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek, millega L. K ei nõustunud. 18.04.2006 tegi vallavalitsus kirjaga nr 5-2.1.2/23 uue ettepaneku ostueesõigusega maa erastamise piiride kulgemise kohta, millele L. K ei vastanud ning mida ta ei vaidlustanud. Kuna L. K ei tellinud katastriüksuse moodustamist ega teavitanud sellest kohalikku omavalitsust otsustati Rusniku 2 elamu teenindamiseks vajalik maa jätta
Lähtudes eeltoodust on 07.04.2008 korralduse nr 69 vastuvõtmisel vallavalitsus võtnud aluseks asjaolu, et L. K on kaotanud maa erastamise õiguse ning puuduvad takistused õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks. Jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-259 on Orissaare Vallavalitsuse 07.04.2008 korraldus nr 68 tühistatud. Korralduse nr 68 vastuvõtmise aluseks olnud 18.04.2006 vallavalitsus kirjaga nr 5-2.1.2/23 tehtud ettepanek ostueesõigusega maa erastamise piiride kulgemise kohta tunnistati viidatud haldusasjas tehtud kohtuotsusega õigusvastaseks. Vastustaja ja kolmas isik on seisukohal, et antud juhul on määravaks asjaolu, et 07.04.2008 korralduse nr 69 vastuvõtmise hetkel oli L. Ki maa piirid ja suurus õiguslikult kindlaks määratud ning korralduse nr 68 hilisem tühistamine ei saa endaga kaasa tuua korralduse nr 69 tühistamist (tl 106, 107). 5 3-09-2621 HMS § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Haldusakti kehtivuse eelduseks on HMS § 61 lg 1 kohaselt selle teatavaks tegemine või kättetoimetamine adressaadile, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Haldusasjas nr 3-08-977 esitatud kaebuse kohaselt saatis Orissaare Vallavalitsus 07.04.2008 korralduse nr 68 kaebajale 18.04.2008, mida vallavalitsus vaidlustanud ei ole (haldusasi nr 308-977 tl 6). Järelikult võttis vallavalitsus 07.04.2008 korralduse nr 69 vastu olukorras, kus selle aluseks olev 07.04.2008 korraldus nr 68 ei olnud kehtiv ning ei olnud hakanud kulgema korralduse nr 68 vaidlustamise tähtaeg (vaie haldusaktile või kaebus kohtule tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavakstegemisest). Seega ei omanud korralduses nr 68 sisalduv regulatsioon korralduse nr 69 vastuvõtmise ajal veel õiguslikku jõudu ning seetõttu ei saa asuda seisukohale, et korralduse nr 69 vastuvõtmise ajaks oli L. Ki elamu juurde korraldusega maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Kohtu hinnangul ei saa iseenesest lugeda menetlusnormide rikkumiseks eelpool nimetatud korralduste vastuvõtmist ühel ja samal päeval. Kuid andes välja korralduse nr 69, mille aluseks oleva haldusakti kehtivuse eeldused ei olnud korralduse vastuvõtmise ajal täidetud, võttis vallavalitsus endale teadlikult riski, et korraldus nr 68 ei pruugi endaga kaasa tuua selliseid õiguslikke tagajärgi, mis on korralduse nr 69 õiguspärasuse eelduseks. Kolmanda isiku väidetel ei ole põhjendatud korralduse nr 69 tühistamine. Vallavalitsus on kaebajale teinud piiride kulgemise ettepaneku 5-2.1.2/517, mis on kehtiv ning korraldusega nr 69 on tagastatud maaüksuse piirid määratud kooskõlas nimetatud maa piiride kulgemise ettepanekuga. L. K on avaldanud kahel korral arvamust, et on nõus elamu juurde 800 m2 suuruse maatüki määramisega.
lg 2 kohaselt otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine pärast seda, kui valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 131 kohaselt antakse piiride kulgemise ettepanek taotlejale. Kui taotleja ei nõustu piiride kulgemise ettepanekuga, on tal õigus 15 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. Kui ettepaneku koostaja peab vastuväiteid põhjendatuks, koostab ta uue piiride kulgemise ettepaneku. Kui vastuväiteid ei ole võimalik arvestada, informeerib ettepaneku koostaja sellest taotlejat kirjalikult, näidates ära põhjused, miks vastuväiteid ei ole võimalik arvestada. Orissaare Vallavalitsus on kaebajale 19.12.2005 teinud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku nr 5-2.1.2/517 ( haldusasjade nr 3-08-259, 3-08-977 lisade toimik lk 13-17, 75). L. K nimetatud ettepanekuga ei nõustunud ning esitas 23.01.2006 vastuväited ettepanekule (samas tl 18-19, 20). Vastuseks kaebaja ettepanekule esitas vallavalitsus kaebajale 18.04.2006 uue piiride kulgemise ettepaneku nr 5-2.1.2/23 (samas tl 30-32, 33). Haldusasjas nr 3-08-259 Orissaare Vallavalitsuse vastuväidete kohaselt tehti L. K´ile 18.04.2006 kirjaga nr 5-2.1.2/23 uus piiride kulgemise ettepanek, milles võeti arvesse kaebaja soov piirde kulgemiseks paralleelselt Rusniku 2 ehitise seinaga (haldusasja nr 3-08-259 tl 45). Ka käesolevas haldusasjas esitatud vastuse kohaselt on vastustaja seisukohal, et 18.04.2006 kirjaga nr 5-2.1.2/23 edastati kaebajale uus piiride kulgemise ettepanek. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud kolmanda isiku seisukoht, mille kohaselt on käesoleval ajal kehtiv vallavalitsuse 19.12.2005 ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek nr 5-2.1.2/517, kuna tulenevalt eeltoodust võeti arvesse kaebaja vastuväide eelnevale ettepanekule ning L. K´ile tehti 18.04.2006 kirjaga nr 5-2.1.2/23 uus piiride kulgemise ettepanek, mistõttu ei saa eelnevalt tehtud ettepanek olla enam aluseks maa erastamisele. 6 3-09-2621 Kohus peab vajalikuks märkida, et erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, millega ei lahendata erastamise küsimust veel lõplikult. Seega ka juhul, kui arvestada eesõigusega erastatava maa piiride kulgemisel ettepanekut nr 5-2.1.2/517, saab see olla üksnes aluseks katastriüksuse moodustamisele. Maa ostueesõigusega erastamiseks tähendust omavad asjaolud määratakse siduvalt kindlaks hilisema maa erastamise otsusega. Ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus määratakse maa ostueesõigusega erastamise korra punktide 131 ja 15 kohaselt kohaliku omavalitsuse korraldusega pärast katastriüksuse moodustamist vastavat õigust omava isiku poolt, pärast vajalike maakorraldustoimingute ja dokumentide koostamist. Valla- või linnavalitsuse korralduses peab olema märgitud maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 15 kohaselt järgmised olulised tingimused: maa ostueesõigusega erastamise õiguslik alus koos viitega Maareformi seaduse vastavale sättele, andmed erastamist taotleva isiku kohta, maa asukoht ja selle pindala, maa sihtotstarve, maa maksustamishind ja vajadusel muud maa erastamise tingimused. 18.04.2006 maa ostueesõigusega erastamise piiride kulgemise ettepanek on tunnistatud õigusvastaseks, korraldus nr 68 Rusniku 2 elamu teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta on tühistatud. Lähtudes eeltoodust ei ole vallavalitsuse korraldusega L. Ki elamu juurde ostueesõigusega erastatava maa suurust ja piire kindlaks määratud. Vastustaja ja kolmas isik on seisukohal, et on ainuvõimalik, et Rusniku 2 elamu juurde määratakse ca 800 m2 suurune krunt ning kuna korraldusega nr 69 tagastav maaüksus on määratud kooskõlas L. Kile tehtud maa piiride kulgemise ettepanekuga, tuleb ka korralduse nr 69 tühistamisel maa tagastamiseks igal juhul vastu võtta samasisuline korraldus ning seetõttu ei ole põhjendatud korralduse nr 69 tühistamine. Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-08-259 on asutud seisukohale, et kolmanda isiku hoonete juurde viiva tee olemasolu ei saa takistada maa ostueesõigusega erastamist suuremas ulatuses. Kohtuotsuses on märgitud, et umbes 5 m laiust riba ei saa selle pikkust ja ülejäänud kaebajale erastamiseks võimaldatud maatüki suurust arvestades pidada selliseks, mille loomist maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p 6 keelaks. Lähtudes eeltoodust on kohtuotsusega tuvastatud, et maakorralduse nõuded ei takista suuremas ulatuses maa erastamist. Vastustaja ja kolmanda isiku poolt nimetatud sõltumatu maakorraldaja ja Maa-ameti seisukohad on kujunenud hinnates neile esitatud materjale. Nimetatud isikute arvamused ei välista seda, et antud olukorras ei oleks võimalik koostada erinevaid maakorraldusnõuetele vastavaid ostueesõiguse erastatava maa piiride kulgemise ettepanekuid, sest iga maatüki suuruse ja piiride kulgemisel puhul saab/tuleb hinnata konkreetseid faktilisi asjaolusid arvestades maakorraldusnõuete olemust. Tulenevalt eeltoodust ei saa välistada, et vallavalitsus maa ostueesõigusega erastamiseks vajalike toimingute läbimise käigus tuvastab, et erastada on siiski võimalik rohkem kui 800 m 2. Samas omandireformi aluste seadus ega maareformi seadus ei näe ette reformitud maa teistkordse erastamise võimalust. Seega ei ole maa ostueesõigusega erastamine võimalik ilma maa tagastamise korralduse tühistamiseta. Kuna esitatud tõendite kohaselt soovib õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik osta maad rohkem kui 800 m2 ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning esitatud tõendite kohaselt õigustatud subjektid omavahel kokkuleppele ei ole jõudnud, tuleb kaebaja kaasata maa tagastamise protsessi
§-s 9 lõikes 1, 2 sätestatud viisil. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ning hinnates esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7 3-09-2621 Kaebaja ja kolmas isik taotlevad asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes käsitletud paragrahvi lg 7 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Antud juhul on kolmanda isiku poole vastaspooleks kaebaja. Käesoleval juhul ei pea kaebaja kulusid hüvitama, seega jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele kannab kaebaja menetluskulud vastustaja. Kaebaja on kohtule esitanud kohtukulude nimekirja, aruande õigusabikulude kohta, õigusabi eest tasumise kuludokumendi kogusummas 905,11 eurot (tl 98-101). Analüüsides kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja ajamahukust, samuti arvestades vaidluse olulisust kaebaja jaoks, oli menetluskulude kandmine kaebaja poolt taotletud ulatuses vajalik ja põhjendatud ning kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele. Annika Vendik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2012 otsuse RESOLUTSIOON 1. Jätta Tallinna Halduskohtu 30. detsembri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-09-2621 muutmata ja OÜ Random Kinnisvara apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Mõista OÜ-lt Random Kinnisvara L. K kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 1 322 (üks tuhat kolmsada kakskümmend kaks) eurot. 3. Jätta OÜ Random Kinnisvara ja Orissaare Vallavalitsuse apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.