KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 8. oktoobril 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2125 Haldusasi LUXOIL OÜ kaebus Maks

) sätestatud määra.

1. PMTK 10.06.2011 otsusega nr 12.2-7/338-1 jäeti LUXOIL OÜ käibemaksu tagatis vähendamata ja määrati tagatise summaks 100 000 eurot.
2. 04.08.2011 esitas LUXOIL OÜ PMTK-le taotluse 11.05.2012 otsusega nr 12.2-7/113-1 määratud käibemaksu tagatise vähendamiseks.
3. PMTK jättis 17.08.2011 otsusega nr 12.2-7/380-1 LUXOIL OÜ 04.08.2012 taotluse käibemaksu tagatise vähendamiseks rahuldamata, kuna LUXOIL OÜ on registreeritud majandustegevuse registris kütuse käitlejana 29.07.2012, mistõttu puudus LUXOIL OÜ-l taotluse esitamisel

§ 42lg 5 p-s 1 nõutav vähemalt kolme aastane kogemus kütuse käitlemise valdkonnas.

1. 02.09.2012 esitas LUXOIL OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 17.08.2011 otsuse nr 12.2-7/380-1 tühistamiseks ning PMTK-le ettekirjutuse tegemiseks anda välja haldusakt, millega määratakse LUXOIL OÜ käibemaksu tagatise suuruseks 2 850 eurot.
2. Tallinna Halduskohtu 06.09.2011 määrusega jättis kohus LUXOIL OÜ kaebuse käiguta nõude täpsustamiseks. 07.09.2012 seisukohas teatas kaebaja, et soovib PMTK 17.08.2011 otsuse nr 12.2-7/380-1 tühistamist ning PMTK-le ettekirjutuse tegemist LUXOIL OÜ 04.08.2011 tagatise suuruse vähendamise taotluse läbivaatamiseks. Kuna kaebaja kõrvaldas kaebuse puudused, võttis kohus selle 23.09.2012 kohtumäärusega menetlusse.
3. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 31.01.2012 kohtuotsusega asjas nr 3-4-1-24-11

§ 36

lg 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see kohaldub tarbimisse lubatud kütuse müüjate suhtes, kes olid 01.04.2011 registreeritud majandustegevuse registris kütuse müüjana ning olid kütuseturul tegutsenud vähem kui kolm aastat. Ühtlasi tunnistas kohus

§ 42

lg 5 p 1 tekstiosa „ning vähemalt kolmeaastane kogemus kütuse käitlemise valdkonnas“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

1. PMTK tunnistas 12.03.2012 otsusega nr 12.2-7/380-2 pärast Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.01.2012 otsusega tutvumist kehtetuks PMTK otsused nr 12.2-7/380-1 ja 12.2-7/338-
3. PMTK 12.06.2012 otsusega nr 12.2-7/380-3 jäeti rahuldamata LUXOIL OÜ 04.08.2011 tagatise vähendamise taotlus, mistõttu kehtib jätkuvalt PMTK 11.05.2012 otsusega nr 12.27/113-1 LUXOIL OÜ-le määratud käibemaksu tagatis suuruses 100 000 eurot.
4. 19.06.2012 esitas LUXOIL OÜ Tallinna Halduskohtule taotluse kaebuse muutmiseks selliselt, et kaebaja taotleb PMTK 17.08.2011 otsuse nr 12.2-7/380-1 tühistamise asemel PMTK 12.06.2012 otsuse nr 12.2-7/380-3 tühistamist ja Maksu- ja Tolliameti kohustamist LUXOIL OÜ 04.08.2011 taotluse uueks läbivaatamiseks. Tallinna Halduskohtu 02.07.2012 kohtumäärusega võttis kohus LUXOIL OÜ kaebuse uuendatud kujul menetlusse. 2 KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED
5. PMTK 12.06.2012 otsusega nr 12.2-7/380-3 jäeti LUXOIL OÜ taotlus põhjendamatult rahuldamata. Vastustaja seisukoht nagu oleks kaebaja takistanud menetlust ja jätnud nõutud dokumendid esitamata, on ebaõige. Kaebaja on esitanud kõik asjakohased dokumendid käibemaksu tagatise vähendamiseks.
6. Alates
7. a kevadest kuni vaidlusaluse otsuse tegemiseni näitas maksuhaldur üles suurt aktiivsust nii LUXOIL OÜ kui ka LUXOIL OÜ juhatuse liikme Roman Tšernovile kuuluva teise vedelkütuse hulgimüügiga tegeleva äriühingu OÜ Net Oil kontrollimisel. Kaebajalt küsiti iganädalaselt e-posti ja telefoni teel informatsiooni, külastati juhatuse liiget ootamatult tema elukoha aadressil Pirita tee 28A-45, Tallinn (kuhu on LUXOIL OÜ registreeritud). Kontrollimisel küsisid erinevad ametnikud tihtipeale sama informatsiooni.
8. 04.04.2012 saabus kaebaja juhatuse liikme e-posti aadressile PMTK kiri nõudega esitada 7 päeva jooksul LUXOIL OÜ äriplaan koos lisadokumentidega. Kaebaja vastas, et nõutav äriplaan koos lisadega oli maksuhaldurile koos tagatise vähendamise taotlusega juba esitatud ning juhul, kui maksuhaldur vajab täiendavaid andmeid, on ta kohustatud nõudma selle välja haldusaktiga põhjendades seejuures nii õiguslikult kui faktiliselt täiendavate andmete vajadust. Sellele järgnevate e-posti ja telefoni teel peetud läbirääkimiste tulemusena jõuti kokkuleppele, et maksuhaldur saadab e-posti teel küsimustiku ning LUXOIL OÜ vastab selles sisalduvatele küsimustele.
9. 21.05.2012 saatis kaebaja e-posti teel vastused maksuhalduri küsimustele koos nõutud dokumentidega. Täiendavaid või täpsustavaid küsimusi ei ole maksuhaldur enam kaebajale esitanud. Samas 13.06.2012 edastatud otsusega jäeti LUXOIL OÜ 04.08.2011 taotlus rahuldamata põhjusega, et osaühing ei ole esitanud nõutavaid andmeid samas küsitluses (sh on otsuses märgitud, et vaid
10. a aprilli andmetest ei piisa järelduste tegemiseks tagatiste osas).
11. 04.04.2012 pöördumisega ei küsinud vastustaja kaebajalt täiendavaid andmeid, vaid täiesti uusi andmeid 04.08.2011 esitatud andmete asemel. Sellist protseduuri võib käsitleda kas uue maksumenetluse algatamisena või peatatud maksumenetluse uuendamisena. Nii uue menetluse algatamine kui ka peatatud menetluse uuendamine tuleb vastustajal vormistada haldusaktina.
12. Kuivõrd maksuhaldur on pöördunud kaebaja poole viimase pooleteise aasta jooksul arvukalt ning need toimingud kogumis on muutunud kaebaja jaoks oluliseks täiendavaks halduskoormuseks, mis häirib kaebaja juhatuse ja raamatupidamise tööd, on vastustaja kohustatud pöörduma kaebaja poole edaspidi haldusaktiga. Kuna vastustaja pöördumised ei ole piisavalt selged, on kaebajal raske eristada millise menetlusega seoses temalt informatsiooni küsitakse.
13. Määratud käibemaksu tagatis summas 100 000 eurot on ebamõistlikult suur arvestades kaebaja tegevusmastaape ja asjaolu, et kaebaja juhatuse liikme teisele samasuguste tegevusnäitajatega äriühingule OÜ-le Net Oil on määratud tagatise suuruseks 2850 eurot. Kaebaja on pidanud AS-ga SEB Pank läbirääkimisi tagatise osas, kuid käesolevaks ajaks on ilmne, et need on olnud edutud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
14. PMTK 12.06.2012 otsus nr 12.2-7/380-3 on õiguspärane ja kaebus on põhjendamatu. Kaebaja ei ole kõrvaldanud 04.08.2011 taotluse puudusi, kuna ta jättis esitamata taotluse lahendamiseks aktuaalsed andmed vaatamata sellele, et vastustaja sellele tähelepanu juhtis. Eelnevast tulenevalt pidi vastustaja tegema PMTK 17.08.2011 otsusega nr 12.2-7/380-1 samasisulise otsuse. 3
15. Vastustaja ei välista kaebaja suhtes käibemaksu tagatise vähendamist alla 100 000 euro piirmäära, kuid selleks peab vastustajal olema võimalus tutvuda tagatise vähendamist taotleva äriühingu aktuaalsete majandustegevuse andmetega veendumaks, kas taotleja jaoks on 100 000 eurot ebaproportsionaalselt suur või mitte. Käesoleval juhul on taotlus puudustega ja taotleja ei ole kõrvaldanud neid puudusi takistades sellega teadlikult vastustajal taotluse läbivaatamist.
16. Kaebajalt ei nõuta 100 000 euro tasumist, võimalikud on ka muud MKS § 122 sätestatud tagatise liigid, sh ka käendus. Kaebaja ei ole muuhulgas tõendanud, et 100 000 euro suuruse tagatise esitamine oleks kaebajale ebaproportsionaalselt suur. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja üldse oleks midagi teinud tagatise esitamiseks, sh alustanud läbirääkimisi võimalike käendajatega.
17. Seisukoht, nagu oleks maksuhaldur kaebajalt mitmeid kordi käibemaksu tagatise menetlemisel küsinud sama informatsiooni, on ekslik. Käibemaksu tagatise vähendamise taotluse menetluse käigus pöördus vastustaja üksnes 04.04.2012 e-kirjaga kaebaja poole värskemate andmete saamiseks, kuna esialgse taotluse esitamisest oli möödunud rohkem kui 7 kuud, mistõttu olid selle taotlusega esitatud andmed muutunud mitteaktuaalseks. Ülejäänud maksuhalduri pöördumised LUXOIL OÜ poole olid seotud teiste menetlustega.
18. Vastuseks vastustaja 04.04.2012 pöördumisele nõudis kaebaja põhjendamatult vastava haldusakti väljaandmist. PMTK-l puudus kohustus taotleja poole haldusaktiga pöördumiseks ning õiguslikult ja faktiliselt puudustest teavituse põhjendamiseks. Taotluse läbivaatamine on ennekõike taotleja enda huvides. Kaebaja ei ole viidanud ka kohtumenetluses sellisele õiguslikule alusele, mis kohustaks 04.04.2012 pöördumise asemel andma välja haldusakti.
19. 16.05.2012 küsimustik esitati seoses kaebaja majandustegevuse analüüsimise ja ettevõtluse kontrolli vajalikkuse väljaselgitamisega, mitte aga käibemaksu tagatise vähendamise taotluse menetlusega. Kaebaja seisukoht, et maksuhaldur oleks pidanud vormistama 16.05.2012 pöördumise haldusaktina, on samuti ebaõige. Küsimustiku esitamine oli tingitud sellest, et maksuhaldur kaalus kaebaja suhtes kontrolli alustamist. Kui maksukohustuslane ei oleks andnud vastustaja küsimustele tagasisidet, oleks vastustaja korraldusega alustanud menetlust.
20. Kaebaja juriidilise isiku aadressil asukohaga Pirita tee 28A-45 märtsis 2012 läbiviidud kontroll oli seotud kütusekäitlejate tegevuskohtade ülevaatamisega, mitte aga käibemaksu tagatise vähendamise taotluse läbivaatamisega ega eelpool nimetatud ettevõtluse kontrolli alustamise vajalikkuse hindamisega. Seega oli tegemist hoopis kolmanda menetlusega.
21. Kaebaja viited sellele, nagu teda oleks võrreldes OÜ-ga Net Oil koheldud ebavõrdselt, on alusetud, kuna äriühingute majandusnäitajad on erinevad. Nähtuvalt äriregistri andmetest, on juba ainuüksi OÜ Net Oil osakapital 127 824 eurot, kaebajal aga 31 955 eurot. Kuivõrd kaebaja juhatuse liige on samaaegselt ka OÜ Net Oil juhatuse liige, siis puuduvad vastustajal vastuväited, et osaühingutel on sarnased tegevusnäitajad. Seega sarnaste tegevusnäitajate korral on OÜ-l Net Oil osakapitali märgatavalt suurem. Samuti pole välistatud, et ka OÜ Net Oil käibemaksu tagatise suurus vaadatakse ümber ja see võib muutuda. KOHTU PÕHJENDUSED
22. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. Kaebaja tasutud riigilõiv tuleb vastustajalt välja mõista. Kohtu põhjendused on järgmised.
23. Vedelkütuse seaduse (

) § 36 lg 5 kohaselt peavad majandustegevuse registris registreeritud isikud, kes soovivad jätkata kütuse müüki, esitama Maksu- ja Tolliametile registreerimistaotluse koos

§ 14lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide ja andmetega.

Maksu- ja Tolliamet määrab isikule tagatise 30 kalendripäeva jooksul registreerimistaotluse ning 4 sellele lisatud dokumentide ja andmete saamisest arvates.

§ 42

lõike 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on 100 000 eurot.

§ 42

lõike 5 kohaselt võib Maksu- ja Tolliamet § 42 lõikes 2 nimetatud isiku ja alates

1. aasta
2. jaanuarist ka § 42 lõikes 1 nimetatud isiku taotluse alusel vähendada tagatist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) isikul ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel ning äripartneritel on laitmatu ärialane reputatsioon; 2) isik ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmed kokku ei ole viimase kolme aasta jooksul toime pannud mitut maksuseaduste, tollieeskirjade ega käesoleva seaduse rikkumist ning isiku ega tema juhtimis- ega kontrollorgani liikme suhtes ei ole alustatud maksuseaduste, tollieeskirjade ega käesoleva seaduse rikkumise süüteomenetlust; 3) isikul ei ole maksuvõlga ega ajatatud maksuvõlga. 30.

§ 42

lõike 51 kohaselt lähtub Maksu- ja Tolliamet tagatise vähendamisel eelkõige käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust ja isiku: 1) juhtimis- või kontrollorgani liikme võimelisusest kütuse käitlemise valdkonnas tegutseda; 2) juhtimis- või kontrollorgani liikme varasemast ettevõtluskogemusest; 3) investeeringutest kütuse käitlemiseks.

§ 42

lõike 6 kohaselt võib Maksu- ja Tolliamet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku taotluse alusel vähendada tagatist ka enne

1. aasta
2. jaanuari, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–3 sätestatud tingimused, järgmistel juhtudel: 1) isiku kalendrikuu keskmisest kütusest erinevate keemiatoodete käibest on kütuse käive väiksem kui 30 protsenti; 2) isik käitleb ainult põlevkiviõli; 3) isiku kalendrikuu keskmisest põlevkiviõli käibest on põlevkiviõlist erineva kütuse käive väiksem kui 20 protsenti.
3. Tagatise vähendamine on MTA kaalutlusotsus. Maksukorralduse seaduse § 12 kohaselt kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Maksuhaldur peab arvestama ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4: kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel. HMS § 3 lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kuna kaebaja esitas taotluse tagatise vähendamiseks, ei olnud MTA-l võimalik kaaluda, kas langetada otsus või mitte, kuid ta pidi kaaluma, kas vähendada tagatist ja kui, siis millise määrani. MTA on jätnud tagatise vähendamata ja kehtima 100 000 euroses suuruses põhjendusega, et kaebaja ei esitanud MTA nõudmisel MTA-le oma äriplaani. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et MTA-l äriplaani nõudmise õigus iseenesest oli ja

sätetest tulenevalt ei pidanud selleks nõudeks tingimata vormistama haldusakti, vaid seda sai teha ka operatiivselt ekirjaga. Seega ei olnud kaebaja keeldumine äriplaani esitamisest iseenesest põhjendatud. Küll ei ole vastustaja järeldus jätta äriplaani esitamata jätmisel kaebaja taotlus rahuldamata õiguspärane.

1. Haldusasja materjalidest nähtub, et vastustaja käsutuses olid esiteks andmed kaebaja käibedeklaratsioonides 2012 veebruari, märtsi ja aprilli käibe kohta. Käibemaks nimetatud kuudel oli 2012 veebruaris 159,71 eurot, märtsis 26,19 eurot ja aprillis 67,4 eurot. Kohtule jääb arusaamatuks, miks vastustaja on viidanud, et ta ei saa teha otsust vaid ühe kuu käibeandmetele tuginedes, kui ta on 12.06.2012 otsuses tuginenud kolme kuu käibeandmetele (2012 veebruaraprill). Vastustaja käsutuses oli kaebaja prognoos oma käibe kohta, mille kaebaja esitas esimeses tagatise vähendamise menetluses (milles vastustaja andis 11.05.2011 otsuse ja selle hiljem 12.03.2012 tühistas). 11.05.2011 otsuses on märgitud, et OÜ Luxoil esitas 14.04.2011 maksuhaldurile registreerimistaotluse registreerimiseks majandustegevuse registrisse vedelkütuse müüjana koos lisatud dokumentidega ja samuti 25.04.2011 taotluse, mille lisa 1 kohaselt on äriühingu planeeritav maksimaalne ühe kalendrikuu kütuse müügi 20% määrase käibemaksuga maksustatav käive 229 167 eurot ja sellelt tekkida võiv käibemaksukohustus 1200 eurot. Ehkki 25.04.2011 kaebaja poolt esitatud prognoositavad käibeandmed olid tõepoolest enne 5 vaidlustatud otsuse andmist aasta aega vanad, oli maksuhalduril siiski ka nendele tuginedes võimalik kaebaja käibe kohta üldisi järeldusi teha, eriti koostoimes 2012 veebruari-aprilli käibeandmetega. Kohtu hinnangul võib selliseid äriühingu enda esitatud andmeid lugeda algeliseks äriplaaniks ja vaidlust ei saa olla selles, et need andmed maksuhalduri valduses olid. Kõrvutades eeltoodud andmeid, on kaebajale 100 000 euro suuruse tagatise jätmine ilmselgelt ebaproportsionaalselt suur, kuna kaebaja esialgse käibeprognoosi kohaselt moodustaks see 83,3 kuu ehk ligi 7 aasa käibemaksu kogusumma. Kaebaja tegeliku, märksa tagasihoidlikuma käibe kohaselt moodustaks 100 000 eurot 2012 märtsi ja aprillikuu keskmist arvestades 1184 kuu ehk ligi 99 aasta käibemaksu kogusumma. Ratsionaalset mõistust ei ole ilmselt põhjust veenda nende numbrite absurdsuses. Maksupettuste toimepanemise vältimine on küll riigi jaoks oluline huvi ja kahtlemata legitiimne eesmärk ettevõtlusvabaduse teatavateks piiranguteks, ent seda ei tohi saavutada niivõrd ebaproportsionaalsete meetmetega. Ehkki kaebaja oleks pidanud MTA nõudel esitama neile oma täpsustatud äriplaani ja selle esitamata jätmine kahtlemata raskendas vastustajal õiguspärase kaalutlusotsuse tegemist, ei ole maksuhalduri käitumine, kus kaebajat distsiplineeritakse (sisuliselt „karistatakse“) 100 000 euro suuruse tagatisrahaga, õiguspärane ja õigusriigile omane. Ka kahe viimase kuu käibeandmed ja aasta tagasi esitatud äriplaan võimaldavad teha järelduse, et kaebaja käibe juures on 100 000 kroonine tagatisraha mittevajalik ja kaebaja tegutsemismastaape arvestades ebamõistlikult suur. Nii ilmselge asjaolu puhul ei saa jätta tagatist vähendamata viidates, et kaebaja ei ole esiteks põhjendanud ja tõendanud, miks oleks talle 100 000 krooni suurune tagatist ebamõistlikult suur, ja et kaebaja ei ole täpsustanud oma käibeandmeid. Ka maksuhalduri valduses olevate andmete põhjal pidanuks maksuhaldur tuvastama selle, et tegemist on (vähemalt esialgu) veel keskmisest vedelkütusemüüjast oluliselt väiksema käibega ettevõtjaga seetõttu tagatist vähendama. Maksuhaldur oleks seejuures võinud vähendada tagatist konservatiivselt, viidates käibeandmete edasise täpsustamise vajadusele ja võimalusele vähendamine hiljem uuesti üle vaadata.
2. Asjaolu, millises menetluses kaebaja käibe andmed maksuhalduri kätte koondunud on, ei oma tähtsust, hea halduse põhimõttest tulenevalt peab haldusorgan viima haldusmenetlust läbi isikut kõige vähem koormaval moel ja kui tal on juba andmed isiku kohta olemas mõnest muust menetlusest, oleks kohaseim kasutada neid andmeid ja anda isikule võimalus neid vajadusel täiendada ja täpsustada, mida kaebaja käesoleval juhul teha ei soovinud.
3. Kohtule ei saanud jääda märkamata ka kohtu toimiku lk 106-108 olev kirjavahetus kaebaja juhatuse liikme Roman Tšernovi ja maksuhalduri vahel, kus PMTK maksukorralduse osakonna revidendi Tiina Eimpalu e-kirjas, milles palutakse esitada tagatise vähendamiseks vajalikud dokumendid, seisab: „Juhin Teie tähelepanu, et juhul kui Teie ei esita küsitud andmeid võtame seda kui tagatise taotluse läbivaatamisest loobumist“. Sellise hoiatuse tegemine ja selline võimalik õiguslik tagajärg ei tulene ühestki õigusnormist ja on seega meelevaldne. Haldusorgan tohib kasutada talle antud võimuvolitusi ainult rangelt seadusega kooskõlas.
4. Kohus märgib ka, et kui maksuhaldur kahtleb selles, et kaebajal on ettevõtlus, siis tuleb algatada menetlus tema käibemaksukohustuslaste registrist välja arvamiseks. Lihtsalt väike käive ei oleks aluseks kaebaja ebausaldusväärseks kütusemüüjaks liigitamiseks ja talle igaks juhuks ülemäärase tagatisraha määramiseks. Kokkuvõtlikult on vaidlustatud otsus õigusvastane ja maksuhalduril tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata ja teha selle kohta õiguspärane, sh proportsionaalne otsus.
5. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja taotleb mõista kaebajalt menetluskuludena välja riigilõiv summas 15,97 eurot ning õigusabikulu OÜ AUDEST 31.08.2011 arve nr 115 alusel (540 eurot), 30.09.2011 arve nr 186 alusel (180 eurot), 04.05.2012 arve nr 641 alusel (90,00 eurot), 30.06.2012 arve nr 820 alusel (315,00 eurot), ja 6 27.09.2012 arve nr
6. alusel (270,00 eurot), kokku summas 1395 eurot ja riigilõivuga kokku 1410,97 eurot. Vastustaja on vaielnud õigusabikuludele vastu, pidades neid ülemäärasteks. Kohus leiab aga, et õigusabikulude väljamõistmise taotlus tuleb jätta sootuks rahuldamata. Asjas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et kaebajale õigusabi osutatud oleks (kuskilt ei nähtu, kes oleks seda teinud, kuna kaebaja on kõik menetlusdokumendid ise allkirjastanud ja ka ise kohtule edastanud). Mingeid tõendeid esindaja olemasolust ei ole. Lisaks kehtib HKMS § 32 tulenevalt esindajale kvalifikatsiooninõue. Kaebaja ei ole tõendanud ka seda, et kui tal oleks tõesti olnud esindaja, siis kas ta vastas nõutud kvalifikatsiooninõuetele (oli kas advokaat, õigusteadusliku kõrgharidusega isik, majandusliku kõrgharidusega maksu- või raamatupidamiskonsultant maksuasjades, kaebaja töötaja- HKS § 32 lg 1; § 32 lg 3). Kohus märgib kulude suuruse osas, et lisaks ei ole käesoleva asja mahtu ja kaebaja esitatud menetlusdokumentide sisu arvestades õigusabikulu ka küsitud summas (1395 eurot) õigustatud. Seega jääb kaebaja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks rahuldamata. Kaebaja tasutud riigilõiv tuleb aga talle vastustajalt välja mõista. Kadriann Ikkonen kohtunik 7