3-12-2179/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2179 Haldusasi I.I.’i kaebus Menetlustoiming Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebajale ja teadmiseks Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
3. 16.10.2012 esitas I.I. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevusele. Kaebuse kohaselt on Tallinna Vangla rikkunud kaebaja õigusi, kuna 21.06.2012 koostatud kaebaja individuaalses täitmiskavas (ITK) oli märgitud, et kaebaja läheb üldhariduskooli
4. klassi algusega september 2012, kuid 27.08.2012 teatati kaebajale tema kooli mittelubamisest ilma igasuguse põhjenduseta. 30.08.2012 koostati kaebajale uus/muudetud ITK, milles nähti kaebajale üldhariduse omandamine ette tegevusena tulevikus.
5. Kaebaja pöördus 03.09.2012 selgitustaotlusega Tallinna Vangla poole, et selgitataks temale hariduse võimaldamisest keeldumise põhjuseid. 02.10.2012 vastuses selgitustaotlusele märkis Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik, et tulenevalt kaebaja riskihindamise tulemustest ei ole käesoleval ITK täitmisperioodil otstarbekas suunata teda üldhariduse omandamisele. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 1
7. Käesolevas asjas on esitatud kaebus tulenevalt asjaolust, et Tallinna Vangla muutis kaebaja ITK-d hariduse omandamise osas, võimaldamata kaebajale põhihariduse omandamist algusajaga september 2012, nagu nägi ette kaebaja 21.06.2012 ITK. Seega on ilmne, et kaebaja eesmärgiks on temale põhihariduse omandamise võimaldamine vangla poolt sellel õppeaastal (2012/2013). Kaebaja ei saavutaks oma kaebuse eesmärki Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise kaebusega (tuvastada ITK õigusvastasus, kuna haldusakt jääks kehtima) ega ka vangla selgitustaotlusele vastamise kui toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebusega (mille läbivaatamisel ei saa kohus hinnata antud selgituste vastavust kehtivale õigusele, vaid üksnes seda, kas vastatud on tähtaegselt ja kõigile küsimustele). Seega tõlgendab kohus käesolevat kaebust nii, et kaebaja taotleb 30.08.2012 ITK tühistamist osas, millega kaebajale ei võimaldatud põhihariduse omandamist algusega september
8. Kohtu hinnangul on ITK vaidlustamine kohtus tühistamiskaebusega (põhihariduse omandamise regulatsiooni osas) võimalik, juhul kui on läbitud kohtueelne kohustuslik menetlus. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-95-09 (p 20) pidanud võimalikuks täitmiskava mõne osa käsitlemist haldusaktina, mis vastab sisult haldusakti tunnustele ehk võib tekitada, muuta või lõpetada kinnipeetava õigusi ja kohustusi. Käesoleval juhul saab muudetud ITK-ga kinnipeetavale põhihariduse mittevõimaldamist 2012.aastal pidada kinnipeetava suhtes regulatiivset toimet omavaks. Õigus haridusele on sätestatud Põhiseaduse § 37 esimeses lauses ning vangistusseaduse (VangS) § 34 lg-st 6 tuleneb vanglale kohustus aidata kaasa kinnipeetava hariduse omandamisele. Haldusasjas nr 3-3-1-31-12 on Riigikohus samuti pidanud asjakohaseks ITK vaidlustamist üldkeskhariduse omandamise osas ning seega saab ilmselgelt asjakohaseks pidada ka ITK vaidlustamist põhihariduse omandamise osas.
9. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Käesoleval juhul on kaebusest tulenevalt kaebaja küll esitanud vanglale selgitustaotluse ITK muutmise põhjustest teadasaamiseks, kuid ei nähtu vaide esitamist 30.08.2012 koostatud ITK vaidlustamiseks. Vastus selgitustaotlusele on saadud alles 03.10.
10. Kaebajal on ilmselt vaideõigus ning vaides tuleks taotleda ITK kehtetuks tunnistamist kaebaja subjektiivset õigust rikkuvas osas ja asja uueks otsustamiseks ettekirjutuse tegemist. Kaebajal on võimalik esitada vaie Tallinna Vangla direktorile.
11. Kuna isik peab esitama vaide 30 päeva jooksul haldusaktist või toimingust või neist keeldumisest teadasaamisest (haldusmenetluse seaduse § 75), siis võib vangla lugeda kaebaja esitatava vaide esitatuks tähtaja rikkumisega. Kaebajal on aga võimalik koos esitatava vaidega esitada vanglale ka vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlus, näidates selles ära tähtaja möödalaskmise tinginud mõjuvad põhjused. Kohus selgitab, et Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-57-02 märkinud, et haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine võib mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada. Antud juhul ei sisaldu vaidlustamise viidet ITK-s ning seda ei ole selgitatud ka selgitustaotlusele vastamisel, mida võiks käsitleda tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena. 2
12. Kohus selgitab, et justiitsministri 14.08.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (juhend) § 3 lg 1 kohaselt on täitmiskava koostamise aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused. Juhendi § 4 lg 3 kohaselt on täitmiskava täitmisperiood üks aasta, mida arvestatakse alates täitmiskava kinnitamisest. Samas tuleneb juhendi § 8 lg-st 5, et täitmiskava täitmist mõjutavate uute asjaolude ilmnemisel viib inspektor-kontaktisik viie tööpäeva jooksul läbi uue riskihindamise ja vajaduse korral muudab koostatud täitmiskava kümne tööpäeva jooksul arvates riskihinnangu koostamisest. Eelpool kirjeldatud juhendi sätetest ning kohtule esitatud kaebusest ja selle lisadest võib järeldada, et kaebaja suhtes viidi 21.06.2012 täitmiskava täitmisperioodil läbi uus riskihindamine, kuna ilmnesid uued täitmiskava täitmist mõjutavad asjaolud. Asjaolusid kaebaja selgitustaotlusele esitatud vastusest ei nähtu, kuna vastus on üldsõnaline.
13. Kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebajal on õigus esitada oma õiguste kaitseks vaie vanglale 30.08.2012 ITK vaidlustamiseks põhihariduse omandamise osas. Kui vangla teeb kaebaja vaide suhtes vaideotsuse, on kaebajal kohustuslik kohtuväline menetlus läbitud ja on võimalik vaideotsusega mittenõustumisel pöörduda kaebusega halduskohtu poole.
14. Kohus selgitab täiendavalt, et HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 251 lg 1 p-st 3 tulenevalt võib esialgse õiguskaitse määrusega muu hulgas kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama.
15. Kohus pidas antud juhul vajalikuks anda selgitusi ja juhiseid kaebajale, kuna välistada ei saa põhiõiguse rikkumist ning menetluste kestvust arvestades, võib tal olla võimatu oma õigusi efektiivselt kaitsta (õppeaasta võib vaidluste tõttu mööduda). Kristina Maimann Kohtunik 3