Obsah (6)

§ 45§ 44§ 37§ 121§ 43§ 104

3-12-774 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-774 Haldusasi M.M. kaebus Harku vallavolikogu kohustamis

§ 45lg 3 märgitud olukorda.

Ka märkis kohus selgelt, et pole alust kahtlustada, et kaebaja spetsialisti ettepanek jäeti tähelepanuta, kuna vastupidiselt nähtus, et see analüüsiti läbi ja 25.01.

1. otsuses nr 34 leiti, et miks kaebaja spetsaisliti arvamus jätab olulised asjaolud tähelepanuta ja nii ei saa selle alusel avaramat ja kõikehõlmavat KSH-d väärata. Kaebajale on olukorda selgitatud valla andmetel ka 27.04.11 Harku vallavalitsuse kirjaga nr 11.-1.1/
2. Kuna valla andmetel on kaebaja esindaja 17.11.11.a. esitanud Harju Maavalitsuse planeeringute järelevalve komisjonile 3 ühisnõupidamisel valla ÜP-le vastuväited, siis anti kaebajale ka vastus Harku vallavolikogu 29.02.12 otsuses nr
3. Ka on omavalitsuse andmetel 24.03.12 kaebaja esindaja edastanud vallavalitsusele e-kirja ja palunud infot Aruvälja I kinnistu osas, vastav info on vallavalitsuse andmetel võetud teadmiseks, ja see väljastatakse. Kuna kohus jättis kaebuse määrusega käiguta ja palus määrata kohtu asjaoludest tulenevalt uuesti kas kaebuse nõuded või näidata, mis konkreetselt keegi vastustajatest jättis tegemata või kaalus valesti, siis nähtub, et kaebaja enam kohtule ei ole vastanud. Kohtu ühtegi ettepanekut kaebuse nõude osas ei täpsustatud. Kaebusest ka ei nähtu, et ÜP menetlus senist maakasutust takistab või piirab, kaebaja esitatud alternatiivide mittearvestamist aga saab maavanem kontrollida. Kuna kaebaja märgib, et alternatiive tuleb uue otsusega uuesti kaaluda, siis kaebusest ka ei selgu, missuguse uue otsuse peaks veel keegi tegema, kui nähtub, et kaebaja taotlus lahendati, ÜP kehtestamine seisab ees, kaebaja ei taotle läbitud menetluste kordamist ega vaidlusta nendes tehtud toiminguid, ei esine tegevusetust ega viivitust. Kuna

§ 44

(Kaebeõigus) selgitab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (lg 1), siis pidi kaebaja kohtule vastama, et kohus saaks asuda teostama kontrolli, missuguseid õigusi mingi isik ja selle isiku tegevus rikub. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (lg 2) ja ka neid aluseid kaebusest ei nähtunud ja kaebaja uut vastust samuti ei esitanud. Kaebaja ka ei kinnita, et ta jääb esitatud nõuete juurde ja miks ta seda teeb ning missugused subjektiivsed õigused on kellegi isiku tegevusel rikutud. Antud juhul ei ole kaebuses viidatud kummagi vastustaja suhtes alust arvata, et nad ei oleks tegutsenud; kaebaja taotluse alusel ei ole antud välja ühtegi haldusakti ega tehtud lõplikku otsust, mis välistaks kaebajal menetluslike õiguste või subjektiivsete õiguste rikkumise korral kaitsevõimalused, selles mõttes oli kaebus esitatud ennatlikult ja kohus sellele ka varem juba viitas, miks ei saaks kohus kaebust läbi vaadata, kui kaebajal ei ole muid nõudeid esitada ja ei täiendata kaebust. 8. 19.09.2012.a kohtumääruse sai kaebaja esindaja Tiina Pill kätte 27.09.12 (kinnitus T lk 68). Kaebaja oleks seega puudused pidanud kõrvaldama hiljemalt 12.10.2012. 9. Käesoleva määruse koostamise ajaks kaebaja kohtule täpsustavaid selgitusi ei ole esitanud. Seega on kaebuse puudused kõrvaldamata ja kohus leiab, et seda ei saa edasi menetleda kaebuse oluliste puuduste tõttu, kaebus ei vasta selliselt ka

§ 37-39 nõuetele.

Lisaks eelnevale märgib kohus, et puudub võimalus kontrollida ka kohustamiskaebuste esitamise tähtajast kinnipidamist või määrata vastustajad, samas suunata kaebajat tulemuslikuma nõude esitamiseni, kui kaebaja ei kinnita ka seda, et esineks kellegi isiku tegevusetust või viivitust diskretsiooni teostamiseks. Kohus oli ka sj selgitanud, et nii volikogu kui vallavalitsus teeb mitmesuguseid toiminguid, kuid õigusvastaste keeldude või käskude andmine ei ole võimalik ka läbi kohtu ja selle tõttu peab kaebaja ära näitama, missuguses planeerimisetapis ollakse ja mis toimingut ta kellegi suhtes saab nõuda. Subjektiivsete õiguste rikkumisele viitamisel ei piisa deklaratsioonist, et tuleks kohustada kedagi teostama diskretsiooni. Maavanem aga teostab kontrolli, kas planeeringumenetluses tehtud otsus on õiguspärane, temale ei saa panna kohustust kaaluda alternatiive, kuna tema kohustuseks on teostada kontroll, kas neid kaaluti planeeringut kehtestavas otsuses õigesti. Eelmenetluses on vajalik kõik asjaolud täpselt ära määrata, kuivõrd ainult niimoodi on võimalik tagada menetluse efektiivne kulgemine ja kohus ei saa ilma andmeid ja vastuseid kaebajalt saamata ise seda teostada.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt kui kaebuse esitaja ei ole määratud 4 tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning riigilõivu tasunud, siis tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale. 10.

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

1. Kohus ei pea vajalikuks ega võimalikuks enam veelkord sama asja kaebajale selgitada ja kaebust käiguta jätta. Kaebus tuleb selle esitajale tagastada läbivaatamatult, kohus oli selgitanud, miks ta kaebust ei saa menetleda, kui kaebaja jätab puudused kõrvaldamata.
2. Kohus selgitab kaebajale, et kui kaebus tagastatakse

§ 121

lg 1 alusel, siis saab selle määruse jõustumisel kaebaja taotleda riigilõivu tagastamist ja kohus saab määrusega selle tagastada (

§ 104lg 8 ) ja kaebaja peab näitama, missugusele arveldusarvele see kanda.

Karin Kalmiste Kohtunik 5